Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord AS BIGBANK võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Svetlana Kurilova ja Aleksandr Kurilov võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja Svetlana Kurilova (põhivõlgnik) 20.05.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500491/15kt, mille kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 43 388,93 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 26,16% krediidisummast ühe aasta kohta. Hageja on kostjaga sõlminud kaks kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 2 alusel suurendati põhivõlgniku kasutuses olevat krediidisummat 27 000,05 krooni võrra, pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi põhivõlgniku krediidisummaks 79 506,35 krooni ja alates 08.05.2007 loeti uueks intressimääraks 30,38% uuelt krediidisummalt aastas. Hageja sõlmis 20.05.2005 kostja Aleksandr Kuriloviga (käendaja) käenduslepingu, mida on muudetud 08.05.2007 sõlmitud kokkuleppega käenduslepingu muutmise kohta. Kuna kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, edastas hageja kostjatele 11.03.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse ja ütles 01.04.2008 lepingu üles. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt kokku 123 449,64 krooni väljamõistmist, millest 74 094,31 krooni on tagastamata krediidisumma, 9174,70 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 40 180,63 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 28.12.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 30,38% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1, 2; 108 lg 1, 113 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 402; 415 lg 1; 416 lg 1, TsMS § 367. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjatelt solidaarselt.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohus kohustas kostjaid 08.01.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 44). Kohus hoiatas, et kui kostjad kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja Aleksandr Kurilovile isiklikult 13.01.2010 (tl 46) ja edasiandmiseks Svetlana Kurilovale 13.01.2010 (tl 45). Kostjad, 2(4)

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0500491/15kt (tl 34-35) ja selle maksegraafiku (tl 36-37); AS Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimused (tl 15-16); tarbijakrediidilepingu nr 0500491/15kt kokkuleppe nr 1 (tl 11-12) ja selle maksegraafiku (tl 13-14); tarbijakrediidilepingu nr 0500491/15kt kokkuleppe nr 2 (tl 17-18) ja selle maksegraafiku (tl 19-21); 20.05.2005 käenduslepingu (tl 32-33); 08.05.2007 kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta (tl 40-41); 11.03.2008 lepingu ülesütlemishoiatused ja 01.04.2008 lepingu ülesütlemisavaldused (tl 26-29); hageja kehtestatud hinnakirja (tl 31); perioodi 01.04.2008-28.12.2009 viivise arvestuse (tl 30). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu ja kokkulepete kohaselt andis hageja Svetlana Kurilovale 79 506,35 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 11.03.2008 kirjalikult kostjaid lepingu ülesütlemisest, kui kostjad ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes kostjatele ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostjad ei täitnud täiendava tähtaja jooksul kohustusi, ütles hageja 01.04.2008 lepingu üles, nõudes võlgnevuse 101 996,54 krooni tasumist, millest 76 144,31 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 9174,70 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 15 228,86 krooni leppetrahv, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 48,67 krooni viivis. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras ning p 6.2 alusel lähtutakse 3(4)

viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks 30,38% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 01.04.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 48,67 krooni. Kostjatel oli pärast lepingu ülesütlemist tasumata krediidisumma 76 144,31 krooni. 28.12.2009 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 40 180,63 krooni. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 123 449,64 krooni, millest 74 094,31 krooni on tagastamata krediidisumma, 9174,70 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 40 180,63 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 28.12.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 30,38% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel solidaarselt kostjatelt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 8850 krooni ja õigusabikulu 1500 krooni, kokku 10 350 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.