Avaldaja (võlgnik): I. S. (isikukood XXX) Usaldusisik: P. A. Võlausaldajad: 1) AS XXX (registrikood XXX) 2) AS XXX (registrikood XXX) 3) XXX OÜ (registrikood XXX) 4) XXX AS (registrikood XXX) 5) XXX AS (registrikood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I. S.-i maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Jätta XXX AS ja XXX AS vastuväited võlgade ümberkujundamiskavale rahuldamata.
3.I. S.-i võlgade ümberkujundamise menetluses määrab kohus võlausaldajate vaidlusalused nõuete suurused järgmiselt:
3.1.XXX AS – nõue 0 eurot, nõue on tasutud.
4.Kinnitada I. S.-i esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt: Kohustuse täitmise periood
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv / suurus (eurot)
Võlausaldaja (registrikood)
Põhinõue (eurot)
Kõrvalnõue (eurot)
Kohustuse kogusumma (eurot)
AS XXX (lepingu nr XXX)
1553,55
0
1553,55
36 kuud
Iga kuu 10. kp
36/25,50
AS XXX (lepingu nr XXX)
2075,62
0
2075,62
36 kuud
Iga kuu 10. kp
36/34,10
Kohustuse täitmise summa kokku (eurot)
Kohustuse täitmise ulatus / põhikohustuse täitmise ulatus %
918
59,09
1227,60
59,14
AS XXX (lepingu nr XXX)
1859,31
63,24
XXX OÜ
(lepingu nr XXX)
157,25
XXX AS (lepingu nr XXX) XXX AS (lepingu nr XXX)
KOKKU
1922,55
36 kuud
Iga kuu 10. kp
36/30,50
1098
57,11/59,05
0
157,25
36 kuud
Iga kuu 10. kp
36/2,60
93,60
59,52
9601,02
142,93
9743,96
36 kuud
Iga kuu 10. kp
36/157,30
5662,80
58,12/58,98
0
0
0
0
Nõuded on tasutud
15 246,75
206,17
0 15 452,93
36/250
9000
5.Kohustada I. S.-i tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10. aprillil 2026 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik P. A..
7.Kohustada I. S.-i esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. maiks 2027 ning edaspidi iga aasta
10.maiks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
8.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
aruande
I.
S.-i
võlgade
9.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud I. S.-i kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
10.Määrata I. S.-i usaldusisiku P. A. tasuks 910 eurot.
10.1.Usaldusisiku tasu 900 eurot maksta välja kohtu deposiidist OÜ-le Usaldus ja Õigus (registrikood 17101426, arveldusarve nr XXX AS XXX), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
10.2.Usaldusisiku tasu 10 eurot jätta I. S.-i kanda ja mõista see võlgnikult I. S.-ilt usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so Usaldus ja Õigus OÜ-le (arveldusarve nr XXX).
11.Tühistada Viru Maakohtu 22.12.2025 määrusega tsiviilasjas 2-25-21150 maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud käsutuskeeld ja I. S.-i vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
12.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
13.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 28 lg 2).
2
Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.I. S. (avaldaja, võlgnik) esitas 05.12.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. 19.12.2025 esitas avaldaja täpsustatud maksejõuetusavalduse, milles taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Võlgnik on märkinud ülalpeetavaks täisealise lapse, kes saab töövõimetuspensioni. Võlgnikule kuulub korteriomand asukohaga XXX ning ta omab sõiduautot Mazda 6, registreerimisnumbriga XXX, 2007.a. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on 1 378 eurot (hetkel väiksem sissetulek 832 eurot). Võlgnikul on kohustusi kokku 18 584 eurot.
2.Viru Maakohus võttis 22.12.2025 määrusega avalduse menetlusse ja määras usaldusisikuks P. A., peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Usaldusisik esitas 14.01.2026 võlgniku vara- ja võlanimekirja.
4.15.01.2026 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse juurde. Usaldusisik pooldas võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
5.Maakohus algatas 20.01.2026 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 05.03.2026 ning pikendas 05.03.2026 tähtaega 18.03.2026. 20.01.2026 määrusega määras maakohus usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi suuruseks 900 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi.
6.Usaldusisik esitas 17.03.2026 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava.
7.Usaldusisik esitas 14.01.2026 ja 17.03.2026 tasu taotlused, milles palub määrata enda tasuks kokku 910 eurot (ilma käibemaksuta). Usaldusisik palub kanda tasu OÜ-le Usaldus ja Õigus, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluste kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 13 tundi (tunnitasuga 70 eurot, käibemaksu ei lisandu).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
9.Kohtule esitatud võlgniku võlgade ümberkujundamiskava vastab seaduse nõuetele. Kavast nähtub muu hulgas, millised võlgniku kohustused ja millisel viisil ümber kujundatakse, ning mis on kava täitmise tähtaeg.
10.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 2 lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
11.Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja
3
edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada.
12.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse selline jaotamine, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.
13.Kohus leiab, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et võlgnikul on stabiilne sissetulek ning ta on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks. Võlgniku igakuine püsiv sissetulek on vanaduspension summas 672 eurot. Täiendavalt teenib võlgnik tulu toidu kullerteenuse osutamisest, mille igakuine netosissetulek jääb vahemikku 400-1100 eurot sõltuvalt töömahust. Võlgniku keskmine kogusissetulek on tasemel, mis võimaldab tal ümberkujundamiskavas ettenähtud kohustusi täita. Juhul kui töötasu mõnel kuul ajutiselt väheneb, on võlgnikul olemas perekondlik tugivõrgustik – ema ja poeg on valmis vajadusel osutama rahalist abi, mis maandab makseraskuste tekkimise riski. Usaldusisiku selgituste kohaselt on võlgnik selgelt motiveeritud ümberkujundamiskava täitma. Tema jaoks on määrava tähtsusega eluaseme ja igapäevaseks toimetulekuks vajaliku sõiduki säilitamine. Arvestades võlgniku regulaarset sissetulekut, täiendava teenimisvõimaluse olemasolu ning toetavat tugivõrgustikku, on põhjendatud järeldada, et ümberkujundamismeetmete rakendamisel suudab võlgnik oma kohustusi täita ning tema maksejõuetuse süvenemist on tõenäoliselt võimalik vältida.
14.FIMS § 24 lg 1 näeb ette, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil.
15.Võlausaldajad AS XXX, XXX OÜ, AS XXX on avaldanud enda nõusolekut kavaga. XXX AS ja XXX AS esitasid vastuväited.
16.FIMS § 25 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. 4
FIMS § 25 lg 3 tulenevalt kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhija kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
17.XXX AS teatas enda vastuväites, et usaldusisik 03.03.2026 edastas võlausaldajale võlgniku võlgade ümberkujundamise kava koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga, milles võlausaldaja nõue on võlgade ümberkujundamise kavast välja jäetud selgitusega, et võlausaldaja on esitanud nõude osas ümberarvestuse, mille tulemusena võlgnevus on loetud tasutuks. Võlausaldaja ei nõustu sellise käsitlusega. Võlausaldaja hinnangul ei anna ümberarvestuse esitamine iseenesest alust järeldada, et nõue on lõppenud või tasutud. Nõude lõppemine või tasumine peab põhinema selgetel faktilistel ja õiguslikel alustel. Võlausaldaja 29.12.2025 sai usaldusisikult järelepärimine FIMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmiseks. Järelepärimises palus usaldusisik võlausaldajal esitada teavet ja dokumente võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Võlausaldaja 09.01.2026 vastas järelepärimisele. Võlausaldaja teatas, et võlausaldaja ja võlgniku vahel on 17.01.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX. Tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste jääk oli 05.12.2025 seisuga kogusummas 914,35 eurot, sh tagastamata krediidisumma 904,14 eurot ja intress 10,21 eurot. Võlausaldaja selgitas täiendavalt, et on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Võlausaldaja kontrollis tarbija esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Lisaks esitas võlausaldaja vastavad tõendid (registripäringute väljavõte, võlgniku konto väljavõte ja laenutaotlus). Eeltoodut kogumis arvestades leiab võlausaldaja, et tarbijakrediit on väljastatud kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja kanda tema nõue võlgade ümberkujundamise kavasse. XXX AS vastuväite osas selgitas usaldusisik, et FIMS § 20 lg-st 3 tulenevalt hindab usaldusisik ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust. Kuna tegemist on tarbijakrediidi nõudega, tuli hinnata, kas laenuandja on laenu väljastades teostanud vastutustundliku laenamise järgimist. Vara- ja võlanimekirjas on välja toodud, et XXX AS tuvastas laenutaotluse läbitöötamisel, et võlgniku ainuke sissetulek on pension summas 505 eurot ning kohustusteks on kaks XXX AS nõuet kogusummas 120 eurot. Hinnata tuleb laenuvõtja toimetulekut peale laenumakseid. Võlausaldaja ei ole hinnanud, kas pensionärile jääb piisav summa eluks vajalike kulude katteks. Puudub igasugune hinnang eluasemekuludele, ravimitele ja muude eluks vajalikele kulutustele. Samuti tuleb arvesse võtta, et võlgnikul oli ees juba kõrge intressiga laenud XXX AS-ilt ning XXX OÜ ees. Kokkuvõttes on laenuandja hinnanud vastutusetusliku laenamise põhimõtet formaalselt mitte sisuliselt. XXX AS esitas alternatiivsena ka võla ümberarvestuse, mille kohaselt oli nõue tasutud. Kuna usaldusisik tuvastas, et võlausaldaja ei ole järginud piisava hoolsusega vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli lähtuda nõude ümberarvestusest ning kuna sellega oli nõue tasutud, jäi nõue kavast välja. Usaldusisik täiendas, et laenutaotluse esitamisega XXX AS-ile ei olnud võlgnikul veel lisatööd toidukullerina ning tema ainuke sissetulek laenutaotluse esitamisel oligi pension. Kohus kontrollis võlgniku pangakonto andmete alusel, et tema sissetulekuks oli pension 505,62 eurot (2023.a jaanuar), eelnevatel kuudel 485,62 eurot. Kohus tuvastas võlgniku igakuised püsikulud: XXX AS, XXX AS, KÜ XXX, keskmiselt 259,12 eurot kuus. Samuti nähtuvad kohustused XXX AS-ile kokku 118,13 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõte on esitatud perioodi 01.09.2022-08.01.2023 osas. Leping XXX AS-iga sõlmiti 17.01.2023. 5
Usaldusisiku poolt 14.01.2026 esitatud vara- ja võlanimekirjast ja selle lisadest nähtub, et võlgnik on sõlminud 09.01.2023 tarbijakrediidilepingu ka XXX OÜ-iga, kuumaksega 8,32 eurot. Nimetatud kohustusega ei ole XXX AS aga arvestanud, sest seda ei nähtu konto väljavõttelt, kuivõrd XXX AS-iga on leping sõlmitud 8 päevase viivitusega peale konto väljavõtte esitamist. Kohtu hinnangul lasub vastutus selles osas laenuandjal, kes peaks enne faktilist lepingu sõlmimist sellised asjaolud täiendavalt üle kontrollima. XXX AS-iga sõlmitud lepingu kuumakse oli 45,84 eurot. Seega pärast majapidamiskulude ja finantskohustuste täimist jäi võlgnikule muudeks kuludeks (toit, tervishoid jne) rahalisi vahendeid keskmiselt 74,21 eurot kuus (505,62-259,12-118,13-8,32-45,84). Kohtu hinnangul ei olnud võlgnik vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal enam krediidivõimeline. XXX OÜ-iga sõlmitud lepingu kuumakse ei olnud sedavõrd suur, et see omaks hindamisel määravat tähtsust. Kohtu hinnangul ka ilma seda kohustust arvestamata ei olnud võlgnik krediidivõimeline. Laenuandja on võlgniku finantsseisu kohta teinud ebaõigeid järeldusi, mistõttu on tegemist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Kohus nõustub usaldusisiku sellesisulise järeldusega. XXX AS on usaldusisikule esitanud oma nõude ümberarvestuse juhuks, kui leitakse, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esitatud ümberarvestuse kohaselt on võlausaldaja nõue tasutud. Seega on XXX AS ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust nr XXX tuleneva nõude suurus 0 eurot.
18.XXX AS teatas enda vastuväites, et ei nõustu esitatud kavaga. XXX AS on nõus kõrvalnõuete vähendamisega, kuid ei nõustu põhinõude vähendamisega. XXX AS vastuväite osas selgitas usaldusisik, et võlgnik on võimeline igakuiselt tasuma 250 eurot ning kava ei ole võimalik teha selliselt, et kõigi võlausaldajate põhinõuded saaksid 100% tasutud. Vara- ja võlanimekirjas tõi usaldusisik välja ka pankrotivõrdluse, millest nähtub, et pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses ei ole tagatud, et võlausaldajate nõuded saaksid suuremas ulatuses tasutud kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Kohus leiab, et vastuväite esitanud võlausaldaja jaoks paremat alternatiivi olemas ei ole, kuivõrd pankrotimenetluses oleks võlausaldaja nõude rahuldamise protsent veelgi väiksem. XXX AS-i ei kohelda teiste võlausaldajatega võrreldes ebavõrdselt, kuivõrd kõigi võlausaldajate põhinõuded kuuluvad vastavalt ümberkujundamiskavale täitmisele sarnases ulatuses, so vahemikus 57,11%-59,52%. Ümberkujundamiskava alusel rakendatakse kõigi võlausaldajate suhtes ühtseid arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt rahuldatakse kõrvalnõuded üksnes ulatuses, mis jääb üle pärast põhinõuete katmist. Asjaolu, et võlausaldajate nõuete rahuldamise koguprotsent erineb, tuleneb võlausaldajate nõuete erinevast suurusest, eelkõige kõrvalnõuete osakaalust kogunõudes, ega tähenda, et mõnda võlausaldajat oleks koheldud oluliselt halvemini võrreldes teistega. Madalama koguprotsendiga võlausaldajate olukord ei tulene nende ebavõrdest kohtlemisest, vaid on ümberkujundamiskavas ettenähtud ühtsete arvestuspõhimõtete tagajärg. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX AS vastuväite kavale rahuldamata.
19.FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne 6
võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
20.FIMS § 26 lg 4 kohaselt peab kohus lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.
21.Usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt tuleb arvestada, et kohustustest vabastamise menetluses oleks võimalik võlgniku sissetulekutest igakuiselt kinni pidada maksimaalselt kuni 890 eurot juhul, kui kullerteenusest saadav sissetulek ulatub 1 400 euroni kuus. Samas esineb kuid, mil kullerteenuse tulu on vaid mõnisada eurot, mistõttu võib tekkida olukord, kus kinnipidamisi ei ole võimalik üldse teha. Kui pankrotimenetluses realiseeritaks võlgniku vara, sealhulgas sõiduauto, kaotaks võlgnik võimaluse kullerteenust osutada ning tema ainsaks sissetulekuks jääks pension. Selline areng halvendaks oluliselt võlgniku sissetulekuvõimet ning vähendaks ka võlausaldajate potentsiaalset rahuldamist pikemas perspektiivis. Võlgnik on võlgade ümberkujundamise menetluses ise pakkunud igakuise makse suuruseks 100–150 eurot. Näiteks 150-eurose igakuise makse korral oleks kolme aasta jooksul võimalik tasuda kokku 5 400 eurot. Võlgnik on märkinud, et vajaduse korral toetavad teda ka ema ja poeg. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik realistlikult võimeline tasuma igakuiselt 150 eurot. Kuigi pankrotimenetluses oleks võimalik võlgniku vara realiseerida ja teha selle arvelt väljamakseid võlausaldajatele, tuleb arvestada, et vara müügist saadud summast arvatakse maha pankrotimenetluse kulud. Seetõttu ei pruugi võlausaldajatele jaotatav summa olla suurem kui see, mis oleks saavutatav võlgade ümberkujundamise kava alusel.
22.Antud juhul on usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt võlgade ümberkujundamine võlausaldajate jaoks soodsam kui pankrotimenetlus. Pankrotimenetluses oleks võlausaldajatele võimalik teha kolme aasta jooksul väljamakseid 9000 euro ulatuses, kuid kohustustest vabastamise menetluses oleks võimalik võlgniku sissetulekutest igakuiselt kinni pidada maksimaalselt kuni 890 eurot juhul, kui kullerteenusest saadav sissetulek ulatub 1 400 euroni kuus. Samas esineb kuid, mil kullerteenuse tulu on vaid mõnisada eurot, mistõttu võib tekkida olukord, kus kinnipidamisi ei ole võimalik üldse teha. Lisaks kui pankrotimenetluses realiseeritaks võlgniku vara, sealhulgas sõiduauto, kaotaks võlgnik võimaluse kullerteenust osutada ning tema ainsaks sissetulekuks jääks pension, mistõttu tekib olukord, kus võlausaldajatele ei ole võimalik väljamakseid üldse teha.
23.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse kaudu. FIMS § 49 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses 7
saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada TMS § 132 sätestatut järgides. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole tuvastatav võlausaldajate jaoks ümberkujundamiskavast soodsam alternatiiv.
24.Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud. Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks. Võlgnik täidab oma kohustusi 36 kuu jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (FIMS) sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 15.02.2023 määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava kestus oluliselt lühem, s.o 36 kuud. Kohtu hinnangul ei ole see ebamõistlik ega kahjusta võlausaldajate huve ülemääraselt.
25.FIMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist FIMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes.
26.Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.
27.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 22.12.2025 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
28.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).
29.FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. maiks 2027 ning edaspidi iga aasta 10. maiks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule.
8
30.Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
31.Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.
32.Usaldusisik palub määrata enda tasuks 910 eurot (13 tunni eest tunnitasuga 70 eurot, millele käibemaksu ei lisandu).
32.1.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
32.2.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 70 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 13 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 910 eurot, s.o (13 h × 70 eurot).
32.3.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 900 eurot. Usaldusisiku tasust (900 eurot) tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel OÜ-le Usaldus ja Õigus, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). Ülejäänud osas, so 10 eurot, tuleb usaldusisiku tasu välja mõista võlgnikult. 9
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Ann Veiermann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2026 kohtumäärusega jäeti XXX AS-i määruskaebus Viru Maakohtu 1. aprilli 2026 määruse peale läbi vaatamata. 01.04.2026 kohtumäärus kohtumäärusega.
2-25-21150
jõustus
/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent
10
04.06.2026
Tartu
Ringkonnakohtu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.