Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
14. aprill 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-70705
Tsiviilasi
VT hagi osaühingu Mvastu töövaidluses 28 224 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja VT (isikukood xxx elukoht xxx)
esindajad
kostja osaühing M(registrikood xxx, asukoht xxx) kostja lepinguline esindaja Reet R 25.03.2010.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 01.11.2007.a. 06.05.2009.a teavitati hagejat töölepingu lõpetamisest. Tööleping lõpetati 05.06.2009.a. Tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) § 87 oleks tööandja pidanud töölepingu lõpetamisest ette teatama kaks kuud, kuid tegelikult teatati vähem. Lisaks viivitas kostja 2009.a märtsi ja aprilli palkade väljamaksmisega. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista hüvitisena 14 784 krooni töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest, viivised 1037 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest 13 440 krooni. Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 17.11.2009.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/3574-09 avaldus rahuldati ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis TLS § 87 lg 2 alusel summas 14 784 krooni, viivised 1037 krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 13 440 krooni. Kostja esitas maakohtule taotluse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja vastus Kostja vastuväidete kohaselt lõppes hageja tööleping 07.06.2009.a TLS § 86 p 3 alusel. Hagejat teavitati koondamisest ette kirjalikult 10.04.2009.a. Seega teavitati hagejat töölepingu lõpetamisest ette vähem 3 päeva. Hageja nõue saab vähem etteteavitatud aja eest olla 2016 krooni. Kostja tunnistab viiviste nõuet 1037 krooni. Kostja maksis hagejale lõpparve 16.07.2009.a ja 31.07.2009.a. Seoses raske majandusliku olukorraga ei olnud kostjal võimalik 05.06.2009.a lõpparvet tasuda. Kuna kostja ei ole lõpparvet pahatahtlikult kinni pidanud, siis palub kostja lõpparve kinnipidamise eest hüvitist mitte välja mõista. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 01.11.2007.a töölepingu, millega hageja asus kostja juurde tööle abitöölise ametikohale. Töölepingu lisast selgub, et tööleping lõpetati 05.06.2009.a. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p 3 alusel. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja on hagejale kirjalikult teatanud töölepingu lõpetamisest 10.04.2009.a. Tõendamata on hageja väide, et ta allkirjastas nimetatud dokumendi mitu nädalat hiljem. Ka kostja esindaja istungil esitatud väide, et koondamisest teatati tegelikult varem, on tõendamata. Alates 01.07.2009.a kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. Tulenevalt TLS § 87 lg 1 p 3 pidi kostja hagejale koondamisest ette teatama vähemalt kaks kuud. Seega teatas kostja hagejale koondamisest ette 3 tööpäeva seaduses ettenähtust vähem. Vastavalt
TLS § 87 lg 2 on tööandja kohustatud tähtaja mittejärgmisel maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 2016 krooni. Viivise nõudele 2009.a märtsi ja aprilli palkade väljamaksmisega viivitamise eest kostja vastu ei vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 1037 krooni. TLS § 119 lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kostja ei vaidlustanud, et ta on hilinenud lõpparve väljamaksmisega, kuid palus keskmist palka mitte välja mõista, kuna majanduslike raskuste tõttu ei saanud lõpparvet õigeaegselt välja maksta. Kohus leiab, et seadus ei võimalda TLS § 119 lg 2 sätestatud hüvitist jätta välja mõistmata põhjusel, et tööandja hilines lõpparve maksmisega raske majandusliku seisundi tõttu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista keskmine palk ühe kuu ulatuses summas 13 440 krooni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 16 493 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 55 % ulatuses kostja kanda ja 45 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.