Tsiviilasja number
2-06-14403
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2010, Tallinn
Tsiviilasi
S. B. (üldõigusjärglane 4/5 osas A. V.) hagi R. J. vastu 03.04.2006 volikirja ja 12.05.2006 kinkelepingu tühisuse tunnustamiseks ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks 1 500 000 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.02.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R. J. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
08.03.2010
Hageja A. V. (S. B. üldõigusjärglane 4/5 osas, ik Menetlusosalised ja nende esindajad xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras Urmas Simon Kostja R. J. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx xxxxxxx)
Jätta Harju Maakohtu 12.02.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja R. J. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks
või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 03.04.2006 käis kostja hageja juures koos Tallinna notar R. T. asendaja K. P. ning tegid hageja nimel kostjale üldvolikirja kõigi tehingute tegemiseks, kaasaarvatud tehingute tegemine iseendaga. 12.05.2006 käis kostja notar R. T. juures ning sõlmis nimetatud volikirja alusel korteriomandi kinke- ja asjaõiguslepingu iseendaga, millega kinkis hagejale kuuluva eluruumi, asukohaga Xxxxx x x-x Tallinnas, iseendale. Kuivõrd hageja on 93-aastane raske insuldi üle elanud voodihaige ja viibib Xxx xxxxxxxxxxx, kuhu ta toodi dementsuse kahtlusega, on hageja esindajal alust arvata, et hageja on teinud endale kahjuliku tehingu otsustusvõimetuna, mistõttu on eelnimetatud tehingud tühised. Eeltoodu alusel palus hageja tunnustada 03.04.2006 volikirja ja 12.05.2006 kinke- ja asjaõiguslepingu tühisusust ning muuta kinnistusraamatu vastav kanne. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja eestkostja ülesandeid täitev Tallinna Lasnamäe LOV Sotsiaalhoolekande osakonna esindaja oli seisukohal, et hageja ei ole teovõimeline. Inimlikul suhtlemisel hageja ei orienteeru, ei saa küsimustest aru. Ta loetleb arve, aga jutt on seosetu. Kostja käib küll hagejat vaatamas, kuid hageja hoolduskulusid tasub Tallinna linn. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Hagiavalduse on esitanud ennast hageja esindajaks nimetav advokaat Urmas Simon, kuid alates 03.04.2006 on hageja volitatud esindajaks kostja. Hagejaga vesteldes selgus, et hageja ei tea esitatud hagist midagi. Hageja on kostja sugulane ja ristiema ning hageja poja surmast alates on kostja hageja eest pidevalt hoolitsenud. Advokaat Urmas Simoni poole võisid pöörduda hoopis hageja surnud poja sõbrad L. P. ja A. V., kelledest viimane oli ka vaidlusalusesse korterisse kuni 10.08.2006 sisse kirjutatud. Kommunaalmakseid tasus aga kostja. Notaritehingu tegemisel kontrollis notari asendaja hageja teovõimet ning leidis, et hageja on teovõimeline, sai aru oma otsustest ja avaldas oma tahet. Hageja sooviks oli, et kostja saaks tema vara omanikuks. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi, tunnustas 03.04.2006 Tallinna notari R. T. asendaja K. P. poolt tõendatud S. B. volikirja tühisust; tunnustas 12.05.2006 S. B. ja R. J. vahel sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tühisust ning luges kohtuotsuse jõustumisega R. J. nõustunuks kinnistusraamatus omanikukande muutmisega ning kustutatuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri osa nr XXXXXXXX teises jaos kande senise omaniku R. J. kohta ning kanda samasse omanikuna sisse S. B.. Menetluskulud jäid kostja kanda. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiga, mille viis läbi kohtu määramisel riiklikult tunnustatud ekspert kohtupsühhiaatria alal P. V. (akt t lk 65-66), leidsid tõendamist järgmised asjaolud: 06.01.2006 oli hagejal ajuinfarkt ja ta hospitaliseeriti K. haiglasse, kuhu saabudes oli ta nõrk, apaatne, pidurdatud ja hingeldas; oli teadvusel, kuid dementne, mitteadekvaatne, desorienteeritud ning suutis öelda vaid enda nime ja perekonnanime; hagejal oli diagnoositud ajuinfarkt, vaskulaarne dementsus, südame isheemiatõbi, kardiovaskulaarne puudulikkus, hüpertooniatõbi; 22.02.2006 viidi hageja haiglast Xxx xxxxxxxxxxxse. Eksperdi arvamuse kohaselt psüühiliselt on hageja osaliselt orienteeritud enda isikus, kuid muus osas desorienteeritud; luulu- ega meelepettelisi elamusi ei esine; emotsionaalselt monotoonne,
reaktsioon välisärritajatele suhteliselt loid; tahteelu avaldused piirduvad enda bioloogiliste vajaduste rahuldamisega; mälu on oluliselt alanenud nii mälu omandamisel kui elusündmuste meenutamisel; intellektuaalse taseme langus on sügav: elu vältel omandatud igapäevaeluks vajalikud oskused on kadumas, ka orientatsioon, arusaamine ja taiplikkus raskelt häiritud. Ekspert jõudis arvamusele, et hageja kannatab 06.01.2006 tekkinud ajuinfarkti järgselt nõdrameelsuse (ägeda algusega vaskulaarne dementsus) all, mistõttu ei ole ta kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega ole suuteline neid juhtima, samuti ei olnud ta 03.04.2006 volikirja allkirjastades nõdrameelsuse tõttu võimeline aru saama oma teo tähendusest ega suuteline seda juhtima. Eeltoodust oli hageja 03.04.2006 kostja kasuks volikirja allkirjastamisel piiratud teovõimega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS-i) § 8 lg 2 mõttes. Kostja on kogu menetluse aja väitnud, et tegelikkuses saab hageja temast aru ja sai ka 03.04.2006 aru, millele alla kirjutas. Oma väidete tõendamiseks ja eksperdiarvamuse ümber lükkamiseks ta aga tõendeid ei esitanud. Asjaolu, et notari asendaja käis hooldekodus ja suhtles hagejaga ning kinnitab volikirja pealdises, et kontrollis osaleja teo- ja otsustusvõimet, ei välista iseenesest olukorda, et hageja oli sel ajal juba piiratud teovõimega. Notari asendaja ei ole psühhiaatria ekspert ning tema võimalused teovõime kontrollimiseks on tunduvalt kitsapiirilisemad kui vastava ala asjatundjal. Seega lähtudes eksperdiarvamusest oli hageja volikirja väljaandmisel piiratud teovõimega ja tema tervislik seisund ei ole muutunud. Tulenevalt TsÜS § 10 on hageja poolt 03.04.2006 väljastatud volikiri tühine. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 ei olnud 03.04.2006 volikirjal algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle alusel ei tekkinud volikirjajärgsel esindajal, so kostjal, hageja esindusõigust volikirjal näidatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal õigus teha 12.05.2006 tehinguid (korteriomandi kinkeleping ja asjaõigusleping) ning nimetatud tehingute näol on tegemist esindusõiguseta isiku poolt tehtud mitmepoolsete tehingutega TsÜS § 129 mõttes. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Sellise heakskiidu kohta kohtule tõendeid ei esitatud. Ka saaks teovõimetu isiku puhul selline heakskiitmine toimuda vaid vastavalt TsÜS-i §-le 10 seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 95 lg-le 5 täidab kuni eestkostja määramiseni hageja eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Kuna hagejale eestkostjat määratud ei ole, võttis tema eestkostjana ja vastavalt PKS-i § 98 lg-le 1 järelikult seadusliku esindajana kohtumenetlusest osa eestkosteasutuse (hageja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse) esindaja. Eestkosteasutus toetas hagi ega väitnud vaidlustatud tehingute heakskiitmiseks nõusoleku andmist. Eeltoodust tulenevalt on tühine nii 12.05.2006 vormistatud kinkeleping kui asjaõigusleping. Asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamisega on muutunud ebaõigeks kinnistusraamatu kanne vaidlusaluse korteriomandi omaniku kohta. Hageja on esitanud nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg-st 1 tulenevalt ebaõigeks muutunud kande muutmiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 7 kohaselt ei ole kinnistusraamatu kande muutmiseks nõutav puudutatud isiku nõusolek, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse alusel. Seega tuleb käesoleva kohtuotsuse jõustumisega lugeda kostja nõustunuks omanikukande muutmisega kinnistusraamatus ning kinnistusraamatu kannete aluseks on jõustunud kohtuotsus. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtukulud jätta hageja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud protsessiõigusnorme jättes kontrollimata S. B. esindaja advokaat Urmas Simoni volitused. Seega toetudes TsÜS § 129 lg 1, samuti TsMS §
226 lg 1, lg 2 p 1, § 227 lg 5 oli ka hagi esitamine ja kogu järgnev menetlus seadusliku aluseta. Samuti rikkus kohus protsessiõigusnorme jättes põhjendamatult rahuldamata kostja taotlused tähtsust omavate tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Kostja esitas taotluse kliendilepingu advokaadiga väljanõudmiseks, kuid kohus leidis, et kliendileping ei oma käesolevas asjas tähendust. Antud kohtu seisukohaga ei saa nõustuda, kuna väljaselgitamist vajab asjaolu, kas Urmas Simoni volitused on kehtivad või mitte ning kas ja kes tegelikult Urmas Simoni poole pöördus. Urmas Simon ei ole S. B.t Xxx xxxxxxxxxxx külastamas käinud, samuti ei ole ta suhelnud XXX XXXXXXXXXX osakonnajuhataja I. K.. Sellest tulenevalt esitas kostja kohtule taotluse XXX XXXXXXXXXX juhataja I. K. ülekuulamiseks, kuid kohus ei rahuldanud kostja taotlust. Ka ei ole kohus oma otsuses põhjendanud taotluse rahuldamata jätmise aluseid. Samuti ei ole 16.10.2006 kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 40-06 usaldusväärne, mistõttu tuleks ekspertiisi antud menetluses uuesti korrata. Esimese astme kohus on rikkunud poolte võrdsuse printsiipi, rahuldades ühe poole taotlusi täies ulatuses ning jättes teise poole taotlused rahuldamata, seejuures rahuldamata jätmist selgelt põhjendamata. Edasine menetluse käik 03.04.2007 hageja S. B. suri. 21.05.2007 esitas S. B. lepinguline esindaja avalduse menetluse peatamiseks asjas, kuna järelpärimisel notaribüroost selgus, et S. B. on teinud 03.04.2006 lisaks volikirjale ka kostja R. J. kasuks testamendi. R. J. on esitanud avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus peatas 30.05.2007 tsiviilasjas menetluse TsMS § 353 lg 1 alusel kuni menetlust jätkab S. B. üldõigusjärglane või mõni muu menetluse jätkamiseks õigustatud isik. Harju Maakohtule esitas hageja A. V. 19.06.2007 hagi kostja R. J. vastu 03.04.2006 notariaalselt tõestatud testamendi tühisuse tuvastamiseks ja kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks. Hageja leidis, et 03.04.2006 testamendi tegemise ajal ei olnud S. B. 06.01.2006 tekkinud ajuinfarkti tagajärjel otsusevõimeline. Harju Maakohus 23.01.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-23304 tuvastas, et S. B. poolt 03.04.2006 tehtud testament, notari ametitoimingute raamatu registri number 3012, on tühine. Otsus on jõustunud. A. V. esitas 20.10.2009 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse, milles palus lubada teda protsessi S. B. üldõigusjärglasena 4/5 suuruses osas. Avaldusele oli lisatud 14.09.2009 väljaantud pärimistunnistus, mille kohaselt on 03.04.2007 surnud S. B. pärijateks 4/5 suuruses osas A. V. ja 1/5 suuruses osas R. J.. Ringkonnakohus uuendas 20.10.2009 asjas menetluse ja lubas TsMS § 209 lg 1 alusel asuda menetlusse hageja S. B. üldõigsujärglasena A. V.i 4/5 osas. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja A. V. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 12.02.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium ei tuvastanud menetlusõiguse normide rikkumist. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib
ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja kordab apellatsioonkaebuses maakohtule esitatud taotlusi, millised seonduvad hageja S. B. esindaja advokaat U. Simoni volitustega esindada hagejat. Kolleegium leiab, et maakohus on piisavalt kontrollinud hageja esindaja volitusi ja põhjendatult leidnud, et asjas puuduvad tõendid, mis seaks kahtluse alla volituste olemasolu. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid ega nimetanud tõendeid, millest nähtuks volituste puudumine. Maakohus kaasas menetlusse peale kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktiga tutvumist, mille kohaselt kannatab hageja S. B. 06.01.2006 tekkinud ajuinfarkti järgselt nõdrameelsuse all, eestkosteasutusena Tallinna Linna Lasnamäe LOV. Eestkosteasutus on samuti toetanud hagi ja pidanud seda põhjendatuks. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel rikkunud TsMS §-s 345 lg 1 sätestatut. Asjaolu, et XXX XXXXXXXXXX juhataja I. K. ei ole suhelnud hageja S. B. advokaadiga, ei anna alust seada kahtluse alla advokaat U. Simoni volitusi. Kolleegiumi arvates ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ka kaebuses toodud väited, mille kohaselt kostja hoolitses hageja eest Xxx xxxxxxxxxxx, käis teda seal vaatamas ja samuti hoolitses kostja ja tema ema hageja eest varasematel aastatel. Asjasse ei puutu ka kaebuses toodud väited hageja S. B. poja sõprade A. V. ja L. P. kohta. Nagu nähtub asja materjalidest on S. B. ise oma poja sõpra piisavalt usaldanud ja teinud 15.06. 2004 testamendi 4/5 pärandvara osas A. V.i kasuks ja vaid 1/5 osas R. J. kasuks. Seega ei ole kaebuses toodud väited põhjendatud. Kaebuses leiab kostja, et asjas tehtud kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt ei ole usaldusväärne, kuna aktist ei nähtu, et hageja seisundit kontrolliti 03.04.2006 volikirja koostamise ajal ja 07.08.2006 avalduse tegemise ajal hagist loobumise kohta. Kostja selline järeldus ei ole õige. Ekspertiisi aktist nähtub, et ekspert jõudis arvamusele, et S. B. kannatab 06.01.2006 tekkinud ajuinfarkti järgselt nõdrameelsuse (ägeda algusega vaskulaarne dementsus) all, mistõttu ta ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega ole suuteline neid juhtima. 03.04.2006 volikirja allkirjastamisel ega ka 07.08.2006, mil eeldatavalt allkirjastas avalduse kohtule hagi tagasivõtmiseks, ei olnud S. B. nõdrameelsuse tõttu võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega olnud suuteline neid juhtima (t.l 66). Põhjendatud ei ole ka kostja väide, mille kohaselt ei ole ekspert tuvastanud, mis ajast alates on hagejal piiratud teovõime. Kolleegium leiab, et see ei olnudki ekspertiisi eesmärk, kuigi ekspert on ka selle esile toonud ja märkinud, et ekspert jõudis arvamusele, et S. B. kannatab 06.01.2006 tekkinud ajuinfarkti järgselt nõdrameelsuse (ägeda algusega vaskulaarne dementsus) all. Ekspertiisi tulemusi ei sea kahtluse alla asjaolu, et akti pikkuseks on üks lehekülg. Maakohtus kostja loobus ise kordusekspertiisi taotlusest. Peale selle on käesolevaks ajaks jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-07-23304, kus hagejaks oli A. V. ja kostjaks R. J., tuvastatud sellesama kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 40-06 alusel, et vaidlusaluse volikirjaga samal päeval 03.04.2006 S. B. poolt tehtud notariaalne testament on tühine. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.