Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

(likvideerimisel) välja 22 500 (kakskümmend kaks tuhat

2-08-10983 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB arveldusarvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049777.

Pangas

või

2-08-10983 Juhindudes MTÜS § 16, § 12 lg 4, kostja põhikirja p 3, 13,14,15 taotleb hageja tuvastada kostja kohustus tunnustada tema õigust vallata ja kasutada boksi nr 30 liikmelisuse alusel garaažiühistus . Alternatiivse nõudena taotleb hageja kostjalt välja mõista osamaksu hariliku väärtuse 125 000 krooni suuruses. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt – on nõus hagejale maksma garaažiboksi kasutusõiguse hariliku väärtuse – 22 500 krooni. Hageja oli kostja liige kuni 02.02.2001, s.o. ajani, millal ta märkimisväärse ja pikaajalise võlglasena, mille suurus oli 02.02.2001 kasvanud juba 6 250 kroonini ühistu ees, põhikirja punkt 11 alusel, juhatuse otsusega liikmeskonnast välja arvati ja tema kasutuses olnud garaažiboks nr 30 kuulutati võlgade katteks müüki. Ühistu juhatuse otsus tehti hagejale teatavaks allkirja vastu 08.02.2001. Juhatuse 02.02.2001 otsus sai heakskiidu ühistu üldkoosoleku poolt 14.05.2001, mis liS eeltoodule otsustas kasutusvalduse võõrandamise miinimumhinnaks panna 25 000 krooni. Ühistu juhatus otsis ühistu garaažiboksi nr 30 kasutusõiguses huvitatuid isikuid pikemat aega. Huvilisi üldkoosoleku poolt fikseeritud hinnaga ei leitud, mistõttu jooksvate kulude katteks, anti võimalus boksi kasutamiseks ja sellega seondunud kulude tasumisega teistel isikutel. Augustis 2004 sai juhatus pakkumise, kus ostja oli nõus maksma ühistu garaažiboksi nr 30 kasutamisõiguse eest seni kõrgeimat hinda - 22 500 krooni. Ühistu juhatus võttis selle pakkumise vastu ja kuna ostja kandis 31.08.2004 ühistu arveldusarvele lubatud kasutusõiguse ostusumma, siis arvati ostja ühistu liikmeks. Hageja on hagiavalduses väljendunud eksitavalt, kui tegemist on põhikirjas sätestatud mõistetega osamaks ja maks ekspluatatsioonikulude eest ehk aasta jooksvate kulude maks. Hageja märgib, et ühistu on esitanud talle arveid osamaksude tasumiseks ja ta on neid ise või temaga kokkuleppel teised tasunud. Nii väidab hageja, et tema boksi kasutaja AV tegi viimase makse 12.12.2005. Hageja jätab märkimata, et 12.12.2005 ühistule laekunud summa 1 000 krooni tagastati selgitusega, et maksja ei ole ühistu liige. Hagejat teavitati ühistust väljaarvamisest ja tema allkiri 08.02.2001 on juhatuse otsusel. Hageja oli ühistu üks pikemaajalisi ja suuremaid võlglasi. Talle anti ridamisi tähtaegu oma võlgnevuste tasumiseks, kuid tagajärjetult. Ühistu juhatus oli viidud olukorrani, kus tuli rakendada äärmuslikke abinõusid ja nii otsustas ühistu juhatus 02.02.2001, lähtudes põhikirja p 11, hageja ühistust välja arvata ja võlgade katteks kasutusvaldus garaažiboksile nr 30 müüki panna. Hageja väited, et tema väljaarvamisel ühistu liikmeskonnast on rikutud ühistu põhikirja ja MTÜS § 16 sätteid on alusetud, sest MTÜS § 16 lg 1 sättel võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Rakendati ühistu põhikirja 11.peatükki - liige arvatakse ühistust välja, kui ta ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud osamaksu või ekspluatatsioonikulude eest. MTÜS § 16 lg 4 sätestab, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhtus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Antud juhul liikmeskonnast väljaarvamise ja otsuse, hageja kasutusõigus garaažiboksile nr 30 panna müüki, kiitis heaks ühistu 14.05.2001 üldkoosolek. Hageja liikmelisuse taastamine ei ole võimalik, sest see on 14.05.2001 toimunud üldkoosoleku jõustunud otsus. Hagejal on õigus kätte saada temale kuuluv osamaks, mille tasumisest ühistu keeldunud ei ole. Kostja on nõus tagastama hageja osamaksu hariliku väärtuse, mis antud juhul võrdub ostumüügi tehingu maksumusena 22 500 krooni koheselt, kui hageja annab oma arveldusarve numbri, kuhu ülekanne teha.

2-08-10983 Juhindudes ühistu põhikirja punktidest 11, 14 ja 16, MTÜS § 16 taotleb kostja hagi osalist rahuldamist, s.o. garaažiboksi nr 30 kasutusõiguse hariliku väärtuse ulatuses 22 500 krooni. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, asjas esitatud tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hageja nõue garaažiboksi valdamise ja kasutamise õiguse tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata ning osaliselt tuleb rahuldada hageja nõue garaažiboksi väärtuse väljamõistmiseks. Kooskõlas kostja põhikirja p 11 võib liikme ühistust välja arvata kui ta ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud osamaksu või ekspluatatsioonikulude eest. Põhikirja p 14 järgi on maksete tasumine ning ühistu põhikirja ja juhtorganite seaduspäraste otsuste täitmine ühistu liikmete kohustuseks. Ühistu 02.02.2001 juhatuse koosoleku otsusega arvati hageja välja garaažiühistust põhikirja p 11 alusel. Üldkoosolek otsustas 04.05.2001, et hageja liikmelisust ei taastata, juhul kui ta peaks sellise avalduse esitama. Seega kiitis kostja liikmete üldkoosolek heaks hageja ühistust väljaarvamise kohta juhatuse poolt vastuvõetud otsuse. See on kooskõlas MTÜS § 16 lõikega 1. Kostja põhikiri ei näe ette, et ühistust väljaarvamise peab otsustama üldkoosolek. 02.02.2001 koosoleku protokolli esimese lehe pöördel oleva käsitsi kirjutatud teksti kohaselt on hageja protokolli sisuga tutvunud ja saanud põhikirja koopia. Tekst on kirjutatud on 8. veebruaril 2001 ja sellel on kostja väitel hageja allkiri. Hageja vaidlustas nii teksti kui allkirja kirjutamise. Kooskõlas 12.03.2009 käekirja ekspertiisiaktiga nr DK-0062-09/968 on tekst ja allkiri sõna „allkiri“ järel protokolli pöördel kirjutatud hageja poolt ning allkirjal võltsimise tunnuseid ei esine. Kooskõlas 07.04.2009 dokumendi ekspertiisiaktiga nr DM-0063-09/969 on 02.02.2001 protokolli masinakirjas tekst trükitud enne ja seejärel on kirjutatud esimese lehe pöördele käsikirjaline tekst ja allkiri. Nimetatud ekspertiisiaktid tõendavad, et hagejale tehti tema ühistust väljaarvamise otsus teatavaks allkirja vastu. Hageja oma väljaarvamise otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei vaidlustanud. Sellest tulenevalt puudub alus hageja esimese nõude – kostja kohustuse tuvastamiseks hageja õiguse tunnustamiseks vallata ja kasutada boksi nr 30 liikmelisuse alusel - rahuldamiseks. Kohtuistungil hageja ekspertiisi aktide järeldustega ei nõustunud, jäi endisele seisukohale, et ei teadnud tema ühistust väljaarvamisest. Oma vastuväiteid hageja ei tõendanud. Hageja paljasõnalised vastuväited ei lükka ümber ekspertiiside alusel tuvastatut. Rahuldamisele kuulub hageja poolt esitatud alternatiivne nõue, kuid mitte hageja poolt taotletud suuruses. Hageja ei ole tõendanud, et garaažiboksi harilik väärtus oleks 125 000 krooni, mille väljamõistmist ta taotleb. Hageja esitas kohtule taotluse boksi väärtuse kindlaks tegemiseks ekspertiisi määramiseks, kuid jättis ette tasumata kohtu poolt antud tähtajaks ekspertiisitasu. Selle tagajärjel jättis kohus ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata 04.01.2010 määrusega. Kohtuistungil leidis hageja, et boksi väärtus on 50 000 krooni, mida tõendab tema poolt esitatud arvamus. Arvamus koostati välise vaatluse põhjal, arvamuse andja boksi seest ei näinud. Hageja leidis ka, et kohus võib otsustada, millisele hinnale tugineda, kas hagi esitamise aegsele 125 000 kroonile või 50 000 kroonile, kuid igal juhul ei ole garaažiboksi väärtus käesoleval ajal 22 500 krooni nagu väidab kostja. 125 000 kroonise hinna sai hageja 2008 kinnisvaraportaalist.

2-08-10983 Kostja väitel on garaažiboksi väärtus 22 500 krooni. Garaažiboksi müüdi kostja seletuse kohaselt pikka aega – alates 2001. Määratud hinnaga (25 000 krooni) ostjat ei leidunud. Garaažiboks müüdi augustis 2004 22 500 krooni eest. 2001 otsustati boksi müüa 25 000 krooni eest, kuna ostjaid ei olnud alandati müügihind 22 500 kroonini. Kohtuistungil kinnitas hageja, et jäi garaažiboksi valdusest ilma 2004, mil boks müüdi. Teadaolevalt on praegused hinnad 2004 tasemel, mida kinnitab ka hageja poolt boksi hinna kohta esitatu arvamus. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates, tuleb hagejale garaažiboksi eest välja mõista kostjalt 22 500 krooni. Kohus lähtub hageja seisukohast, et ta peab ennast valdusest ilmajäänuks 2004 ja sellest, et hageja seisukoha kohaselt on kohtuotsuse tegemise aegsed hinnad 2004 tasemel. Hageja poolt esitatud ekspertarvamusest ei saa asja lahendamisel lähtuda. Hindamist puudutavad andmed on hindajale andnud hageja ja ülevaatus piirdus välise vaatlusega. Hindaja on lähtunud eeldusest, et hooneosad, mis olid talle ligipääsmatud, on heas seisundis. Ülevaatuse juurde kostjat ei kutsutud. Nende asjaolude tõttu, ei pea kohus hinnangut garaažiboksi väärusele usaldusväärseks. Hageja poolt kohtuistungil viidatud VÕS § 125 kohaldamisele ei kuulunud, kuna tegemist ei olnud juhuga, mida viidatud säte reguleerib. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 on hagihind 125 000 krooni. Hagi esitamisel maksis hageja riigilõivu 6 250 krooni. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 alusel tulnuks riigilõivu tasuda 6 750 krooni. Seega kuulub vähemmakstud riigilõiv 500 krooni hagejalt väljamõistmisele. Hagejalt kuulub väljamõistmisele ka vähemtasutud ekspertiisitasu 680 krooni. Riigilõivu ja ekspertiisitasu väljamõistmise aluseks on TsMS § 179 lg 1. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.