Muud

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnikud esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikul on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste määramise kohta tehtud määruse osale (FiMS § 54 lg 11). Kohus leidis Axxxxx Nxxxx esitas 20.12.2022 maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik töötab SA-s Vxxxxxxx haigla hooldajaturvatöötajana. Võlgnikule ei kuulu registreeritud vara. Võlgniku sissetulekuteks on töötasu 1200-1400 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 1091-1291 eurot ning võlgnevuste tasumiseks jääb ca 110 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 33 299,19 eurot. Võlgnik selgitas, et sattus võlgadesse 2018.a esimese kiirlaenu võtmisel, millele järgnes uus kiirlaen kuni kiirlaene oli juba nii palju, et võlgnik sattus makseraskustesse. Kogunenud kuumaksete tasumine käis üle jõu. Esimese kiirlaenu võttis võlgnik põhjusel, et oli vaja alustada uue eluga pärast elukaaslasest lahkuminekut. Elukaaslane viskas võlgniku ühisest elukohast välja ning võlgnik sai kaasa vaid mõned isiklikud esemed. Alguses ei olnud võlgnikul kusagil elada ja ta elas sotsiaalkorteris. Seejärel leidis võlgnik töökoha ja sai üürikorteri, kuid sissemaksuks oli kohe raha vaja ning võlgnik võttis kiirlaenu. Laene oli juurde vaja, sest korterisse pidi võlgnik soetama hädavajalikke asju. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks ja see olukord pole ajutine. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus algatas 09.01.2023 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku.

Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Vara nimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuks töötasu 1200-1400 eurot. Võlgnikule kuulub: pangakonto jääk 113,49 eurot ja mootorsõidukid väärtusega 2000 eurot (Mitsubishi Lancer 1990.a, Citroen 2009.a väärtusega 2000 eurot). Sõiduk Citroen on liisingus ja selle omanik on Primero Finance OÜ. Võlgnikul puudub muu vara. Võla nimekirjas on kajastatud võlgniku kohustused summas 35 378,63 eurot, millest suurema osa moodustavad väikelaenud ja tarbimislaenud, üks on käendus. Kõik kohustused, välja arvatud liising 1888,18 eurot, on tagamata. Nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustused järgmiste võlausaldajate ees: -

Primero Finance OÜ 1888,18 eurot; Bondora AS 9190 eurot; Creditstar Estonia AS 1651,14 eurot; OK Incure OÜ 2700 eurot; OK Incure OÜ 2659,53 eurot; Svea Finance AS 1080,41 eurot; Swedbank AS 4234,04 eurot; Swedbank AS 239,87 eurot; Ühisraha OÜ 2176,19 eurot; Aktiva Finants OÜ 4668,40 eurot; Aktiva Finants OÜ 2837,84 eurot; Aktiva Finants OÜ 949,73 eurot; Aktiva Finants OÜ 613,69 eurot.

Usaldusisik oli seisukohal, et võimalik on kaks lahendust, kas pankrot koos kohustustest vabastamise menetlusega või võlgade ümberkujundamine. Võlgade ümberkujundamisega jääks võlgnikule auto alles. Samas märkis usaldusisik, arvestades olukorda ja fakti, et mõnedel kuudel on võlgniku sissetulek väiksem (nt puhkuse järgselt, haiguslehel olles), et võlgnik on maksejõuetu ja õigem oleks pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamisem menetlusega. Kohus kuulas 02.02.2023 ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik teatas, et ta soovib võlgade ümberkujundamist, mitte pankrotti. Võlgnik töötab alates 2018.a xxxxxxxx Haiglas. Võlgnik kinnitas, et enam ta ei mängi kasiinodes ega ole mängusõltlane. Võlgnik selgitas, et päevas 50 eurot naistuttavale kandmine mitu korda on sellepärast, et ta küsis võlgnikult toiduraha ja ta oli juba saanud ja kandis tagasi ja võlgnik jälle kandis ise talle. Selle on võlgnik sularahas tagasi saanud. Võlgnik kinnitas, et ta saaks kuus teha makseid 430 eurot eest ja sõiduki liisingumaksed on juba selle sees. Võlgnikul on korteri üürileping tehtud aasta peale. Võlgnik avaldas, et saab usaldusisiku tasu maksta kolme osamaksega. Usaldusisiku sõnul on võlad kokku umbes 35 400 eurot, millest kõrvalkulusid on umbes 4000 eurot. Usaldusisik selgitas võlgnikule, et igasugused mängud, sh ka loto, tuleb ära lõpetada. SEB kontolt ei ole mängimist enam näha. Usaldusisik avaldas, et tema tasuks menetluses on eeldatavalt 1000 eurot.

08.02.2023.a määrusega kohustas kohus võlgnikku maksma usaldusisiku tasu 1000 eurot kolme osamaksega. 10.02.2023 teatas võlgnik, et jääb oma avalduse juurde ja soovib pankroti väljakuulutamist. Kohtu põhjendused Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine, aga ka võlgniku suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FiMS § 18 lg 2 p 2,3). FiMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik on kohtule teatanud, et ta tahab ikkagi pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ta ei soovi võlgade ümberkujundamist. FiMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgniku suhtes ei ole võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, sest võlgnik on maksejõuetu, mitte makseraskustes. Võlgnik ei suudaks täita ümberkujundamise kava. Võlgniku ainsaks varaks on töötasu 12001400 eurot ning rohkem kui 20.a vana auto. Liisingus olev sõiduauto ei kuulu võlgnikule. Võlgniku kohustused on kokku 35 378,63 eurot. Võlgnikul puudub muu vara. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 14.03.2022 algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. FiMS § 55 lg 1 p 2 alusel vabastab kohus usaldusisiku, sest tal puudub pädevus tegutseda pankrotihaldurina. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Oksana Kutšmei, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti

välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankroti- või maksejõuetusavalduse (PankrS § 93 lg 1). Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud FiMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud.

FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 412,50 eurot. Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 5,5 tundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 75 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 412,50 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.