Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 29.10.2009.a. esitas hageja korteriühistu Lihula mnt 5 kostja Vladimir Smirnov vastu hagiavalduse põhivõlgnevuse 23 284.55 krooni ja viiviste 492.05 krooni nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus ja menetluskulud.

võlgnevus hagejale põhivõla osas summas 33 205 krooni ja viiviste osas summas 671.45 krooni. Korteriühistu arvestab viivist alates 2007 aasta augustist vastavalt KÜ Lihula mnt 5 põhikirjale ja Korteriühistuseadusele. Hageja esitas tõendina KÜ Lihula mnt 5 põhikirja /tl 6a-7/, võlgnevuse arvestuse /tl 9/, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr 1293432 väljatrüki /tl 10/, võlgnevuse arvestuse /tl 23/ ning võlgnevuse arvestuse /tl 34/. 06.04.2010.a kohtu eelistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse ja avalduste juurde, millega hageja suurendas oma nõuet kostja vastu ning taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostja seisukohad ja esitatud tõendid 04.02.2010.a. toimunud kohtu eelistungi tunnistas kostja esitatud hagiavaldust täies ulatuses. Kostja esitas tõendina maksekorralduse 08. jaanuarist 2010.a, millest nähtub, et kostja on tasunud 08.01.2010.a hagejale 1600 krooni võlgnevuse katteks. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja esitas 06.04.2010.a toimunud kohtu eelistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Käesolevas tsiviilasjas ei esine TsMS §-s 413 lg-s 3 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kohus asub seisukohale, TsMS § 413 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt järgmiste sätete alusel. Kostjale kulub korteriomand, mis asub Haapsalus Lihula mnt 5-49 /tl 10/. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Korteriühistu Lihula mnt 5 (edaspidi Ühistu) on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse /tl 8 ja 12/. KÜS § 15 1 lg 1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna

eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 ja 2 sätestavad, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Ühistu põhikirja punktide

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et menetluskuld tuleb jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi põhivõla osas 70 % ulatuses ja viiviste osas 100% ulatuses. Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud 70 % ulatuses ja hageja kanda jäävad menetluskulud 30 % ulatuses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.