Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Määruse tegemise aeg ja koht
06. aprill 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-46184
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
A(A) Z’i hagi AS-i T vastu saamata jäänud töötasu, puhkusekompensatsiooni, hüvitise ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks Hageja A(registris A) Z (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Artur P (xxx) Kostja AS T (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja Maire T Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Jätta poolte menetluskulud AS-i T kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
AZ töötas AS-is T vormijana alates 26.09.2005.a. 20.04.2009 käskkirjaga lõpetati temaga distsiplinaarkaristusena tööleping töölt puudumise eest alates 13.04.2009. 30.04.2009 esitas AZ Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi: TVK) avalduse ja 12.05.2009 täiendava avalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine distsiplinaarkorras ebaseaduslikuks („tühistada määratud distsiplinaarkaristus“), lugeda tööleping lõppenuks TLS § 82 lg.1 alusel alates 13.04.2009, välja mõista vähem makstud töötasu 2009.a. märtsikuu eest 976 krooni ja saamata töötasu aprillikuu eest 1540 krooni, kahekuine hüvitus TLS § 82 lg.2 alusel, kasutamata puhkuse hüvitus 28 päeva eest 8079 krooni, ühe kuu keskmine palk lõpparve maksmisega viivitatud aja eest ja ühe kuu keskmine palk tööraamatu kinnipidamise aja eest ning kohustada tööandjat välja andma tööraamat. 06.05.2009 kandis tööandja töötajale üle lõpparvena 10070 krooni TVK oma 08.06.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-02/2508-09) rahuldas AZ avalduse AS T vastu ja luges AS T ja AZi vahel 26.09.2005 sõlmitud töölepingu nr 89 lõppenuks töötaja algatusel 12.04.2009 TLS § 82 alusel tööandja poolse töölepingutingimuste rikkumise tõttu, mõistis AS-ilt T välja AZi kasuks hüvitise TLS § 82 lg 2 alusel kahe kuus keskmise palga ulatuses kokku 14 529,40 krooni ja hüvitise TLS § 119 alusel lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses kokku 14 529,40 krooni ja kohustas AS-i T väljastama AZile tööraamatu. AS T ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 14.09.2009 kohtule taotluse AZi TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagiavalduse asjaolud ja nõuded Hageja palub kostjalt välja mõista puhkusekompensatsioon 28 päeva eest 8 079,12 krooni, lõpparve kinnipidamise eest keskmine kuupalk 8 656 krooni, TLS § 82 lg 2 alusel hüvitis kahe kuus keskmise palga ulatuses 16 312 krooni, saamata jäänud töötasu 2009 märtsikuu eest 976 krooni ja aprillikuu eest 1 540 krooni ja hüvitis tööraamatu kinnipidamise eest summas 8 656 krooni ning menetluskulud. AZi põhjenduste kohaselt esitas kostja 30.03.2009 hagejale töölepingu lisa, mille kohaselt muudeti töölepingu punkti 3.1, millega sooviti rakendada osalist tööaega alates 13.04.2009 kuni 12.07.2009. Hageja ei nõustunud muudatusega ning esitas kostjale 06.04.2009 avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 13.04.2009. Hageja esitas 06.04.2009 avalduse sekretärile, kuid sekretär kirjutas teadmata põhjusel avaldusele kättesaamise kuupäevaks 13.04.2009, mitte 06.04.2009. Peale avalduse esitamist töötas hageja veel 5 tööpäeva vastavalt seadusele ning tööle ei läinud enam alates 13.04.2009. Tulenevalt asjaolust, et hageja 06.04.2009 avaldus ei olnud täpsemalt põhjendatud, esitas hageja 13.04.2009 uue 06.04.2009 kuupäevaga avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, mida põhjendas asjaoludega, et kostja kehtestas osalise töönädala ning hilines töötasu maksmisega ajavahemikul jaanuar-aprill 2009. Nimetatud avaldus oli mõeldud 06.04.2009 avalduse täpsustamiseks, mitte uue avaldusena. 20.04.2009 käskkirjaga nr 27 määras kostja hagejale TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 alusel distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise 13.04.2009 töötajapoolse töökohustuse rikkumise tõttu. Kostja vastuväited. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Seoses kinnisvara- ja ehitusmaterjalide madalseisuga ja selle tulemusena tekkinud mahu järsust vähenemisest taotles kostja tööinspektsioonilt nõusolekut osalise tööaja rakendamiseks, milleks tööinspektsioon 27.03.2009 otsusega nr 8.4-21/6082 andis nõusoleku osalise tööaja
rakendamiseks 177-le töötajale ajavahemikul 13.04.2009-12.07.2009 (k.a. hageja suhtes). Töökorralduses planeeritud muudatusest teavitas kostja hagejat 30.03.2009 teatisega. 13.03.2009 esitas hageja 06.04.2009 kuupäevaga dateeritud avalduse tööandjale töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Hageja ei olnud oma avalduses põhjendanud, millised olid muudatused töölepingus ja eelkõige tööandja rikkumised, millele ta tugineb avaldust esitades, ning võttis kostja avalduse vastu omapoolse märkega. Seega esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel 13.04.2009 ja mille suhtes kostja võttis seisukoha ja palus hagejal avaldust motiveerida. Hageja esitas 13.04.2009 uuesti 06.04.2009 kuupäevaga dateeritud põhjendustega avalduse töölepingu lõpetamiseks 13.04.2009 TLS § 82 alusel. Kostja võttis avalduse vastu selle esitamise päeval, s.o. 13.04.2009 ja teavitas hagejat kohustusest teavitada tööandjat töölepingu lõpetamise soovist ette vähemalt viis päeva ja sellest tulenevalt säilis hagejal tööülesannete jätkamise kohustus kuni etteteatamistähtaja lõppemiseni. Alates 13.04.2009 hageja tööle enam ei ilmunud ja puudus seega töölt omavoliliselt, milline asjaolu on töökohustuste jäme rikkumine. Seega koostas kostja 20.04.2009 käskkirja nr 27, millise edastas hagejale koos 21.04.2009 kaaskirjaga hageja töölepingus esitatud aadressile, mille kättesaamist tõendab hageja avalduse esitamine 12.05.2009 töövaidluskomisjonile. Käskkirja kättesaamisel oleks hageja pidanud tulema kostja juurde töösuhte lõpetamiseks ja tööraamatu saamiseks. Seega ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks, kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks keeldunud töölepingu lõpetamisest, lõpparve tasumisest ja tööraamatu väljaandmisest. Kostja märgib, et hageja põhipalgaks oli miinimumpalk, mis alates 01.01.2008 moodustas 27 krooni tunnis ning kostja võis maksta sõltuvalt töötaja panusest ja töö eesmärkide saavutamise ees preemiat, mille suurus määratleti sisedokumentidega. Kostja tunnistab, et lõpparve tasumine hagejale viibis kuni 06.05.2009, seoses majanduse jahenemise ja tellijate viivitamisega arvete tasumisel. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et haginõuded tulevad rahuldada osaliselt. Asjas ei ole vaidlust selles kostja soovis alates 13.04.2009 kehtestada TLS § 68 lg.1 alusel hagejale osalise tööaja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on töökorralduse muudatustega mittenõustumisel töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. TLS § 82 lg.1 sätestab, et §-des 64 ja 68 juhtudel lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. 30.03.2009 hagejale esitatud töölepingu lisas tegi kostja hagejale teatavaks osalise tööaja kehtestamise alates 13.04.2009, millele hageja kirjutas, et ta ei ole nõus (TVK toimiku lk. 55). Juba selline keeldumine väljendas hageja soovi tööleping lõpetada TLS § 82 lg.1 alusel. Oma soovi tööleping lõpetada TLS § 82 alusel kinnitas hageja ka oma 06.04.2009 dateeritud avaldustel. Seega, lähtudes ülalmainitud TLS sätetest, oli kostja kohustatud hagejaga töölepingu lõpetama 13.04.2009 TLS § 82 lg.1 alusel ja maksma sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kahekuise hüvituse. Kohus leiab, et sellistel asjaoludel ei oma õiguslikku tähendust see, kas hageja esitas täiendava avalduse töölepingu lõpetamiseks 06.04. 2009 või 13.04.2009. Kuivõrd tööleping lõpetati töötaja algatusel 13. aprillist 2009, siis on ebaseaduslik hagejale distsiplinaarkaristuse määramine pärast töölepingu lõpetamist. Kohus märgib, et kui lugeda hageja avaldus esitatuks 13.04.2009 ja töötajaga tööleping lõppenuks 5 kalendripäeva pärast, siis ka selle loogika järgi oli tööleping lõppenud töötaja avalduse alusel enne 20. aprilli 2009.
Seega kohus loeb töölepingu lõppenuks TLS § 82 lg.1 alusel, mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahekuise keskmise palga suuruse hüvituse TLS § 82 lg.2 alusel ning tunnistab hagejale 20.04.2009 käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse ebaseaduslikuks. TLS § 119 järgi mõistab kohus hagejale välja ühekuise keskmise palga suuruse hüvituse. Kostja andmete alusel oli hageja keskmine kuupalk 7 265,83 krooni (43 595 : 6, vt. TVK toimiku lk. 45). Kolme kuu keskmine kuupalk on seega 21 797,50 krooni. Kasutamata puhkuse hüvituse, 2009.a. märtsikuu töötase ja aprillikuu töötasu osas jätab kohus hageja nõuded rahuldamata. Kostja on hageja puhkuseandmetega tõendanud, et 14.04.2009 seisuga oli hagejal õigus kasutamata puhkuse hüvitusele 17 päeva ees (vt. TVK toimiku lk. 2026). Nimetatud päevade hüvituse 14.04.2009 seisuga vähemmakstud töötasu on kostja hagejale maksnud (üle kandud) 06.05.2009, s.o. juba enne TVK otsuse tegemist. Kohus jätab rahuldamata ka hageja nõude ühekuise keskmise palga suuruse hüvituse väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise aja eest, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et tal oli takistuse teise töökoha saamiseks seetõttu, et teda keelduti ilma tööraamatuta tööle võtmast. Samas rahuldab kohus nõude kohustada tööraamat hagejale viimase pöördumisel ettenähtud korras üle andma, kuivõrd selline kohustus tulenes enne 01.juulit 2009 kehtinud TLS §-st 74 lg.2. Kuivõrd töötaja nõuded suuremas osas rahuldatakse või täideti kostja poolt pärast hageja poolt töövaidlusorganisse pöördumist, siis jätab kohus poolte menetluskulud tervikuna kostja kanda. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 163 jätab kohus poolte menetluskulud tervikuna kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.