Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes (eesistuja), Reet Allikvere, Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-1424

Tsiviilasi

Valentina Petrova hagi Ljudmila Strautmansi vastu võlgnevuse 5149, 50 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 299 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.01.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ljudmila Strautmansi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja Valentina Petrova (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx-x xxxxx xxxxx) Kostja Ljudmila Strautmans (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Ljudmila Strautmansi poolt Harju Maakohtu 22.01.2010 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Määruse põhjendused Harju Maakohus rahuldas lihtmenetluses 22.01.2010 otsusega Valentina Petrova hagi Ljudmila Strautmansi vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5149, 50 krooni ja viivise 5149, 50 krooni.

Ljudmila Strautmans esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Harju Maakohtu 22.01.2010 otsuse tühistamist ja uue otsusega hagi rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 400 krooni. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus selle esitajale tagastada. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles põhivõla summas 5149, 50 krooni ning viivise väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 200 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud, mida on maakohus otsuse sissejuhatuses ka märkinud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 367 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses ka märkinud, millist materiaalõiguse normi on maakohus ebaõigesti kohaldanud või millist menetlusõiguse normi rikkunud, samuti ei ole apellant välja toonud, milliseid tõendeid on kohus ebaõigesti hinnanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, millele tuginedes saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.