2-09-1424/17 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud V P (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluses 13.01.2009 avalduse Pärnu Maakohtule L S ’i (kostja) vastu võlgnevuse 5 251 krooni ja viivise 5 250 krooni nõudes. Kostja esitas avaldusele vastuväite ning asi anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 31.03.2009 esitas hageja hagiavalduse ning asi anti 28.04.2009 määrusega kohtualluvuse järgi üle lahendamiseks Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 08.05.2006 üürilepingu, millega hageja andis kostjale üürile korteri asukohaga xxx Narva linnas tähtajaga 09.05.2007. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingu p 4.1 alusel üüri 700 krooni kuus ja ettemaksena igakuiselt 30. kuupäevaks. Lisaks sellele kohustus kostja tasuma kommunaalteenuste ja teiste kulutuste eest vastavalt lepingu p 4.2 ja 4.3. Mittetähtaegsel tasumisel on kokku lepitud lepingu p 3.5 viivises 1% päevas tasumata summalt päevas. Kogu lepingu kehtivuse perioodil tasus kostja üüri ja teiste teenuste eest ebaregulaarselt ning osaliselt. Kostja lahkus enne lepingu lõppemist ootamatult korterist 31.03.2007 ja pani korteri võtmed postkasti. Alates 09.05.2006 kuni 31.03.2007 on hageja arvestanud kostjale üüri 7 520 krooni (10 kuud 23 päeva x 700 krooni kuus). Kommunaalteenuste ja teiste teenuste eest on arvestatud 6 411 krooni ning kaabeltelevisiooni eest 220 krooni. Kokku oli perioodi üür, kommunaalteenused ja teised korteriga seotud maksed 14 161 krooni. Sellest summast on kostja tasunud erinevate maksetega sularahas kokku 8 900 krooni. Hageja on eelnevalt palunud kostjalt võlgnevuse tasumist. Hageja täpsustab 01.09.2009 põhivõlgnevust, milleks on 5 149.50 krooni (t lk 49). Alates 01.04.2007 on hageja arvestanud kostjale viivist, kuid hageja vähendab sissenõutavaks muutunud viivise summat vastavalt kohtupraktikale kuni 5 149.50 kroonini. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole üürilepingust tulenevaid võlgnevusi hageja ees. Kostja on hagejale tasunud kõik maksed vastavalt lepingule. Kostja vaidleb vastu hageja omakäeliselt koostatud maksegraafikule. Üürilepingu lõpetamisel ei esitanud hageja ühtegi pretensiooni kostja suhtes. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud 08.05.2006 üürileping, millega hageja andis kostjale üürile korteri xxx Narva linnas üheks aastaks (t lk 16-18, tõlge t lk 1921). VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma tulenevalt VÕS § 292 lg 1 muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulusid) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt lepingu p 4.1 on üüri suuruseks 700 krooni kuus, mis makstakse ettemaksuna sularahas. Lepingu p 4.2 kohaselt on kokku lepitud, et kostja tasub elektrienergia, vee eest sularahas mõõdikute näidu järgi. Lepingu p 4.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale

vastavalt arvetele või lepingutele kulutused kaabeltelevisiooni eest ja teiste võimalike teenuste eest (telefon, internet, signalisatsioon jne) ning nende teenuste sisselülitamise eest. Puudub vaidlus, et lepingu alusel toimus maksete tegemine sularahas. Hageja nõue põhineb asjaolul, et kostja jättis hagejale üüri, kommunaalteenuste ja teiste korteriga seotud teenuste eest tasumata. Hageja on 03.10.2008 esitanud kostjale ka võlgnevuse kohta pretensiooni (t lk 22). Kohtu hinnangul on tõendatud korteriga seotud maksed: Korteriühistu Rahu 38A tõend kommunaalteenuste kohta (t lk 24), AS S tasu (t lk 25). Kostja ei ole vaidlustanud, et perioodil, kui korter oli tema kasutuses (mai 2006 kuni märts 2007), on kommunaalteenused 6 411 krooni ja kaabeltelevisiooni tasu 220 krooni. Hageja ei ole arvestanud kostjale üüri ega kommunaalteenuste eest maksmist 2007.a aprilli ja mai eest. Kuna hageja on tõendanud kohustuse olemasolu, siis kostjal oli kohustuse nõuetekohase täitmise tõendamise kohustus. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et on vastavalt pooltevahelisele lepingule kohustused hageja ees täitnud. Hageja tugineb võlgnevuse arvestamisel omakäeliselt koostatud graafikule, mis kajastab makstavaid summasid ning kostja poolt tasutud summasid (t lk 50-51). Hageja on selgitanud 09.10.2009 kohtuistungil võlgnevuse arvestamise korda nimetatud märkmete alusel (t lk 59) ning samuti kinnitanud vande all antud seletusega millal ja mis summades kostja talle maksis (t lk 91-92). Hageja vande all antud seletuse ja arvestuse kohaselt tasus kostja hagejale 09.05.2006 500 krooni, 22.05.2006 800 krooni, 20.06.2006 1 100 krooni, 01.09.2006 2 200 krooni, 13.10.2006 1 200 krooni ja 01.12.2006 3 100 krooni, kokku seega 8 900 krooni (t lk 51). Kostja on vande all seletanud, et hageja käis igakuiselt tema juures korteris ning ta maksis hagejale igakuiselt (t lk 92). Samas ei osanud kostja täpselt märkida, millal ja millises summas kostja hagejale igakuiselt raha üle andis. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tõendamata on kostja väide, et ta on nõuetekohaselt lepingust tulenevad kohustused hageja ees täitnud. Nähtuvalt mõlema poole vande all antud seletusest, siis raha üleandmise juures viibis vaid mõni kord kostja elukaaslane. Kostja ei osanud täpsustada, milliste raha üleandmiste juures tema elukaaslane viibis (t lk 92). Hageja vande all antud seletused ühtivad tunnistaja T R ütlustega, mille kohaselt 2007.a märtsi lõpus-aprilli alguses (kevadel) jättis kostja korteri võtmed postkasti ning lahkus korterist (t lk 92, 93). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et kui ta korterist välja kolis, siis olid kõik lepinguga võetud kohustused täidetud. Seega on hageja nõue põhivõlgnevuse 5 149.50 krooni nõudes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 3.5 on pooled kokku leppinud viivisemääras 1 % päevas tasumata jäänud summast. Hageja on koostanud viivise arvestuse (t lk 51). Perioodil 09.05.2006 kuni 31.03.2009 on hageja arvestanud võlgnevuselt viivist 43 684.08 krooni ning kuna viivis ületab põhivõlgnevust, vähendab hageja vastavalt kohtupraktikale viivist 5 149.50 kroonini (t lk 49). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ning see kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse