Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

I PANKROTIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgnik on registreeritud äriregistris 22. detsembril 2005. a. Äriühing on asutatud S.S.`i ja T.M. poolt. S.S.`i volitused lõppesid 12.02.2010.a. Mõlemale osanikule kuulub võrdselt üks osa suurusega 20 000 krooni. Käesoleval ajal on võlgnikul vara, mille realiseerimisväärtus on hinnanguliselt 5 000 krooni ja rahalisi vahendeid 835 krooni. Kokku on võlgnikul teadaolevaid täitmata kohustusi 1 131 802,77 krooni. Kuna vara on vähelikviidne ja rahalised vahendid sisuliselt puuduvad, siis ületavad kohustused varasid ning võlgnik on maksejõuetu.

Võlgnik alustas majandustegevust 2006.a mais. Majandusaasta lõpuks teeniti kasumit 23 718 krooni ning 2007.a. käive võrreldes eelneva aastaga kahekordistus. Äriühingu tegevuskulud suurenesid poole võrra ja majandusaasta lõpetati kasumiga 4959 krooniga. 2008 aastal suurenes käive ja tegevuskulud ning eeskätt kasvasid tegevuskulud ja tööjõukulud, mis ületasid kaubavarusid 200 000 krooni võrra. Aasta lõpuks oli kogunenud kahjumit majandustegevusest üle 400 000 krooni. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik teinud 2007.a. näitajate põhjal väga julged prognoosid 2008 aastaks, võttes juurde ühe kauplusepinna ning suurendades sellega oma tegevuskulu kalli rendipinna näol ning suurendas ka tööjõukulusid. 2008 aastal algas üleüldine majanduslangus , mis süvenes aasta lõpuks. Võlgniku äritegevus oli ülesehitatud võõrkapitalile. Ajutine haldur juhib tähelepanu, et suure kahjumi ärahoidmiseks oleks tulnud juhatusel laenude asemel ärisse pandud rahaliste vahendite arvel suurendada osakapitali, sellisel juhul ei oleks omakapital negatiivseks muutunud. Äriühing oleks pidanud vältima raamatupidamislikku kahju. Ajutise halduri hinnangul oli 2008.a. lõpuks äriühingul välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Omakapital oli negatiivne, puudusid rahalised vahendid jooksvate kulude katteks, võlgnevused olid suurenenud ning lühiajaliste laenude osakaal oli suurenenud üle 2 korra. 2009.a. võlgniku käive vähenes enam kui 2 korda eelmise perioodiga võrreldes. Võlgnik sulges 2009 aastal Jõhvi asunud kaupluse ning võttis uue rendipinna ning teenis kahjumit juurde üle 0,5 miljoni krooni. Võlgnik ei olnud võimeline tasuma 2008 ja 2009 aastal jooksvaid riigimakseid ,mis suurenesid igakuiselt ja selle tõttu on suurenenud ka arvestuslik intress. Ajutine haldur on seisukohal, et Tamsi Kaubanduse OÜ- l oli välja kujunenud püsiv maksejõuetus juba 2008 aasta lõpuks ning 2009 aastal see ainult süvenes. Juhatuse liige on rikkunud hoolduskohustust ning jätnud täitmata seadusest tuleneva nõude püsiva maksejõuetuse ilmnemisel koheselt esitama pankrotiavalduse. Õigeaegselt pankrotiavalduse esitamata jätmise tulemusena on kasvanud äriühingu kohustused. Kõige rohkem tekkis kahju sellest, et võlgnik rahastas omavahenditest hääbuvat äriühingut, mille likviidsus sisuliselt puudus. Ajutise halduri hinnangul oleks aluseid juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamiseks pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmise alusel, kuid samuti on ajutine haldur arvamusel, et täitedokumendina on võimalik küll kohtulahend saada, kuid arvestades niigi suuri kohustusi pankade ees, siis puudub võlgniku juhatuse liikmel füüsilise isikuna maksevõime kahju hüvitamiseks. Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et Tamsi Kaubandus OÜ on maksejõuetu ning see pole ajutuse iseloomuga. Võlgniku varade väärtus ei ole piisav edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna olemasolev vara on väheväärtuslik, siis peaks juhatuse liige võtma vabatahtlikult kohustuse hüvitada ajutise pankrotimenetluse kulud osas, mille tasumiseks ei jätku äriühingu varast.

III KOHTUISTUNG

Võlgniku esindaja ei vaielnud ajutise halduri aruandes esitatule vastu. Pankrotiavaldus on jäänud hiljapeale seetõttu, et loodeti olukorra paranemist. Võlgniku esindaja näeb võimalust müüa müügilett ja kapid ära siis saaks ajutise halduri kulusid katta. Ajutine pankrotihaldur leidis, et PankrS § 29 lg 1 ja 2 kohaselt tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Võlgniku esindaja toetas ajutise halduri seisukohta, et lõpetada pankrotimenetlus raugemisega.

IV KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Pärast OÜ Tamsi Kaubanduse registrist kustutamist tuleb Tiia Kalaus pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

vabastada ajutise

ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule T.M. ́le. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur on näidanud taotluses töötasu 17 854 krooni (kokku 17 tundi tehtud töö eest) ja teinud ajutise halduri kohustuste täitmisel kulutusi 1 500 krooni(koos käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada töötasu ja tehtud kulutuste hüvitamiseks, kuna taotletav tasu on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ning ajutise halduri kvalifikatsioonile.. Ajutise halduri seisukoha kohaselt, võiks kohus kaaluda kuludest 6000 krooni katmine jätta riigi kanda. Võlgniku juhatuse liige T. M. on andnud kohtule nõusoleku, et ta on nõus halduri taotletava tasu ja kulutuste väljamõistmisega, kui võlgnikul olemasoleva vara müük õnnestub. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgnik on nõus oma vahenditest tasuma ajutise halduri tasu. Seega jätab kohus ajutise halduri kulud võlgniku kanda. Ajutise pankrotihalduri aruande ja kohtuistungil antud selgituse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Majandustegevuse lõpetas võlgnik sisuliselt 2008.a lõpul ning 2009.a jooksul sisulist tegevust ei toimunud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku varade väärtus ei ole piisav edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja puuduvad vara tagasivõitmise võimalused. Kohus leiab, et Tamsi Kaubandus OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Evi Kool Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.