Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-14600
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
AS SM(pankrotis) hagi J T vastu juhatuse liikmena tekitatud kahju nõudes summas 515 304 krooni. 25.02.2010.a.
Kohtuistungi aeg Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
Istungisekretär: Kadi Kark hageja esindaja: pankrotihaldur Ingrid Proos kostja: J T
Jätta AS SM(pankrotis) hagi J T `i vastu juhatuse liikmena tekitatud kahju nõudes summas 515 304 krooni rahuldamata.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.
Tallinna Linnakohtu 21.01.2005.a. otsusega on välja kuulutatud AS SM pankrot. AS SM ainuaktsionär ja juhatuse liige on alates 18.10.1999.a. kostja J T . AS SM(pankrotis) peamiseks tegevusalaks oli õmblustoodete valmistamine ja vähemalt viimasel tegevusaastal, aastal 2002 oli ainsaks lepingupartneriks Soome äriühing L- FGOY. Viimase tellimusel ja tema masinatel ja materjalidega valmistas AS SM õmblustooteid nii Tallinnas kui Sillamäel. Tehase erastas AS SM Sillamäel järelmaksuga 1993.a. 1997.a. erastas AS SM järelmaksuga ostu eesõigust kasutades tehasealuse maa. 18.04.2007.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja tunnistada kehtetuks 04.03.2002.a. ja 15.05.2002.a. tehingud, mille alusel AS SM on tagastanud kostjale võlga 240 000 krooni ja välja mõista J T ilt AS SM(pankrotis) kasuks 740 943,45 krooni. 22.08.2007.a. esitas hageja hagiavalduse täpsustuse ja suurendas haginõuet 1 893 091 krooni võrra. 27.11.2008.a.esitab hageja kohtule täiendava avalduse, milles palub kostjalt välja mõista 515 304 krooni ja kõigist ülejäänud nõuetest loobub.
18.12.2002.a. tegi Tolliameti Tallinna Tolliinspektuur kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr. 1105/A41/16T ja määras A-le SM rahatrahvi summas 3000 krooni. AS SM on eelpoolnimetatud rahatrahvi 19.12.2002.a. tasunud aktsiaseltsi pangakontolt. Rahatrahv määrati AS-le SM tollieeskirjade rikkumise eest. AS SM juhatuse liikme kohustuste rikkumisega on aktsiaseltsile tekkinud kahju summas 3000 krooni, mida hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja jääb nõude juurde maksuintresside väljamõistmiseks kostjalt summas 253 437 krooni. Hageja leiab, et maksuintress on tekkinud pankrotiavalduse mitteõigeaegse esitamisega. Samuti on pankrotiavalduse mitteõigeaegse esitamisega tekkinud hagejale kahju Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu tasumisele kuuluvate intresside näol on tekitud hagejale kahju 15 987 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 240 000 krooni Pankrotiseaduse § 44 lg1 p 4 või § 43 lg 1 p 4 alusel. Hageja on seisukohal, et hageja poolt 12.12.2001.a., 17.12.2001.a. , 04.03.2002.a., ja 15.05.2002.a. kostjale tehtud maksed kogusummas 240 000 krooni on õigustoimingud TsÜS § 60 mõistes, mida saab PankrS § 42 ja 43 või 44 kohaselt kehtetuks tunnistada ja võlgniku omandist väljaläinud vara tagasi võita. AS SM oli maksejõuetu juba 12.12.2001 ja 17.12.2001 kostjale maksete tegemisel, mistõttu vara tagasivõitmiseks PankrS § 44 lg1 p 4 alusel eeldused on täidetud. Maksetel on kinke iseloom, sest need pole tehtud kostja väidetavate jooksvate kulude katteks ja hageja pole kostjalt maksete eest midagi vastu saanud.
Kostja vaidleb hagile vastu. Trahvi maksmist ei saa nõuda kostjalt, kuna vastavalt Registriasjas nr. Ä 5941/MI 03.10.2003.a. tehtud trahvimäärusele pandi J T ile kohustus tasuda trahv summas 1440 krooni. Antud trahvi summa on ära tasutud vastavalt maksekorraldusele nr. 202 J T isiklikult pangakontolt. Vastavalt Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 18.12.2002.a. kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 1105/A41/16T tasus AS SM 19.12.2002.a. trahvi summas 3000 krooni. Trahv määrati ajutise sisseveo tähtaegade pikendamise eest ja taasväljaveo tähtaja ületamise eest töötaja eksimuse tõttu, s.t. antud rikkumine ei olnud tahtlik, vaid oli töötajapoolne tehniline eksitus. Kostja ei nõustu ka hageja nõudega mõista kostjalt välja 240 000 krooni. 12.12.2001.a. võeti AS SM Nordia Panga arvelduskontolt välja sularaha summas 110 000 krooni. Samal päeval maksti see summas AS-i SM kassasse sisse, vastavalt kassa sissetuleku orderile nr. 28. 17.12.2001.a. võeti AS SM Nordea Panga arvelduskontolt välja sularaha summas 30 000 krooni, mida maksti AS-i SM kassasse sisse vastavalt Kassa sissetuleku orderile nr. 29. 17.12.2001.a. võeti AS SM Nordea Panga arvelduskontolt välja sularaha summas 30 000 krooni, mis maksti AS-i SM kassasse sisse vastavalt kassa sissetuleku orderile nr. 29. 04.03.2002.a. võeti AS SM Nordea Panga arvelduskontolt välja 3 204,04 eurot (50 3323,33 krooni). Antud summa oli 04.03.2002.a. suunatud avansiaruannete kohastele võlgnevuste kustutamisele, kuna vastavalt raamatupidamiskontole nr. 71, moodustas avansiaruannete kohaselt võlgnevus aruandva isiku ees seisuga 01.05.2002.a. 58 117,17 krooni.
Tallinna Linnakohtu 21.01.2005.a. otsusega kuulutati välja AS SM(likvideerimisel) pankrot. Kohtuotsuses on nimetatud maksejõuetuse põhjuseks eelkõige asjaolu, et äriühing on omas tegelikke võimalusi üle hinnanud, kuna tal ilmnesid juba algusest peale makseraskused EEAle lepingujärgsete maksete tasumisel. Kohtuotsuses on öeldud, et ajutise halduri arvates on
juhatuse liige J T pannud toime raske juhtimisvea pankrotiseaduse mõttest lähtuvalt, kuna jättis maksejõuetuse tekkimisel 2002.a. esitamata pankrotiavalduse. Kohtuotsuses on toodud, et ajutise halduri arvamusel ei ole pankrotimenetluse käigus ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid otseselt võlgniku juhatuse liikme ja likvideerija poolt toime pandud kuriteo tunnustega teole. Seega puudub kohtuotsuses väide, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorganid liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TsÜS § 36 sätestab pankrotiavalduse esitamise kohustuse: kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Kohustuse rikkumise kõrval on raske juhtimisvea tuvastamisel oluline ka rikkumise süülisus ja raske juhtimisvea olemasoluks peab süü esinema kas tahtluse või raske hooletuse vormis. VÕS § 104 lõike 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel ja sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Seega, raske juhtimisvea korral on juhtorgani liige oma kohustust rikkunud ning rikkumine on toimunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Juhatuse liikme vastutus pankrotistunud äriühingu ees tuleneb Pankrotiseadusest. Enne 2004.a. 01.jaanuari kehtinud PankrS § 60 lõike 2 kohaselt pidi haldur juhul, kui ilmnes pankrotimenetluses, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga, esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdioleva isiku vastu. Sama paragrahvi kolmandas lõikes oli toodud raske juhtimisveana käsitletavate juhtumite ammendav loetelu. Raskeks juhtimisveaks oli - juriidilise isiku vara enda huvides kasutamine või - juriidilise isiku nimel enda huvides tehingu tegemine või - juriidilise isiku vara varjamine või - juriidilise isiku kohustuste põhjendamatu suurendamine või - vara väärtuse ebaõige kajastamine juriidilise isiku bilansis või - näiliku või nõuetele mittevastava raamatupidamise korraldamine, sealhulgas näilike maksete ja võlgade kirjendamine, või - kapitali soetamine juriidilisele isikule äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või - suure laenu võtmine või andmine, kui on ilmne, et laenu tagasi maksta või tagasi saada ei ole võimalik, või - juriidilist isikut kahjustanud muud enda huvides tehtud teod, mis põhjustasid juriidilise isiku maksejõuetuse. Kehtivas õiguses selline loetelu puudub, mis ei tähenda seda, et just eelpooltoodud teod ei ole kohtu poolt käsitletavad juhatuse liikme raskete juhtimisvigadena. Kohus, kuulanud ära tunnistajate G T , M V ja V V ütlused, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et ei ole leidnud tuvastamist AS SM juhatuse liikme J T rasket juhtimisviga, mis seisneb juriidilise isiku vara enda huvides kasutamist , juriidilise isiku nimel enda huvides tehingu tegemist, juriidilise isiku vara varjamist, juriidilise isiku kohustuste põhjendamatut suurendamist, vara väärtuse ebaõiget kajastamist juriidilise isiku bilansis, näiliku või nõuetele mittevastava raamatupidamise korraldamist, sealhulgas näilike maksete ja võlgade kirjendamist, kapitali soetamist juriidilisele isikule äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, suure laenu võtmist või andmist, kui on ilmne, et laenu tagasi maksta või tagasi saada ei ole võimalik, juriidilist isikut
kahjustanud muud enda huvides tehtud tegusid, mis põhjustasid juriidilise isiku maksejõuetuse ja tekitasid juriidilisele isikule kahju summas 515 304 krooni. Tunnistaja V V , kes oli S M alates 1994.a juhatuse liige, ütluste kohaselt prooviti igati äriühingu maksejõulisust taastada, kostja oli väga töökas, kes ei osanud puhata ja ei olnud lohakas .Tunnistaja G T , alates 1997.a. äriühingu raamatupidaja, ütluste kohaselt pankrotist juttu ei olnud, loodeti, et situatsioon läheb paremaks, peeti läbirääkimisi selle eesmärgi saavutamiseks. Seega tunnistajate ütlused ei viita juhatuse liikme kohustuste rikkumisele tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtuistungil ei ole leidnud ka tuvastamist, et 18.12.2002.a. Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr. 1105/A41/16T määratud rahatrahv 3000 krooni oleks põhjustanud AS SM pankrotisituatsiooni. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi rahuldamiseks puudub seaduslik alus.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.