2-10-2860
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.04.2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-2860
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS-i hagi Txxx Nxxxxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
11 191,41 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040) Hageja esindaja: Anett Suuder (elektronpost: [email protected]) Kostja: Txxx Nxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
Menetluse liik
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista Txxx NxxxxxxxxxxxxxSwedbank Liising AS-i kasuks 12 048 (kaksteist tuhat nelikümmend kaheksa) krooni 73 senti, millest põhivõlg on 11 191,41 krooni, intressivõlg 807,32 ja leppetrahv 50 krooni. Välja mõista Txxx Nxxxxxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt (11 191,41 krooni) alates 20.01.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Txxx Nxxxxxxxxxxxkanda. Välja mõista TxxxxNxxxxxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks
2-10-2860 tasutud riigilõiv summas 3250 (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Välja mõista Txxx Nxxxxxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus tuvastas: Swedbank Liising AS esitas 20.01.2010. a hagiavalduse Txxx Nxxxxxxxxx vastu võla 11 191,41 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus toimetati kostja elukohas 09.02.2010. a kätte kostja elukaaslasele A.Sxxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Euroset Est OÜ-ga ja Rail Auto OÜ-ga järelmaksuga müügilepingud, mille kohaselt müüsid müüjad kostjale kaupa, kostja aga kohustus selle eest lepinguga sätestatud maksepäevaks tasuma hagejale. Kostja rikkus lepinguid ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga 20.01.2010. a on kokku 12 048,73 krooni, mis koosneb põhivõlast 11 191,41 krooni, intressist 807,32 krooni ja leppetrahvist 50 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja
2-10-2860 taotles viivise väljamõistmist seaduses ettenähtud määras protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest, s.o alates 20.01.2010. a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus asja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskuludeks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv 3250 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.