Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Määruse tegemise aeg ja koht
08. aprill 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-10776
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
VA hagi KEAS (endine ärinimi KKOÜ) töölepingu lõpetamise eba-seaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitiste saamiseks Hageja VA (XXX, elukoht XXX) Hageja määratud korras esindaja advokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 5112, 10115 Tallinn) Kostja KEAS (endine ärinimi KKOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepiguline esindaja Henn K (XXX) 01.03.2010 Hageja VA Hageja määratud korras esindaja advokaat Ilja Santašev Kostja lepinguline esindaja Henn K
Poolte menetluskulud jätta KEAS-i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud Hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 25.04.2005 klienditeenindajana ja tema töökoht enne töölepingu lõpetamist oli kostja Maardus asuvas kaupluses. 14.01.2009 kuni 12.02.2009 viibis ta haiguslehel ja 13.04.2009 oli ta kirurgi ja perearsti vastuvõttudel. Kostja 16.02.2009 korraldusega nr. 9 karistati hagejat distsiplinaarkorras vallandamisega TLS § 86 p .6 alusel selle eest, et ta ei ilmunud 13.04.2009 tööle ega teatanud kostjale eelnevalt oma arsti juurde minekust. Käskkirjas viidatakse ka sellele, et hagejal oli 20.10.2008 määratud distsiplinaarkaristus. Hageja nõuded 13.02.2009 esitas hageja hagi kostja vastu töövaidluses, millise nõudeid täpsustas riigi poolt määratud esindaja kaudu (toimiku lk. 122-124). Hageja nõuab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, palub lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel ning välja mõista kuuekuise keskmise palga suurune hüvitus TLS § 117 lg.2 alusel. Hagi põhjenduste kohaselt oli vallandamine ebaseaduslik, kuivõrd kostja Maardus asuv kauplus oli juba kinni pandud (likvideeritud), hageja viibis 13.02.2009 kella 15-ni arstide juures ja haiguse ajal ei teatatud talle, kuhu ta peaks tööle ilmuma. Maardu kauplus oli suletud ning hageja ei saanudki sinna tööle ilmuda ehk siis väidetav süütegu ei saanud kostja tööd häirida. Kostjal ei olnudki talle kavatsust ega võimalust teist töötamiskohta pakkuda, kuivõrd 13.01.2009 koondamisteate (millise hageja sai kätte juba pärast vallandamist) kohaselt pidi temaga tööleping 30.03.2009 lõpetatama seose koondamisega (seose kaupluse sulgemisega, toimiku lk. 82). Kostja kasutas olukorda ära, et vältida koondamistasu maksmist. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väidete kohaselt seisnes süütegu selles, et hageja ei teatanud töövõimetuslehe lõppemisest ega ilmud pärast töövõimetuslehe lõppemist tööle. Seda, et Maardu kauplus suleti, teatati hagejale juba tema haiguse ajal telefoni teel ning selgitati, et hageja peab kostjat koheselt haiguslehe lõppemisest teavitamata, et kostja saaks teatada, kuhu kauplusesse hageja tööle asub. Seega ei vasta tõele hageja väide, et kostja ei kindlustanud hagejat tööga. Koondamise kavatsusest sai hageja teada alles pärast vallandamist ning koondamisotsus ei võta tööandjalt õigust lõpetada tööleping distsiplinaarkaristuse korras. Karistuse määramisel arvestati, et hagejal on juba kehtiv distsiplinaarkaristus. Juhul, kui kohus peaks töölepingu lõpetamist hindama ebaseaduslikuks, ei tuleks hagejale välja mõista rohkem, kui ühe kuupalga suurune hüvitus. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja töötamiskoht oli haiguslehe lõppemiseks likvideeritud ja hagejale ei teatatud tema haiguslehel viibimise ajal, kus on tema uus töötamiskoht, kuigi kostja kontaktid hagejaga haiguslehe ajal toimusid. 13.02.2009 viibis hageja arstide vastuvõttudel (toimiku lk. 15 ja 23) ja kell 15.40 kontakteerus telefoni teel tööandja esindajaga (vt. kostja korraldus toimiku lk. 13). Seega ei saa hageja mitteilmumist tööle sellel päeval, samuti kui töövõimetuslehe lõpetamisest ette teatamata jätmist lugeda tööd häirivaks süüteoks. Järelikult oli hagejaga töölepingu
lõpetamine TLS § 86 lg. 6 alusel ebaseaduslik, vaatamata sellele, et hagejal oli eelnev kustumata distsiplinaarkaristus. Kohus nõustub hageja hinnanguga, et kostja käitumine hagejaga töölepingu lõpetamisel oli pahatahtlik eesmärgiga vältida kondamishüvituste maksmist. Seda arvestades mõistab kohus TLS § 117 lg. 2 alusel. kostjalt hageja kasuks välja neljakuise keskmise palga suuruse hüvituse 34 272 krooni. Kuivõrd mittevaraline nõue (vallandamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja töölepingu lõppenuks lugemine töötaja algatusel) rahuldatakse ning TLS § 117 lg. 2 alusel väljamõistetav hüvitis määratakse kohtu diskretsiooniotsustuse järgi, siis kohus leiab, et hagi on rahuldatud terves ulatuses. Kohus määrab hagejat riigi õigusabi korras esindanud advokaadi tasu suuruseks 3 900 krooni, millele lisandub käibemaks 780 krooni, seega kokku 4680 krooni, pidades hagejat esindanud advokaadi Ilja Santaševi tunniarvestust vajalike töö mahu osas põhjendatuks ja tema poolt osutatud õigusabi kvalifitseerituks. TsMS § 132 lg. 1 kohasel eeldatakse ett mittevaralise nõude puhul on hagihind 25 000 krooni. Arvestades, et väljamõistetud hüvitus on 34 272 krooni, siis on kogu asja hind 59 272 krrooni Riigilõiv sellelt on 8 500 krooni, millise summa mõistab kohus välja kostjalt riigituludesse TsMS § 179 lg.1 alusel. Samuti mõistab kohus kostjalt riigituludesse välja TsMS § 190 lg. 3 alusel hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 4680 krooni. Poolte (muud) menetluskulud (õigusabikulud) jätab kohus poolte enda kanda, arvestades seda, et hagejale enne riigi õigusabi määramist osutatud õigusabi ei olnud kvaliteetne, mis nähtub esialgse hagiavalduse sisust. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.