H. M. hagi S. OÜ vastu ebaseaduslikult kinnipeetud palga 930 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
930 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H. M. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H. M. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXX-XXX XX-X XXXXX);
Kostja S. OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXX XX, XXXXXXX), esindaja Ants Kuningas.
Pärnu Maakohtu 15.04.2009 otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 15.04.2009 otsus H. M. hagis S. OÜ vastu ebaseaduslikult kinnipeetud palga 930 krooni väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud H. M. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.H. M. (hageja) oli 05.10.2007 Pärnu linnas Mere bussipeatuses bussist väljumisel kaotanud bussipileti, millest tulenevalt trahviti teda piletita sõidu eest 300 krooniga. Hagejal ei olnud võimalik trahvi tasuda, kuna raha ei jätkunud isegi toidu ostmiseks. Trahvi sissenõudmisel arestis kohtutäitur Rocki Albert hageja pangakonto.
2.Alates 27.06.2007 töötab hageja S. OÜ-s (kostja) puhastusteenindajana. Hageja koristab 6 korda nädalas pärast ehitusmaterjalide kaupluse E. sulgemist üksinda kaupluseruume. Kuni 2008.a juulikuuni oli hageja brutopalk 4160 krooni. 2008.a juulis tõsteti hageja palka 4780 kroonini, kuid hageja hinnangul on kättesaadav palgaraha olnud väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga minimaalne alammäär.
3.19.08.2008 saatis kohtutäitur hagejale teksti, mille sisu jäi viimasele arusaamatuks (sissetuleku arestimise akt, TVK tl 2-3). Hageja ei mõistnud, keda kohtutäitur kolmanda kohustatud isiku all silmas pidas. 29.08.2008 saatis kohtutäitur hagejale täpsustava teksti (TVK tl 4), milles selgitas, et kolmas kohustatud isik on tööandja.
4.10.09.2008 minnes pangast raha välja võtma, selgus, et hageja palgast on puudu üle 900 krooni. Vesteldes tööandjaga, sai hageja teada kohtutäituri otsusest, millega kohustati kostjat hageja töötasust kinni pidama 930 krooni. Hageja peab töötasu kinnipidamist ebaseaduslikuks.
5.06.10.2009 pöördus hageja avaldusega Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni poole. Töövaidluskomisjoni 04.11.2008 otsusega nr 2-0819/9.3-02 rahuldati H. M. avaldus täielikult ning mõisteti S. OÜ-lt H. M. kasuks välja ebaseaduslikult kinni peetud augustikuu 2008.a töötasu väljamaksusummas 930 krooni.
6.Hageja nõustub Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonis esitatud seisukohtadega ning leiab, et arvestades töö eripära, on lubamatu arvutada käesoleval juhul nädala või päeva sissetulekut, kuna hageja töötasu ei sõltu töötatud tundide arvust. Töövaidluskomisjoni otsus on õiguspärane ja tuleb jätta muutmata. Hagejal on kindel kuupalk 4780 krooni. Üle etteantud aja koristamise eest hagejale lisatasu ei maksta. Hageja brutopalk sisaldab üksnes lisatasu 10 % õhtuse tööaja eest.
7.TMS § 130 lg 4 alusel ei loeta sissetuleku arestimisel sissetuleku hulka makse ega kohustuslikku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötukindlustuse makseid. Kui nimetatud maksed hageja brutopalgast maha arvata, jääb väljamakstavaks töötasuks 4226 krooni kuus, mis on väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Kostja vastuväited
8.15.12.2008 esitas kostja Pärnu Maakohtule avalduse töövaidluskomisjoni töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
9.Kostja pidas kohtutäitur Rocky Alberti 19.08.2008 sissetuleku (töötasu) arestimise akti alusel täiteasjas nr 176/2007/4129 hageja palgast kinni 930 krooni. Hageja kohtutäituri otsust vaidlustanud ei ole.
10.Kuigi hageja on selgesõnaliselt esitanud nõude üksnes kohtutäituri akti alusel kinni peetud töötasu tagastamiseks, esitas hageja töövaidlusavalduse teksti siseselt viited ka asjaolule, nagu ei vastaks avaldaja töötasu õigusaktides sätestatule. Töötajaga on sõlmitud tööleping osalise töökoormusega töötamiseks. Hageja töötas augustis 2008.a kokku 25 päeval 100 töötundi ja talle oli vastavalt töölepingule arvestatud töötatud aja eest töötasu 4780 krooni. Seega saab hageja isegi osalise töökoormusega töötamisel palka tunduvalt üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära, s.o 4350 krooni.
2(6)
11.Kostja raamatupidamisele laekus 19.08.2008 kohtutäituri poolt eelpool märgitud töötasu arestimise akt, mis kohustas tööandjat kinni pidama töötaja töötasust rahalise kohustuse katteks 930 krooni. Arvestades, et töötasu arestimise akti täitmine on tööandjale kohustuslik ja võttes aluseks, et töötaja ei olnud esitanud tööandjale ühtegi dokumenti, mis oleks kinnitanud kaebuse esitamist kohtusse täitedokumendi vaidlustamiseks ega kohtupoolset täitmisotsuse peatamise määrust, täitis tööandja arestimise nõude.
12.Kuigi töövaidluskomisjon rahuldas töötaja nõude täies ulatuses, ei kohaldanud töövaidluskomisjon materiaalõigust kohasel viisil ning tegi asjas väära lahendi. Töövaidluskomisjon on oma otsuses viidanud palgaseaduse (PalS) § 36 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 koosmõjule, mis väidetavalt ei võimalda pöörata nõuet sissetulekule, kui töötasu on väiksem kui kehtestatud kuupalga alammäär. Eeltoodust tulenevalt ei ole lahendis lähtutud seaduses sätestatust, kuna TMS §-s 131 ei ole loetletud kuupalga alammäära ega ka osalise tööajaga töötamisel saadavat sissetulekut. Loetelu on ammendav. TMS § 132 lg 1 ütleb selgelt, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
13.Hageja augustikuu töötasult (4780 krooni) peeti kinni tulumaks summas 525 krooni ja töötukindlustus 29 krooni. Seega moodustas hageja augustikuu netosissetulek 4226 krooni. Kehtiva miinimumpalga alusel on 100 töötunni eest mittearestitav sissetulek kostja hinnangul seega 2700 krooni, kui vastava osa nädala või päeva sissetulekust, millele ei saa sissetulekut pöörata. TMS § 132 lg 3 kohaselt võib mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Hageja 1/3 sissetuleku osast, mis ületab mittearestitavat netosissetulekut on 508 krooni (4226 – 2700 = 1526 : 3 = 508 krooni). Seega oli hageja mittearestitav netosissetulek 2700 + 508 = 3208 krooni. Peale kohtutäituri akti alusel kinnipeetud summa 930 krooni mahaarvamist, kanti avaldaja kontole 3295 krooni, millest tulenevalt ei ole kostja hageja õigusi rikkunud ja on õigustatud töötajalt tagasi nõudma töövaidluskomisjoni otsusega viivitamatult väljamaksmisele kuulunud summa 930 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused
14.Pärnu Maakohus 15.04.2009 otsusega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja ebaseaduslikult kinnipeetud palga summas 92,67 krooni hageja kasuks. Kohus kohustas hagejat tagastama temale Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 04.11.2008 otsuse alusel töövaidlusasjas nr 2819/9.3-02 viivitamata täitmise korras (juhul, kui see on toimunud) kostjalt väljanõutud töötasu 837,33 krooni ulatuses.
15.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale makstav töötasu jääb alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga ning kas kostjapoolne töötasu kinnipidamine kohtutäituri aktis toodud summa 930 krooni ulatuses oli seadusega kooskõlas.
16.Poolte vahel 27.06.2007 sõlmitud töölepingu nr 336-W punkti 4.2 kohaselt on hageja kostja juurde tööle asunud osalise tööajaga 4 tundi päevas ja 24 tundi nädalas. Hageja saab töötasu kindla kuupalgana 4780 krooni (algses lepingus oli summa väiksem), millist asjaolu on mõlemad pooled kohtule ka kinnitanud. Töötasu sisse on arvutatud 10% lisatasu õhtuse tööaja eest. PalS § 2 lg 1 tulenevalt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS § 17 kohaselt töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-ni) makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% töötaja tunnipalga määrast. Seega koosneb hageja töötasu summas 4780 krooni põhipalgast, mis sisaldab PalS alusel makstavat 10%-list lisatasu.
3(6)
17.Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 254 § 1 kehtestati tunnipalga alammääraks 27 krooni ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni. Kuna hageja töötab osalise tööajaga, siis kohus nõustus kostjaga, et on olemas seaduslik alus hagejale kindlaksmääratud summana makstava kuupalga tunnitasuks ümberteisendamiseks. Hageja puhul ei saa miinimumpalga tähenduses rääkida kuupalga alammäärast, kuna see kehtib vaid täistööaja korral. Seega jättis kohus tähelepanuta hageja viited tema palga väiksemale suurusele võrreldes kuupalga alammääraga. Töösuhte aluseks olevas töölepingus on hageja tööaeg nii päevas kui ka nädalas täpselt fikseeritud.
18.Loetledes kokku 2008.a augustikuu hageja tööpäevad (jättes siinkohal välja 20. augusti kui riigipüha ning pühapäevad), sai kohus kokku 25 tööpäeva, millest tulenevalt on kostja arvestanud hageja töötasu korrektselt, saades 100 töötundi (25 x 4). Seega oleks töötamisel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäära alusel ning arvestades seadusega õhtusele tööle lisanduvat protsenti, hageja augustikuu sissetulek lähtudes osalisest tööajast pidanud olema vähemalt (100 x 27 =2700 + 10 % (270 krooni)) 2970 krooni. Kohus ei nõustunud kostja väidetest järelduva käsitlusega, et 10%-line lisatasu peaks hageja poolt minimaalselt kättesaadava palga summast välja jääma, sest tegemist on palga seadusest tuleneva osaga (suurendusega).
19.PalS § 36 lg 1 p 11 kohaselt võib töötaja palgast ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada TMS-s ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi sätestab palgale sissenõude pööramise ulatuse TMS. TMS § 132 lg 1 tulenevalt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Selle sätte kohaldamisel asus kohus seisukohale, et palga alammäära kohaldamise võimatusel (põhjendus ülalpool) tuleb lähtuda hageja tunnipalgast ehk tema vastavast osas päeva sissetulekust (hageja töötab 4 tundi päevas). TMS § 130 lg 4 kohaselt ei loeta sissetuleku arestimisel sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid. Hageja 2008.a augustikuu netotöötasu oli 4226 krooni (arvates maha tulumaksu 525 krooni ja töötukindlustuse makse 29 krooni).
20.TMS § 132 lg 3 kohaselt võib mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Hageja 1/3 sissetuleku osast, mis ületab mittearestitavat netosissetulekut on (4226 – 2970 = 1256 / 3) 418,67 krooni. Seega oli hageja mittearestitav netosissetulek (2970 + 418,67) 3388,67 krooni. Peale kohtutäituri akti alusel kinnipeetud summa 930 krooni mahaarvamist, kanti kostja poolt hageja kontole aga 3295 krooni. Seega oleks kohtu hinnangul kostja poolt õigustatud olnud hageja palgast kinni pidada (4226 – 3388,67) 837,33 krooni. Eeltoodu alusel kuulub esitatud hagiavaldus rahuldamisele osaliselt, s.t (930 – 837,33) 92,67 krooni ulatuses. Kuna töövaidluskomisjoni otsus on määratud viivitamata täitmisele, siis tuleb käesoleva otsusega ning lähtudes TsMS § 474 lg 2 ja ITLS § 33 lg 3 mõista 837,33 krooni hagejalt tagasitäitmise korras kostjale tagasi (juhuks, kui otsus on juba viivitamata täidetud).
21.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, kuid seda ca 10% (92,67 / 930 x 100) osas nõutud summast, siis on TsMS § 163 lg 1 sätetele tuginedes õiglane jaotada menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Apellatsioonkaebuse põhjendused
22.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
23.Maakohtu otsus on ebaseaduslik, kuna kostja on esitanud kohtule eksitavaid andmeid hageja tööaja kohta. Hageja ei ole ajatöötaja. Sisuliselt on tegemist täiskoha tööga õhtusel ajal, millele ei saa ette anda ajapiire. Hageja peab üksinda pärast ehitusmaterjalide kaupluse E. (XXXXXXXX X,XXXXX) sulgemist pesema-puhastama kogu kaupluse territooriumi: 2 suurt müügisaali, kontoriruumid, kaupluse E. töötajate
4(6)
riietusruumid, WC-d, dušširuumid, söögitoa, trepikoja. Tööandja esitab töö kvaliteedile nii rangeid nõudeid, et võimatu on töökohustusi nelja tunniga täita. Hagejal ei ole õigust pärast 4-tunnist töötamist objektilt lahkuda, jättes osa kaupluse territooriumist koristamata. Viimasel ajal on tööandja korduvalt käinud objektil töö kvaliteeti kontrollimas. Kaupluses E. on ka päevane koristaja, kes ei ole kostja töötaja. Päevane koristaja puhastab väiksemaid kohti (peseb vitriine ja letitaguseid pindu). Suure töö, s.t kogu kaupluse koristustööd peab tegema hageja pärast kaupluse sulgemist.
24.Hageja nõustub sellega, et poolte vahel 27.06.2007 sõlmitud töölepingus on kirjas, et hageja asub tööle osalise tööajaga. Orienteeruvaks tööajaks on märgitud 4 tundi päevas. 2008.a. juulikuus tõstis kostja hageja töötasu ja loobus töötundide arvutamisest. Töölepingu uut kirjalikku teksti hagejale ei ole esitatud. Alates 2008.a. augustist on hagejale väljamakstav töötasu olnud stabiilne ehk 4226 krooni kuus.
25.Suure ehitusmaterjalide kaupluse pesemine-puhastamine nelja tunniga ei ole reaalne. 2008.a. alguses oli hagejal mõned kuud abiks venelanna. Kaupluse territoorium oli jaotatud pooleks ja nad vahetasid pooli üle päeva. Neil kulus tööülesannete täitmiseks 2+3 tundi, mis tähendab, et kogu territooriumi koristamiseks kulutasid 5 tundi. Üksinda töötades on reaalne töökohustused nõuetekohaselt täita umbes viie tunniga, kuid mitte nelja tunniga.
26.Teostades kinnipidamisi hageja töötasust, asetab kostja hageja olukorda, kus ta on sunnitud korjama taarat, et saada veidi lisaraha toidu ostmiseks - see on kõrgharidusega naise inimväärikuse alandamine.
27.Töökoormus ja töötasu peavad olema vastavuses. 2007.a detsembris oli hageja alatoitumuse tõttu haiguslehel, kuna kostja teostas kinnipidamise hageja puhkuserahast. Hetkel on Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonis hageja poolt esitatud sellekohane töövaidlusasi. Tööandjal ei ole õigust muuta hagejat töövõimetuks, teostades korduvalt kinnipidamisi hageja töötasust. Kostja poolt teostatud kinnipidamised hageja töötasust on ebaseaduslikud, kuna esialgses töölepingus kirjasolev tööaeg ja tegelikult tööloldud aeg ei ole vastavuses. Hageja töötab nädalas umbes 30 tundi. Vastus apellatsioonkaebusele
28.Kostja palub jätta maakohtu otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
30.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei ole kohtuotsust vaidlustanud ning seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust osas, millega kohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja 92,67 krooni. Samuti ei pea kolleegium apellatsiooni puudumise tõttu võimalikuks anda hinnangut maakohtu käsitlusele vastavas osas asjaolude tuvastamisele, tõendite hindamisele ega materiaalõiguse kohaldamisele.
31.Hageja on küll otsust vaidlustanud, kuid tuginenud seejuures asjaoludele, mis esimese astme kohtu menetluses arutlusel ei olnud ja mis ei ole käesoleva vaidlusega seostatavad. Esimese astme kohus menetles nõuet palga saamiseks, mille kostja pidas kinni kohtutäituri korraldusel. Kaebuses on hageja aga toonud esile väited töötingimuste, töö tegemiseks hagejal tegelikult kuluva aja ja puhkusetasu kinnipidamise kohta. Hageja ei ole sellistele asjaoludele esimese astme kohtus tuginenud ning seetõttu ei ole maakohtule selliste väidetega arvestamata jätmise etteheitmine põhjendatud. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Ka ringkonnakohus ei saa kostja kõnealuste väitega arvestada, kuna esiteks ei oma need käesoleva vaidluse lahendamisega puutumust ning teiseks võib ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 kohaselt tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult
5(6)
tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, m.h seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 633 lg 5 ja TsMS § 652 lg 4 sätestavad, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus ja uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendada. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esiletoodud asjaoludele esimese astme kohtus tuginenud, samuti ei ole hageja esitanud ühtegi põhjendust, miks nende asjaolude esiletoomine ringkonnakohtus on vajalik. TsMS § 652 lg 4 teine lause sätestab, et kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta.
32.Hageja on apellatsioonkaebust kokkuvõttes märkinud, et tööandja poolt tema palgast kinnipidamise tegemine oli ebaseaduslik, kuid ei ole seejuures täpsustanud, milles esimese astme kohtu otsuse puudulikkus seisneb. Maakohtu lahendi sisu silmas pidades peab kolleegium vajalikuks selgitada, et täitemenetlusele allumine on olemuselt võlgnikule ja seaduses ettenähtud juhtudel ka kolmandatele isikutele kohustuslik. Töötaja õigus palka saada on oma sisult töötaja nõue tööandja vastu. TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. TMS § 261 lg 1 p 2 kohaselt võib kohtutäitur teha trahvihoiatuse võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. Nimetatud normidest tulenevalt oli kostjale hageja palga kinnipidamine kohtutäituri poolt 19.08.2008 saadetud töötasu arestimise akti alusel kohustuslik. Võttes aluseks, et hageja ei ole täitemenetlust vaidlustanud, täitis kostja arestimise nõude õigustatult. Kuna tööandjal ei ole alust töötaja töötasule sissenõude pööramisel täitemenetlust tõkestada (TMS § 217 ja 221 ning TsMS § 368 lg 2) või otsustada selle üle, millises ulatuses võib kinnipidamisi teha (TMS § 114 lg 5 ja 133 lg 1), on töötaja poolt tööandja vastu täitemenetuses kinnipeetud palga teistkordseks väljamaksmiseks nõude esitamine põhjendamatu.
33.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Otsus parandatud 25.05.2010.a. määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 kohtuotsuse põhjendava osa punktis 33 sisalduv ilmne ebatäpsus, lugedes põhjendava osa punktis 33 õigeks jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja/apellandi H. M. kanda.
2.Toimetada käesolev määrus kätte kõigile isikutele, kellele on kätte toimetatud kohtuotsus.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.