(Advokaadibüroo Eipre & Partnerid; asukoht Juhkentali 8, Tallinn 10132; elektronpost: [email protected]) -
kostja: VL(isikukood XXX; elukoht XXX)
-
kostja esindajad: LH(postiaadress XXX) ja advokaat Sven Sillar (Advokaadibüroo Sven Sillar; asukoht Maakri 23A, Tallinn 10145; elektronpost: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
2.Tuvastada 12. detsembril 2002.a sõlmitud ehitiste müügilepingu tühisus, millega hageja KE müüs talle kuuluvad ehitised koosseisus ühekorruseline elamu (ehitise nr XXX), ühekorruseline kuur ja käimla (ehitise nr XXX), kaev, piire ja väravad kostjale VL(Rakvere notar Irma R notari ametitoimingute raamatu registri nr XXX).
3.Kohustada kostjat VL andma hagejale KE üle käesoleva otsuse resolutsiooni teises punktis nimetatud ehitiste otsene valdus.
4.Jätta rahuldamata hageja KE nõue tuvastada tema poolt 15. oktoobril 2002.a OK’ile (isikukood XXX) volituse andmise tühisus, millega hageja volitas OK’i talle kuuluva vara asukohaga Tallinnas XXX valitsemiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks (Tallinna notar Jaan H notari ametitoimingute raamatu registri nr XXX). Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja KE kanda ja 90% ulatuses kostja VL kanda.
2.Mõista kostjalt VL välja riigituludesse menetluskulud, mille tasumisest hageja oli vabastatud, järgmises ulatuses:
riigilõiv summas 45 000
(nelikümmend viis tuhat) krooni ja ekspertiisikulud summas 6263,50 krooni (kuus tuhat kakssada kuuskümmend kolm krooni ja 50 senti). Riigituludesse välja
mõistetud
menetluskulu
tuleb
kanda
Rahandusministeeriumi
arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
2(9)
2-08-15149 kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 12. aprillil 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.21. aprillil 2008.a Harju Maakohtule esitatud hagis palub KE tuvastada tema poolt 15. oktoobril 2002.a OK’ile (isikukood XXX) volituse andmise tühisus, millega hageja volitas OK’i talle kuuluva vara asukohaga Tallinnas XXX valitsemiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Samuti palub hageja tuvastada 12. detsembril 2002.a sõlmitud ehitiste müügilepingu tühisuse, millega võõrandati hagejale kuulunud ehitised, mis asuvad Tallinnas aadressil XXX(elamu (ehitise nr XXX), kuur ja käimla (ehitise nr XXX), kaev, piire ja väravad) kostjale ning kohustada kostjat tagastama eelnimetatud ehitised hagejale.
2.Hagiavalduse kohaselt volitas hageja 15. oktoobril 2002.a koostatud notariaalse volikirja alusel talle tundmatut isikut O.K ’i valitsema, kasutama ja käsutama temale kuuluvat vara, mis asub Tallinnas aadressil XXX. 12. detsembril 2002.a on Rakvere notar Irma R notaribüroos sõlmitud ehitiste müügileping, mille sisuks oli Tallinnas aadressil XXXasuvate ehitiste ja rajatiste, milliste hulka kuulusid ühekorruseline elamu, kuur, käimla, kaev, piire ja väravad, müük kostjale. Müügilepingu sõlmimisel esindas hagejat O.K ning kostjat L.H . Müügilepingu kohaselt pidi hageja saama lepingu esemeks olevate ehitiste ja rajatiste eest 400 000 krooni, kusjuures lepingu kohaselt on ostja esindaja kinnitanud, et müügihind on tasutud enne lepingule allakirjutamist. Hagiavalduses väidab hageja, et ole soovinud enda ehitisi müüa. Samuti ei mäleta, et oleks volitanud kedagi oma vara müüma ega ka tea midagi ehitise müügilepingust, millega tema vara ära müüdi. Hageja elab tänaseni teadmises, et võõrandatud ehitised kuuluvad endiselt talle. Hageja pole saanud lepingujärgset tasu ehitiste ja rajatiste müügi eest ega muud samaväärset hüve, vaid ta on jäänud talle kuulunud ehitiste omandiõigusest lihtsalt ilma. PPP OÜ-st väljastatud tõendis välja toodud anamneesi kohaselt põeb hageja järgnevaid haigusi: hüpertensioon, vaskulaarne dementsus, mõlema silma seniilne katarrakt, mille tõttu näeb halvasti. Veel on tõendis märgitud, et patsient ei saa endaga hakkama, vajab pidevat kõrvalabi ja hooldust, dementsuse tõttu ka järelvalvet ning et ta ei ole võimeline kodust välja tulema. 2002.a põdes hageja läbi insuldi, lisaks oli tema silmade seisund kae tõttu selline, et ta oli võimetu lugema. Seega kannatas hageja nii volituse andmise ajal kui selle alusel tehingu tegemise ajal insuldi tagajärgede ja kaest tingitud nägemishäirete all.
3(9)
2-08-15149 Ülaltoodu viitab sellele, et hageja viibis O.K ’ile volituse andmise ajal seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Hageja poolt avaldatu, eelkõige see, et ta ei mäleta, et oleks oma elamu ja selle kõrvalhoonete müümiseks kellelegi volituse andnud, ning ka perearsti tõendis väljatoodud dementsuse diagnoos viitavad aga juba isiku kestvale võimetusele oma tegudest aru saada ja neid mõista. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ning täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. TsÜS § 11 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine. TsÜS § 13 lg-st 1 tulenevalt on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Hageja leiab, et käesoleval juhul esinevad mõlemad tehingu tühisuse alused: tehingu teinud isiku piiratud teovõime ja otsusevõimetus tehingu tegemise ajal. Kuna volituse andmine, kui tehing on tühine, siis on TsÜS § 129 lg-st 1 lähtuvalt tühine ka müügitehing, mis tühise volituse alusel tehti. Seega ei läinud Tallinnas XXXasuvate ehitiste ja rajatiste (elamu, kuur, käimla, kaev, piire ja väravad) omandiõigus hagejalt kostjale üle. Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 kuulub tühise tehinguga hageja omandist välja läinud vara talle tagastamisele.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
3.Kostja hinnangul ei ole hageja väited enda otsusevõimetusest tõendatud. Volikirja koostamisel (volituste andmisel) ei tekkinud notaril kahtlusi volitatava otsusevõimes, seega ei saanud tegemist olla ilmselgelt otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehinguga. Silmakae olemasolu ja võimaliku insuldi üleelamine ei too automaatselt endaga kaasa otsusevõimetust TsÜS § 13 mõttes. Hagis nimetatud müügilepingu sõlmimisel esindas müüjat notariaalse volikirja alusel isik, kellel olid olemas kõik vajalikud volitused tehingu tegemiseks. Kostjal tekkis asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 mõttes heauskne omand Tallinnas aadressil XXXasuvate hoonete suhtes. Kostja ei teadnud ega võinudki aimata, et talle hooned müünud isiku notariaalne volikiri ei ole kehtiv. Vastupidi, kostja käsitles tehingu teistpoolt, kui esindajat, kellel on tehingu tegemiseks kõik vajalikud sisulised ja vormilised volitused. AÕS § 68 kohaselt on omand isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada, käsutada. Ehitiste müügilepinguga läks kostjale üle nii ehitiste kasutamisõigus, valdamisõigus, kui ka käsutamisõigus. Kostja leiab, et isegi kui O.K ’ile antud volikiri oli antud otsusevõimetu isiku poolt (millega kostja iseenesest ei nõustu), on kostja asja omanikuks ning puudub seadusest tulenev alus selle omandi lõpetamiseks. Kostja arvates ei toeta asja materjalid ka hageja väiteid piiratud teovõime kohta.
4(9)
2-08-15149
MENETLUSE KÄIK
4.Hagiavalduses esitatud asjaolude ja avaldusele lisatud tõendite põhjal tekkis kohtul kahtlus hageja tsiviilkohtuteovõimes, mistõttu otsustas kohus TsMS § 204 lg-st 1 ja § 522 lg-st 1 juhindudes 19. augusti 2008.a määrusega hageja suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise. Ekspertiisi läbiviimise tegi kohus ülesandeks kohtupsühhiaatriaekspert A.A ’ile. Teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemusena jõudis ekspert järeldusele, et hagejal esineb nõrgamõistuslikkus segatüüpi vaskulaarse dementsuse (peaaju verevarustuse häiretest tingitud nõdrameelsus) kujul, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. KE’u psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, teostada valmimisõigust ega osaleda menetlusosalisena kohtistungil. Ekspert leidis, et hagejale tuleks määrata eestkostja, kelle ülesannete ringis oleksid KE’u õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine kõikide õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning KE’u elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi, hoolduse ja järelevalve tagamine.
5.26. septembri 2008.a määrustega algatas kohus TsMS § 476 lg-st 1 ja § 204 lg-st 2 lähtudes hagita menetluse hagejale eestkostja määramiseks ning eraldas selle iseseisvasse menetlusse (eraldatud tsiviilasjale anti nr 2-08-63993). Harju Maakohtu 18. detsembri 2008.a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-63993 seati hageja üle eestkoste ja määrati KE’u eestkostjaks ÜJ tähtajaga kuni kolm aastat. ÜJ’a kui eestkostja ülesannete ringi jäeti kõik hagejat puudutav. Nimetatud kohtumäärus jõustus
29.detsembril 2008.a.
6.11. septembri 2009.a määrusega käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus TsMS § 293 lg 1 alusel hageja taotluse kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimiseks, tuvastamaks, kas hagejal esines vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta ei suutnud volituste andmise ajal 15. oktoobril 2002.a oma tegudest aru saada või neid juhtida, ning kas hagejal võis volituse andmise ajal olla vaimutegevuse ajutine häire või oli ta muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Ekspertiisi läbiviimise tegi kohus ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile A.A. Ekspert on oma kirjaliku arvamuse kohtule esitanud 29. detsembril 2009.a.
7.15. märtsil 2010.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja varasemalt esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. 15. oktoobril 2002.a koostatud notariaalse volikirja alusel volitas hageja O.K ’i valitsema, kasutama ja käsutama temale kuuluvat vara, mis asub Tallinnas aadressil XXX. 12. detsembril 2002.a sõlmitud ehitiste müügilepinguga võõrandas hageja kostjale Tallinnas aadressil XXXasuvad ehitised ja rajatised, milliste hulka kuulusid ühekorruseline elamu, kuur, käimla, kaev, piire ja väravad. Lepingudokument sisaldab 4. punktis kokkuleppeid ka ehitiste ja rajatiste valduse üleandmise ning omandi ülemineku kohta. Müügilepingu sõlmimisel esindas hagejat O.K ning kostjat L.H. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on käesoleval ajal müügilepingu objektiks olnud ehitiste valdaja.
5(9)
2-08-15149
8.Pooltel on õiguslik vaidlus 12. detsembril 2002.a sõlmitud ehitiste müügilepingu kehtivuse üle. Lepingu kehtivus sõltub omakorda vastusest küsimusele, kas hageja oli volituse andmise ajal O.K ’ile nimetatud tehingu tegemise osas piiratud teovõimega või otsusevõimetu.
9.Lähtudes ülaltoodust, käsitleb kohus esmalt küsimust, kas hageja oli tehingu tegemise (volituse andmise) ajal teovõimeline või oli tema teovõime piiratud. Vastavalt TsÜS § 67 lg-le 1 on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Vastavalt TsÜS § 8 lg-s 1 sisalduvale määratlusele on füüsilise isiku teovõime võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 8 lg 2 redaktsiooni kohaselt oli täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
10.Asja materjalide põhjal otsustades oli hageja teovõime volituste andmise ajal 15. oktoobril 2002.a piiratud. Taolise järelduse saab teha tsiviilasjas kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbi viinud ekspert A.A’i arvamusest, mille kohaselt esines hagejal volituse andmise ajal 15. oktoobril 2002.a kõnehäire ja tõenäoliselt esinesid tal ka püsivalt süveneva kuluga kognitiivse (mõtlemis-tunnetusliku) tegevuse häired, mis on hõlmatav mõistega "muu psüühikahäire", mille tõttu ta ei suutnud kõikidest oma tegudest aru saada ja neid juhtida (vt toimik, lk 121). Kostja poolt esitatud tõendid ei anna kohtu hinnangul alust asuda vastupidisele seisukohale. Kostja on muu hulgas tuginenud PPOÜ poolt 9. novembril 2004.a koostatud tõendile, mille kohaselt on hageja teadvus selge ja adekvaatne ning patsient on võimeline vastutama oma tegude ja sõnade eest (vt toimik, lk 135). Kohtu hinnangul omab viidatud eksperdiarvamus käesolevas tsiviilasjas siiski suuremat tõenduslikku kaalu. Tuleb ka märkida, et eksperdi kirjalikust arvamusest nähtuvalt on ta kõnealuse tõendi väljastanud perearstiga ekspertiisi läbiviimise käigus vestelnud ning olnud kostja viidatud perearsti tõendist ka teadlik (vt toimik, lk 114 ja lk 116). Lähtudes eeltoodust ei olnud hageja võimeline volituse andmisel aru saama tehingu õiguslikest tagajärgedest. Volituse andmist ei saa kohtu hinnangul lugeda lihtsaks igapäevaseks toiminguks, millega hageja võinuks iseseisvalt (seadusliku esindajata) hakkama saada. Hageja kui piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tuleb TsÜS § 10 alusel lugeda tühiseks.
11.Kuivõrd kohus on tuvastanud volituse andmise tühisuse hageja piiratud teovõime tõttu (TsÜS § 10), ei pea kohus vajalikuks käsitleda otsuses poolte väiteid hageja otsustusvõimetuse kohta (TsÜS § 13) kõnealuse tehingu tegemise ajal.
12.Arvestades ülaltoodut, ei toimunud volituse andmine O.K ’ile vara valitsemiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks õiguslikult kehtivalt, mistõttu puudus O.K ’il volitus ehitiste müügilepingu sõlmimiseks. Sõlmitud lepingut tuleb seetõttu lugeda tühiseks vastavalt TsÜS § 129 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik
6(9)
2-08-15149 tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Sama lõike teise lause järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg-st 1 tuleneb, et kui üks isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
13.Kohus leiab, et TsÜS § 129 lg-s 1 lähtudes saab käesoleval juhul lugeda tühiseks kohustustehingut (poolte võlaõiguslikku kokkulepet). Eesti õiguses kehtiva abstraktsioonipõhimõtte järgi ei sõltu aga käsutustehingu (asjaõiguslik kokkuleppe) kehtivus kohustustehingu kehtivusest (TsÜS § 6 lg 4). Kohtupraktikas on samas peetud vajalikuks eristada omakorda käsutustehingu kehtivust käsutusese kehtivusest (vt nt: Riikohtu 1. septembri 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-04, p 18, või 11. aprilli 2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05, p 11). Kohtu hinnangul tuleb ka käesoleval juhul asuda seisukohale, et O.K ’i poolt hageja nimel sõlmitud asjaõigusleping ehitiste omandiõiguse üleandmiseks küll formaalselt kehtib. Samas ei ole see aga sõlmitud käsutamiseks õigustatud isiku poolt, mistõttu puuduvad lepingul kehtiva käsutuse tagajärjed ja sõlmitud asjaõigusleping õigusmuudatusi kaasa toonud ei ole. Arvestades TsÜS § 11 lg-s 1 ja § 129 lg-s 1 sätestatut, võiks käsutus muutuda kehtivaks, kui hageja seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidaks (käesoleval juhul taoline heakskiit puudub). Eelnenust johtuvalt tuleb kostjal VÕS § 1028 lg-st 1 alusel tagastada (üle anda) üksnes ehitiste müügilepingu esemeks olnud ehitiste valdus. Ehitiste omandiõigus ei ole hagejalt kostjale kunagi üle läinud.
14.Kohus lisab siinkohal, et kostja viide AÕS §-s 95 sisalduvale asja heauskse omandamise regulatsioonile seoses hageja piiratud teovõimega ja volikirja kehtivusega on õiguslikult asjakohatu. Heauskse omandamise instituut (AÕS § 95) võimaldab omandamist n.ö õigusnäilisuse alusel, s.t võimalik on omandamine (valdaja omandi eelduse põhjal) ka juhul kui valdajal tegelikult puudub asja käsutamise õigus. Samas asendab nimetatud õigusnäilisus vaid käsutaja puuduvat õigust käsutamiseks ning ei kõrvalda muid õigusvigu, mis tehingu tegemisel võivad esineda (s.h kehtiva volituse puudumine, tehingupoole piiratud teovõime). Tsiviilseadustiku üldosa regulatsioon kaitseb täielikku teovõimet mitteomavat isikut tema avalduste tagajärgede eest. Üldjuhul prevaleerib see kaitse-eesmärk õiguskäibe usalduskaitse ees.
15.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus hageja nõude tuvastada 12. detsembril 2002.a sõlmitud ehitiste müügilepingu tühisus, millega müüdi hagejale kuulunud ehitised, mis asuvad Tallinnas aadressil XXXkostjale. Samuti rahuldab kohus hageja nõude kohustada kostjat tagastama hagejale eelnimetatud ehitiste valdus. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada hageja nõuet 15. oktoobril 2002.a toimunud volituse andmise tühisuse tuvastamiseks. Tulenevalt TsMS § 3 lg-st 1 on isikul õigus pöörduda seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada juhul, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja esitatu põhjal puudub tal iseseisev huvi kõnealuse tuvastusnõude esitamise osas. Samuti ei ole VL selle nõude osas kohaseks kostjaks, mis samuti välistab nõude rahuldamise käesolevas tsiviilasjas. Kohus rõhutab samas, et eelnenu ei takista hagejal tsiviilasjas tehingu (volituse andmise) tühisusele tuginemast.
7(9)
2-08-15149
16.Seonduvalt kostja esitatud väidete ja tõenditega lisab kohus järgmist. Kostja on iseenesest põhjendatult märkinud, et tõestamisseaduse § 11 kohaselt peaks notar tehingu tõestamisel veenduma osalejal vajaliku teo- ja otsusevõime olemasolus ning nende puudumisel tõestamisest keelduma. Sama paragrahvi teisest ja kolmandast lõikest tulenevalt peab notar notariaalakti märkima oma kahtlused ja tähelepanekud osaleja vajaliku teo- ja otsusevõime kohta. Kuigi notar on volituse andmise kui tehingu tõestanud ning notariaalakt hageja teo- või otsustusvõimet puudutavaid notari märkusi ei sisalda, võis hagejal võis tehingu tegemiseks vajalik teovõime siiski puududa. Tehingu notariaalne tõestamine ei loo selle kehtivuse osas ümberlükkamatut eeldust. Tsiviilasja menetluse käigus ongi hageja teovõime piiratus käesoleval juhul tõendamist leidnud. Kostja poolt esitatud poolte vahel sõlmitud kokkulepe ja tasuta kasutamise leping (vt toimik, lk 139-142) ning nõusolek (vt toimik, lk 143-145) ei tõenda hageja (täieliku) teovõime olemasolu volituse andmise ajal. Lähtudes TsÜS §-s 10 sätestatust ei saa piiratud teovõimega isik enda poolt tehtud ühepoolset tehingut ka hiljem heaks kiita, selline võimalus puuduks isegi tema seaduslikul esindajal. Samuti ei saa kokkulepped tõendada, et hageja on ehitiste müügilepingu ja käsutamise O.K ’i poolt hiljem heaks kiitnud. TsÜS § 129 regulatsioonist lähtuvalt on võimalik isikul, kelle nimel tehing esindusõiguseta tehti, tehing tagantjärele heaks kiita. Arvestades TsÜS § 129 lg-s 6 sätestatut, peaks aga ka taoline heakskiit toimuma notariaalselt tõestatud vormis. Ehitiste müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 kohaselt pidi ehitise või selle osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Eelnenule võib lisada, et osundatud kokkulepped on nendest sisust nähtuvalt allkirjastatud 2002.a detsembris. Eksperdi A.A arvamuses sisalduvaid järeldusi arvestades on seetõttu küsitav, kas hageja oli võimeline kokkulepete tegelikku sisu oma piiratud teovõime tõttu mõistma. Hageja omakäeliselt kirjutatud avaldused (vt toimik, lk 136, lk 137 ja lk 138) on tõenditena ebausaldusväärsed, mistõttu kohus jätab need TsMS § 238 lg 5 teisest lausest juhindudes asja lahendamisel arvestamata. Need avaldused võivad olla küll hageja poolt omakäeliselt kirjutatud, kuid ei saa väljendada hageja tegelikku tahet. Ilmselgelt on hageja avaldused kirjutanud kellegi dikteerimisel. Eksperdi arvamuses kirjeldatud hageja tervislikku seisundit silmas pidades ei ole kohtu jaoks usutav, et hageja suutnuks 2006.a märtsis iseseisvalt kirjutada seostatud tekstiga avaldusi politseiasutustele, kasutades muu hulgas väljendeid nagu "ei oma pretensioone", "aresti alt vabastama", "ei ole vara saanud kuritarvituste teel" jms. Kostja hinnangul toetavad tema seisukohti ka kohtute poolt tsiviilasjas nr 2-05-22058 tehtud lahendid. Kohtu hinnangul need lahendid kostja positsiooni käesolevas tsiviilasjas ei toeta. Lähtudes TsMS § 436 lg-st 3 saab kohus otsust tehes tugineda üksnes konkreetses tsiviilasjas uuritud tõenditele. Kostja poolt viidatud tsiviilasjas tehtud lahendid põhinevad teistsugustel faktilistel asjaoludel ja tõenditel, millest tehtud kohtute järeldused ei ole laiendatavad käesolevale kohtuvaidlusele. Liiatigi on kohtud tsiviilasja nr 2-05-22058 lahendanud hagita menetluses, mis erinevalt hagimenetluses ei ole oma olemuselt võistlev kohtumenetlus (TsMS § 5 lg 3).
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud
8(9)
2-08-15149 keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud vastavalt TsMS § 163 lgle 1 võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes hagi rahuldamise ulatusest, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ning 90% ulatuses kostja kanda. Ühe hageja tuvastusnõuetest jätab kohus küll rahuldamata, kuid see omab hageja õiguste kaitse seisukohast vähest tähtsust. Hagiavaldusega taotletavaks eesmärgiks on Tallinnas aadressil XXXasuvate ehitiste tagastamine hagejale. Selle eesmärgi saavutamine olnuks käesoleval juhul võimalik ka volituse andmise tühisuse osas iseseisva tuvastusnõude esitamiseta. Kohus lisab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
18.Hageja on saanud tsiviilasjas riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Kohus on vabastanud hageja täielikult hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 50 000 krooni (vt toimik, lk 33-34). Samuti on kohus vabastanud hageja kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulude tasumisest (vt toimik, lk 98-99). Eksperdi poolt esitatud arve kohasel on ekspertiisi kulude suuruseks 6959,44 krooni (vt toimik, lk 122). TsMS § 190 lg 3 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Võttes aluseks menetluskulude jaotusega seonduvalt välja toodud proportsioonid (otsuse p 17), mõistab kohus eelnimetatud menetluskulud (mille tasumisest hageja oli vabastatud) kostjalt 90 % ulatuses riigituludesse välja. Väljamõistmisele kuulub seega riigilõiv 45 000 krooni ja ekspertiisikulud summas 6263,50 krooni.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.