5.Määrata usaldusisiku M.U tasu suuruseks Z.X-i kohustustest vabastamise menetluses 170 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, so 40,80 eurot, kokku 210,80 eurot.
6.Usaldusisiku M.U tasu 210,80 eurot hüvitada võlgnik Z.X-i poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel M.U usaldusisiku ametikontol.
7.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade Z.X-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 16.02.2023 määrusega välja Z.X-i pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks M.U. Tartu Maakohtu 02.01.2024 määrusega lõpetati Z.X-i pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja jätkati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. M.U jätkas usaldusisikuna Z.X kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas (16. veebruaril) kohtule aruande ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 10. veebruaril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 26 135,91 eurot (kõik II järgu nõuded).
2.Usaldusisik on menetluses esitanud aruanded 22.02.2024, 15.02.2025 ja lõpparuande 14.02.2025. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik töötanud xx-xxxxxxxxxxxxxx. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu. Võlgnik on menetluse jooksul loovutanud usaldusisikule 14 088,95 eurot, millest 13 543,49 eurot on võlausaldajatele välja makstud ja 545,46 eurot on jäetud usaldusisiku tasu ja ülekandetasude katteks. Usaldusisik palub kohtul otsustada võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Usaldusisiku 14.02.2026 esitatud tasu taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 2 tundi järgnevalt: võlgnikuga suhtlemisele, igakuiselt esitatava konto väljavõtte alusel sissetulekute ja usaldusisiku kontole tehtud ülekannete kontroll – 40 minutit; võlausaldajatele väljamaksete tegemisega seotud toimingud – 40 minutit; kohtule aruande koostamisele 40 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest kahe tunni ulatuses määrata tasuks 170 eurot (2 tundi x 85 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 40,80 eurot, kokku 210,80 eurot. Usaldusisik palub mõista tasu usaldusisiku ametikontodele käesolevaks ajaks kogunenud vahenditest ja puudujäävas osas hüvitada riigi vahenditest, määrates võlgnikule menetlusabi.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 2/6
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
2.Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt avaldatust.
4.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
5.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Z.X ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
6.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.1.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse aja töötanud SA Viljandi Haigla. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
3.1.FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.
3.2.FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töötasu. Aruannete kohaselt on võlgnik pankrotimenetluse lõpetamise järgselt loovutanud usaldusisiku ametikontole raha kokku 14 088,95 eurot, millest 545,46 eurot jättis usaldusisik võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu ja ülekandetasude katteks. Võlausaldajate nõuete katteks on tasutud kokku 13 543,49 eurot. 3/6
Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
3.3.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
3.4.FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
4.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud regulaarseid loovutusi usaldusisikule enda sissetuleku arvelt.
5.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused.
6.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades 51,82% võlausaldajate nõuetest, mida saab pidada arvestatavaks ulatuseks. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
7.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Z.X tuleb juhindudes FIMS § 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
8.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.
4/6
9.Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded Z.X-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
10.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Z.X-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Z.X-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
11.Kuna kohus lõpetab Z.X-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.U vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest Z.X-i kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
12.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot).
13.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasuks määrata 170 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 40,80 eurot, kokku 210,80 eurot.
14.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 2 tundi tunnitasuga 85 eurot; kokku 170 eurot.
15.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku M.U tasuks määrata 170 eurot, millele lisandub käibemaks 24% s.o 40,80 eurot, kokku 210,80 eurot.
16.Usaldusisiku tasu summas 210,80 eurot tuleb hüvitada võlgniku Z.X-i usaldusisikule loovutatud raha arvel.