08. aprill 2010. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-45690
Tsiviilasi
M IOÜ hagi F TOÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ G T (pankrotis) pankrotimenetluses summas 79 900 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M IOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: advokaat Denis Piskunov (Advokaadibüroo Concordia Lennuki 22 10145 Tallinn; tel. 6262 062; faks 6262 061; e-post: [email protected]) Kostja: F TOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Gennadi M (xxx) 3. märts 2010. a
esindaja
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M IOÜ hagi F TOÜ vastu.
2.Tunnustada M IOÜ nõuet OÜ G T (pankrotis) pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus summas 79 900 (seitsekümmend üheksa tuhat üheksasada) krooni. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses F TOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Vastavalt 3. märtsil 2009. a. Ametlikes Teadaannetes avaldatule, kuulutas Harju Maakohus 3. märtsil 2009.a. määrusega välja OÜ G T pankroti. Hageja esitas 18. märtsil 2009.a. haldurile
nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud varalise nõude summas 79 900 krooni tunnustamiseks. Nõude aluseks on hageja ja OÜ E ning võlgniku 19. oktoobril 2007.a. sõlmitud Tehnoloogia ostumüügilepingu lisa 3. 19. oktoobri 2007.a. Tehnoloogia ostu-müügi lepingu kohaselt tasus hageja ühe ostjana võlgnikule tehnoloogia ostu eest 94 400 krooni (sh käibemaks 14 400 krooni). Vastavalt 28.07.2008.a. sõlmitud Omandiõiguse loovutamise aktile, tagastasid hageja ja OÜ E tehnoloogia võlgnikule ning võlgnik kohustus tagastama hagejale viimase poolt varasemalt tasutud tehnoloogia ostuhinna summas 94 400 krooni (sh käibemaks 14 400 krooni). Seisuga 16.03.2009.a. on võlgnik tagastanud hagejale 14 500 krooni, mistõttu kuulub tagastamisele veel 79 900 krooni.
2.11. augusti 2009.a. nõuete kaitsmise koosolekul selgus, et kostja esitas hageja nõudele vastuväite, mistõttu polnud nõue tunnustatud. Hageja nõude tunnustamisest keeldumise põhjused on arusaamatud. Nõude aluseks olevad asjaolud on 18. märtsi 2009.a. nõudeavalduses selgelt esitatud ning tõenditega kinnitatud. Nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1. 28. juulil 2008.a. sõlmitud lisas 3 vastavalt tehnoloogia ostu-müügi lepingule, kohustus võlgnik tagastama hagejale lepingu alusel tasutud ostuhinna. Ostuhinna tagastamise kohustus muutus sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes 3. märtsil 2009.a. Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 pidi ostuhind olema hagejale seega hiljemalt 4. märtsiks 2009.a. juba täies ulatuses tagastatud. Ostuhinna täies ulatuses tagastamata jätmine on käsitletav kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes ning hagejal on õigus õiguskaitsevahendina esitada kohustuste täitmisnõue vastavalt VÕS § 101 lg 1 p’le 1 8 ja § 108 lg’le 1. Eeltoodust nähtuvalt on hageja nõude eeldused täidetud ning nõue kuulub vaieldamatult pankrotimenetluses tunnustamisele. Kostja vastus
3.Kohtule 16.11.2009. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. OÜ G T juhatuse liige alates 09.04.2007 kuni 29.01.2008 oli hageja seaduslik esindaja IM ja juhatuse liige alates 28.07.2006 kuni 29.01.2008 oli OÜ E seaduslik esindaja VM, olles üheaegselt ka OÜ G T omanikud äriühingute OÜ E ja OÜ A kaudu.
4.Hagiavaldusest ei selgu nõudeavaldusele ja hagiavaldusele lisatud Patendiameti poolt 26.10.2007 väljastatud järelpärimise õigusliku tähendust. Järelpärimise saaja ei ole hageja, vaid on PKCOÜ, millega palutakse tasuda riigilõiv ja kõrvaldada puudused. Ei nähtu puuduste kõrvaldamist ja seost ei nõudeavaldusega ega hagiavaldusega, mis on kahtlane.
5.19.10.2007 tehnoloogia ostu-müügileping olevat koostatud enne nõudeavaldusele ja hagiavaldusele lisatud Patendiameti 26.10.2007 väljastatud järelpärimist, seega ei müüja ega hageja, ega ka OÜ E ei saanud määratleda lepingu eset ja selle alust Patendiameti 26.10.2007 järelpärimise alusel. Märkides Patendiameti 26.10.2007 järelpärimist kui 19.10.2007 lepingu lisa 1 on tõendatud algeksemplari tehnoloogia ostu-müügilepingu tagantjärgi tegemine, ehk tegemist on võltsitud dokumendiga. Vastavalt Patendiseaduse § 12 kuulub leiutis algselt autoritele, st. omanikeks on S.S , A.T , V.M ja I.M . Patendiseaduse § 22 lg 5 kohaselt Patendiamet ei kontrolli omandiõigust. Tegelikult pole tehnoloogiaga seotud varalised õigused võlgniku OÜ G T ( pankrotis ) omandis. Nimelt on Eesti Patendiameti õiendist lähtuvalt OÜ G T poolt 19.oktoobril 2007.a. koostatud „Omandiõiguse loovutamise aktiga „patenditaotlus P200700039 loovutatud ülalnimetatud OÜ E ja OÜ M I ühisomandisse“, mingit tagasiloovutust pole tehtud, seega on patenditaotluse, aga ka kõigi seni võlgniku (st OÜ G T (pankrotis) omandis olnud tehnoloogiaga seotud varaliste õiguste omanikuks nimetatud äriühingud. Seega on asjaõiguslikuks varaliste õiguste omanikuks kolmandad isikud, võlgniku ja OÜ E ning OÜ M I vahel sõlmitud tagasiloovutusakt sisaldab endas vaid võlaõiguslikku kokkulepet, mitte varalise õiguse (patendiõiguse) omandi tagasikandmise kokkulepet, mida kinnitab osaliste tegelik tegevus, või on tegemist näilise tehinguga, mida lepinguosalised ei kavatsenudki täita. Igal juhul pole käesoleval ajal tehnoloogia omanikuks OÜ G T. Hageja ei ole tõestanud omandiõiguse üleminekut vastavalt
19.10.2007 ostu-müügilepingule ja alates 28.07.2009 lisale nr 3 OÜ G T. Hageja ei ole tõendanud leiutise omandiõigust OÜ G T, mis on kahtlane. Alles 10.09.2008 olevat esitatud Patendiametile patenditaotluse loovutamise avaldus, seega mingit tehnoloogia omandiõiguse üleminekut puudutavaid dokumente OÜ-lt M IOÜ-le G T algselt olemas ei ole. Alates 10.07.2007 on patenditaotlejaks OÜ G T.
6.Hageja ei ole ei nõudeavalduses ega hagiavalduses kuidagi seostanud Patenditaotluses P200700039 meetodit granuleeritud mineraalväetiste valmistamiseks ja selle meetodi kohaselt valmistatud granuleeritud mineraalväetist, mis sisaldab ammoniaaknitraati, karbonaatset toorainet, silfaate, fosfaate, magnesiit, kaltsium-ja magneesiumsoolade graanuleid nõudeavalduses ja hagiavalduse 19.10.2007 tehnoloogia ostu-müügilepingu lisas 3 märgitud „ granuleeritud mineraalväetise kaltsiumammooniumnitraat (CAN ) tootmise Tehnoloogia koos selle juurdekuuluvate aruannete ja muude dokumentidega, mis on kaitsmiseks esitatud Eesti Patendiametisse patenditaotluse saabumise numbri 0039/07PV all ning mille patenditaotluse number on P200700039.” Leiutise üks autoritest on IM kes on teadlik oma leituse sisust ja omandiõiguse olemasolust. Oskamatus nii 19.10.2007 tehnoloogia ostu-müügilepingus, 28.07.2008 lisas 3, 16.03.2009 nõudeavalduses kui ka 10.09.2009 hagiavalduses nimetada täpselt ostu-müügi eset on kahtlane ja ilmselt viitab sellele, et omandiõigus IMega ka teistele leiutise autoritelt ei ole läinud üle OÜ G T ( pankrotis ) mitte kunagi. Patenditaotluses puuduvad sõnad : „granuleeritud mineraalväetise kaltsiumammooniumnitraat (CAN ) tootmise Tehnoloogia koos selle juurdekuuluvate aruannete ja muude dokumentidega.” Patendiametile ei ole esitatud „ tehnoloogia koos selle juurdekuuluvate aruannete ja muude dokumente.”
7.Hageja väide, et müüjal on kohustus tagastada hagejale lepingu kohaselt tasutud summad, tegelikkuses tekkiks alles peale seda, kui hageja oleks tasunud OÜ G T 19.10.2007 lepingu p 1.2 ettenähtud summa, kuid seda tasutud ei ole. Tähelepanuväärne on asjaolu, et lepingu p 1.3. järgi tehnoloogia omandiõigus läks hagejale üle koheselt pärast ostuhinna lõpliku tasumist sh ka hageja poolt, misjärel OÜ G T ei oma enam mistahes õigusi antud tehnoloogiale. Hagiavalduses ei nimetata ei kuupäeva ega dokumenti, mille alusel olevat tasutud 94 400 krooni, ning tasumist tõendavaid dokumente ei nõudeavaldusele ega ka hagiavaldusele ei lisata, mis on kahtlane. Hagiavalduses märgitakse „ vastavalt 28.07.2008.a sõlmitud Omandiõiguse loovutamise aktile, tagastasid ...” jne, kuid omandiõiguse loovutamise akti esitamata jätmine ei võimalda kostjal selles osas oma arvamust kujundada, mis on ka kahtlane. Nõudeavaldus 16.03.2009 on allkirjastamata, mis on kahtlane. Kohtuistung
8.Kohtuistungil 3.03.2010. a jääb hageja esindaja hagiavalduse juurde. Ostu-müügilepingu saab sõlmida ka siis kui müüja ei ole asja omanikuks. Osaühing G T tunnistas, et tal on kohustus ostuhind tagastada. Hageja ei nõua kogu summat, sest G T võttis osa summast õigeks. Hageja nõuab nõude tunnustamist osaliselt, sest teine osa kanti vabatahtlikult üle. Hageja ei pea tõendama seda, et raha on üle kantud.
9.Kostja esindaja jääb kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Esitatud nõuet ei tunnista. Sellist nõuet ei olnud, millest praegu räägitakse. Ma ei saa aru mida müüdi, mida tehti, mida tuleb tagastada. Minule jääb arusaamatuks kus kohast tuleb summa 79 900 krooni, mida hageja nõuab. Ei ole näinud nõude avalduse algeksemplari, kõik viitab sellele, et nõue on kahtlane. 16.03.2009 esitatud nõudeavaldus ei ole allkirjastatud volitatud isiku poolt, volikirja esitatud ei ole. Nõue esitati puudustega, millest haldur ka teatas. See oligi aluseks miks nõudele vastu vaieldi. Ei ole näinud ühtegi algdokumenti.
Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
10.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 3. märtsi 2009. a määrusega välja OÜ G T pankroti. Hageja esitas 18. märtsil 2009. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud varalise nõude summas 79 900 krooni tunnustamiseks (tl 9). Nõude aluseks on hageja ja OÜ E ning võlgniku 19. oktoobril 2007.a. sõlmitud Tehnoloogia ostu-müügilepingu lisa 3 (tl 10-14).
11.Hageja nõue jäi tunnustamata, sest sellele vaidles vastu OÜ F T(tl 18). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.
12.Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue OÜ G T pankrotimenetluses asjaolust, et vastavalt 28.07.2008.a. sõlmitud omandiõiguse loovutamise aktile, tagastasid hageja ja OÜ E tehnoloogia võlgnikule ning võlgnik kohustus tagastama hagejale viimase poolt varasemalt tasutud tehnoloogia ostuhinna summas 94 400 krooni (tl 70-71). Seisuga 16.03.2009.a. on võlgnik tagastanud hagejale 14 500 krooni, mistõttu kuulub tagastamisele veel 79 900 krooni (tl 72-73). Kostja vastuväite kohaselt 19.10.2007 tehnoloogia ostu-müügileping olevat koostatud enne nõudeavaldusele ja hagiavaldusele lisatud Patendiameti 26.10.2007 väljastatud järelpärimist, seega ei müüja ega hageja, ega ka OÜ E ei saanud määratleda lepingu eset ja selle alust Patendiameti 26.10.2007 järelpärimise alusel. Asjaõiguslikuks varaliste õiguste omanikuks on tegelikkuses kolmandad isikud, võlgniku ja OÜ E ning OÜ M I vahel sõlmitud tagasiloovutusakt sisaldab endas vaid võlaõiguslikku kokkulepet, mitte varalise õiguse (patendiõiguse) omandi tagasikandmise kokkulepet, mida kinnitab osaliste tegelik tegevus. Kostja hinnangul võib olla tegemist näilise tehinguga.
13.Kohtu hinnangul on kostja esitatud kahtlused jäänud paljasõnalisteks ja kohtumenetluses tõendamata. Kohus on seisukohal, et puudub alus kahelda 19.10.2007. a müügilepingu ehtsuses ning ka Patendiameti 26.10.2007. a järelepärimine ei viita lepingu võltsitusele. 25.10.2007. a on hageja tasunud ostuhinna OÜ-le G T. 28.07.2008. a üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tehnoloogia omandiõigus tagasi loovutatud OÜ-le G T. OÜ G T on ostuhinna 14 500 krooni ulatuses tagastanud. Seega kuulub hagejale tagastamisele veel 79 900 krooni. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pankrotivõlgnik ja hageja oleks teinud tehingu, mida lepinguosalised tegelikkuses ei kavatsenudki täita.
14.Kohus on seisukohal, et hageja nõude tunnustamata jätmiseks ei anna alust kostja väide selle kohta, et nõudeavaldust ei ole korrektselt esitatud. Harju Maakohus on tsiviilasjas 2-09-40371 leidnud, et alusetu on OÜ F T nõue tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega loeti OÜ M I nõudeavaldus esitatuks. Seega ei ole kohtul põhjust käesolevas menetluses analüüsida kostja vastuväiteid nõudeavalduses esinevate puuduste kohta. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.