Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

arvestanud ka viivist: summalt 207 082 krooni 0,5 % päevas perioodil 05.12.2005-17.04.2006 eest kokku 138 744,94 krooni ning alates 18.04.2006-01.03.2007 summalt 297 590,10 krooni 0,5 % päevas, kokku 860 035,10 krooni. Hageja nõudis sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist väiksemas summas, so 282 409,90 krooni ning mõista kostjalt välja alates otsuse tegemisest viivised protsendina põhivõlast. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Pooltevahelise lepingu punkti 9.1. kohaselt toimub teostatud tööde eest tasumine igakuiste maksete kaupa üksnes lepingu kohase täitmise korral ning vastava õiendi allkirjastamise järel. Tänaseni ei ole lepingu alusel teostatud tööde osas allkirjastatud ühtki õiendit ega tööde vastuvõtmise akti. Hageja on küll esitanud õiendite projekte, kuid ei ole esitanud ühtki õiendit, mida kostja aktsepteerida saaks. Hageja õigus saada lepingujärgset tasu võiks tuleneda lepingu punktist 9.2., mille kohaselt toimub lepingu maksumuse osas lõpparveldus 30 päeva jooksul pärast lepinguliste tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist. Lepinguliste tööde vastuvõtmise akti allkirjastamise eelduseks oli, et hageja on kostjale tööde valmimisest teatanud ning et teostatud tööd on puudusteta. Hageja ja kostja on tööd 19.12.2005 üle vaadanud. Ülevaatuse käigus avastati mitmeid puudusi, määratud tähtajaks hageja puudusi ei kõrvaldanud. 19.12.2005 tööde ülevaatamise akti ei saa käsitleda tööde üleandmise-vastuvõtmise aktina, kuna 16.12.2005 e-kirjast tuleb üheselt, et akt kirjutatakse alla siis, kui kõik tööd on lõpetatud. 05.12.2005 e-kirjaga kostja töötaja Jaan Väinsalu hageja 05.12.2005 arvet ei aktsepteerinud, vaid nimetatud e-kirjas teatatakse, et arvet aktsepteeritakse üksnes juhul, kui selles sisalduvad kõik hageja poolt teostatud tööd (sh lisatööd). Samuti ei ole e-kirjast võimalik välja lugeda kostja nõustumust 29.11.2005 õiendi projektiga, 05.12.2005 arve ei sisalda viidet õiendile. Õiendi projekti ei saanud aktsepteerida ka põhjusel, et see ei olnud koostatud õiendi vormi kohaselt. Ei olnud võimalik aru, kui palju siiski töid teostati. Pärast lepinguliste tööde üleandmist kolmandatele isikutele jäi hageja töövõttu ca 73 % lepingu alusel teostamisele kuulunud töödest. Õiendi projekti kohaselt on aga teostatud 75 % teostamisele kuulunud tööde mahust. Lepingu punkti 4.1. kohaselt kohustus kostja lepinguliste tööde eest maksma 276 109,38 krooni (koos käibemaksuga). Kostja on vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu lisale aktsepteerinud hageja poolt lisatööde teostamist summas 68 560,36 krooni (koos käibemaksuga). Lepingu punkti 7.2. järgi oli hagejal õigus nõuda kostjalt lisa- ja muudatustööde eest tasu üksnes siis, kui lisa- ja muudatustöödes on eelnevalt kirjalikult kokku lepitud. Seetõttu ei aktsepteeri kostja ka hageja esitatud nõuet summas 21 498 krooni (koos käibemaksuga), sest nimetatud summas sisalduvate väidetavate lisatööde pakkumine edastati kostjale alles 16.02.2006 ning kostja ei ole seda pakkumist aktsepteerinud. Selles summas sisalduvaid väidetavaid lisatöid ei teostatud ega saadudki teostada. Lepingust tulenes kostja õigus teha hageja töövõttu kuuluva töö teostamine ülesandeks kolmandatele isikutele hageja kulul, kui hageja ei teostanud töid kooskõlas mõne graafikuga või ähvardas oht, et hageja ei järgi mõnda vahetähtaega või lõpptähtaega. Lepingu punkt 12.9.2. sätestas kostja õiguse vähendada hagejale tasumisele kuuluvat summat kolmandatele isikutele tööde teostamise eest tasutavate summade võrra. Juba tööde alguses ilmnesid hagejapoolsed viivitused tööde teostamisel, aja möödumisel probleem üksnes süvenes. Seetõttu kostja teostas hoones 21 töid ise. Hageja ei suutnud ehitusgraafikus püsida ka vaatamata osaliselt tööde teostamisele kostja poolt. Seetõttu otsustas kostja anda tööd hoonetes 62, 66 ja 67 ning maakaabelduse tööd teostada teisele töövõtjale OÜ-le Heis. Lisaks tegi kostja nimetatud tööde teostamiseks kulutusi kaablite ja installatsioonimaterjalide ostmiseks. Vaatamata vähendatud töömahule jäid teostamata mõned tööd ning likvideerimata töödes esinenud puudused, milliseid hageja kuni lepingu ülesütlemiseni ei teostanudki. Kostja oli

sunnitud teostamata jäänud tööd ise teostama ning tegema selleks kulutusi kokku summas 60 829 krooni (koos käibemaksuga), mille arvas hagejale maksmisele kuuluvast summast maha. Hageja saaks kostja vastu lepingust ja lepingu lisaks olevast pakkumisest tulenevalt esitada nõudeid kokku summas 344 669,74 krooni (koos käibemaksuga). Sellest summast tuleb maha arvata hageja süü tõttu tegemata jäänud tööde eest kostja poolt kolmandatele isikutele tasutud summad kokku 337 718,36 krooni. Seega võiks hagejal kostja suhtes nõudeid kokku olla maksimaalselt 6 951,38 krooni (koos käibemaksuga). Viimati nimetatud summa ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna hageja ei ole arvet esitanud. Tööde teostamiseks vajalikud joonised esitati esmakordselt hagejale 06.10.2005. Hiljem esitatud jooniste muudatused puudutasid üksnes pisidetaile, mis ei takistanud tööde tegemist. Hageja viidatud jooniste mittevastavus Eestis kehtivatele normidele puudutas üksnes mõningaid ruume ning üksnes pisimuudatusi. Pooltevaheline leping kostjapoolset seadmete tarnimise kohustust ei reguleeri. Hageja viited tarneprobleemidele on alusetud ja otsitud, kostja ei viivitanud ühelgi juhul ehitustööde teostamiseks vajalike seadmete tarnimisega. Hageja ei teavitanud kostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest kokkulepitud aja jooksul ega ka mitte mõistliku aja jooksul pärast väidetavalt tööde teostamist takistavast asjaolust teadasaamist. Leping loetakse sõlmituks, kui pooled on vahetanud tahteavaldusi ja on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja ja kostja saavutasid tööde teostamise osas kokkuleppe juba enne tööde reaalset teostamist. 24.01.2006 allkirjastatud leping üksnes väljendas neid tingimusi kirjalikus vormis. Hageja viivisenõue on põhjendamatu ja viivisearvestus ei vasta kokkulepitule. Õige ei ole arvestada viiviseid 05.12.2005 väljastatud arvelt alates 05.12.2005, kuna lepingu punkti

maha arvata hagejale makstavast tasust ning kas kostjal on kohustus hagejale teostatud tööde eest tasu maksta. Samuti pooled vaidlesid selle üle, millises ulatuses hageja töid teostas. Pooltevaheline alltöövõtuleping on töövõtuleping. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. 19.12.2005 akt on käsitatav tööde osaliselt üleandmise-vastuvõtmise aktina. Töö ülevaatamine toimus vastavalt lepingu punktile 8.2.5. töövõtja initsiatiivil: 16.12.2005 e-kirjaga tegi hageja esindaja Villu Jagula kostjale ettepaneku akteerida kõik Kunda Haavapuitmassi tehases pooltevahelise lepinguga siiamaani seotud tööd, tegemised, materjalid ja seadmed. Sellele e-kirjale vastusena on Jaan Väinsalu samal päeval teatanud, et kui tööd on valmis, siis kirjutatakse aktid alla. Aktid on vastavalt alltöövõtulepingu punktile 8.2.3. koostatud lepingule lisatud vormile ja tellija ja töövõtja esindajate poolt allkirjastatud. Aktides on küll oluline osa lahtreid täitmata, aktides on fikseeritud ka puudused ja vaegtööd ning väidetavalt ka hageja töövõttu mittekuuluvates hoonetes teostatud tööd, kuid see ei muuda olematuks aktidesse kantud kirjeid tööde kohta, mis on selle ülevaatusega heakskiidetud ja vastu võetud. Asjaolu, et lepingu kohaselt pidi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostama kostja, mitte hageja, ei anna samuti alust lugeda akti millekski muuks, kui tööde üleandmisevastuvõtmise aktiks. Ka 13.01.2006 e-kirjas kostja on märkinud, et hageja esitatud 05.12.2005 arvet ei ole võimalik tasuda enne, kui kostja on saanud hagejalt tööde üleandmisevastuvõtmise aktid. Seega on ka kostja ise olnud seisukohal, et tööde üleandmisevastuvõtmise akti peab koostama ja tellijale esitama hageja. 19.12.2005 vastuvõetud tööde eest ei saanud hageja esitada arvet 05.12.2005, kuid tasunõude sissenõutavaks muutumine on VÕS § 637 lg -te 3 ja 4 kohaselt seotud töö valmimisega või vastuvõtmisega ning ei sõltu arve esitamisest või esitamata jätmisest. Kuna kostja on hageja teostatud tööd üle vaadanud ja tööd vastu võtnud, siis ei oma tasunõude formaalse alusena tähtsust igakuiste õiendite esitamine ja kostja poolt aktsepteerimine. Lepingust nähtuvalt olid õiendid igakuise tasu maksmise eelduseks. Tõenditega on tõendatud, et hageja teostas 75 % töödest, arvestades vähendatud lepingumahtu. Hageja on ise kohtumenetluses kinnitanud, et tööd jäid osaliselt lõpetamata. Hageja ei saanud teostada 75 % esialgsest lepingumahust, kuna pärast hoonete 62, 66 ja 67 välistamist hageja töövõtust, jäi hageja töövõttu üldse 73 % esialgsest töömahust. Hoonete 62, 66 ja 67 maksumus summas 45 063,02 krooni, tuleb esialgsest lepinguhinnast maha arvestada. Seega on lõplikust töödemahust 75 % teostatud tööde hinnaks 173 284,77 krooni. Vaidlust ei olnud, et lisakulutuste aluseks olevad tööd on hageja kandnud. Kostja aktsept lisakulule summas 21 948 krooni 14.12.2005 kostja e-kirjast hagejale, milles Jaan Väinsalu märgib, et aktidel peavad olema viited pooltevahelistele kokkulepetele ja lisakokkulepetele. Nende kokkulepete ja lisakokkulepete loetelus Jaan Väinsalu viitab konkreetselt hageja pakkumisele nr 12334200504309, mis ongi hageja poolt esitatud pakkumine summas 18 600 + km. Eeltoodu alusel muutus hageja tasunõue 19.12.2005 tööde vastuvõtmisega sissenõutavaks maksimaalselt summas 263 793,15 krooni. Asjas puudus vaidlus, et hageja ei järginud pooltevahelisi kokkuleppeid tähtaegade osas, hageja töö oli puudustega ja mittetäielik. Kuna hageja ei suutnud ülesandeid tähtaegselt täita, vähendas kostja alltöövõtulepingu punktile 12.9. tuginedes hageja töövõttu ning teostas osa töid ise ning tegi osade tööde teostamise ülesandeks kolmandatele isikutele. Lepingu punktist

ja 5. korrusel kostja poolt teostatud tööde eest kogukuluga 87 227,96 krooni; hoonete nr 62, 66 ja 67 ning maakaabelduse osas sõlmitud töövõtulepingu eest OÜ-ga Heis makstud tasu 163 276,60 krooni ja materjalikulu 26 384,80 krooni ning hageja töös puuduste kõrvaldamise eest 60 829 krooni. Töövõtulepingu rikkumine, mis väljendub lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamises, allub kohustuse rikkumise regulatsioon VÕS-i üldosa vastavatele sätetele. VÕS § 103 lg 1 ja 2 tuleneb, et rikkumise vabandatavuse korral võlgnik ei vastuta kohustuse rikkumise eest. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Õiguskirjanduses (VÕS kommentaarid III, lk 60) on seoses töövõtja kohustuste rikkumise vabandatavusega esile toodud, et vääramatuks jõuks ei pidada näiteks teiste alltöövõtjate või talle materjali tarnivate isikute juures tekkivaid tõrkeid, mis takistavad töövõtjal töö õigeaegset teostamist. Eeltoodust järeldub, et hageja viivitust tema poolt esile toodud asjaolud ei vabanda. Hoonete valmidusastet ja sellega seotud töö täitmise riske pidi hageja professionaalse ettevõtjana arvestama juba kostjalt koostöö pakkumise saamisel. Menetluse käigus läbiviidud ekspertiisiakti kohaselt hoonetes nr 62, 66, ja 67 ei olnud enne 18.11.2005 võimalik teostada täies mahus ja nõuetekohaselt tuletõrjesignalisatsioonisüsteemi paigaldust. Vaadeldavate hoonete ehituslik valmidus võimaldas enne 18.11.2005 tuletõrjesignalisatsiooni paigaldustööde osalist teostamist ja seda oluliselt suuremas mahus, kui oli teostatud AS G4S poolt. Samuti on ekspert andnud arvamuse, et kasutatud tehnilise lahenduse puhul ei ole oluline tööde teostamise järjekord. Peale ATS süsteemi kaablite paigaldamist on ahelasse võimalik paigaldada täiendavaid seadmeid. Samuti ei ole kogutud tõenditega tõendamist leidnud hageja väide, et tööde tähtaegset teostamist takistasid puudulikud joonised. Eksperdi sõnul pannakse projektis paika globaalsed gabariidid, mis sõltuvad teistest süsteemidest. Paigaldusjuhistes arvestatakse, et paigaldab professionaal, kes oskab arvesse võtta lokaalse asukoha. Eksperdi sõnul on tavapärane, et tehnosüsteemid ehitamise käigus tihtipeale muutuvad. Joonistes ei olnud tehtud muudatused olulised. Kuna teistest süsteemidest sõltuvad globaalgabariidid olid olemas juba esimeses projektis, siis takistust kaabeldust täismahus teha ei olnud. Eksperdi arvamuse kohaselt oli nõuetekohase täitmise takistuseks pigem piisava arvu tööjõu puudumine, mis oli kooskõlas ka asjas ülekuulatud tunnistajate ütlusega. Hageja on pidanud jooniste korduvast esitamisest hoolimata võimalikuks töid ka enne 04.11.2005 teha. Hageja on 02.11.2005 saatnud kostjale oktoobris teostatud tööde kohta õiendi, kuid e-kirjas ega õiendis ei ole ühtegi viidet sellele, et jooniste puudumise tõttu ei ole võimalik töid teha. Tunnistajana üle kuulatud kostja töötaja O. seletas, et hageja teatas talle, et projektimuudatus takistab töö tegemist. Samas oli tunnistaja sõnul hageja mahajäämus üleüldine ning töödega ei saadud tähtaegselt valmis ka seal, kus joonistes muudatusi ei tehtud. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja teavitas kostjat, et seadmete puudumine takistab tööde teostamist. Üksnes Villu Jagula 12.12.2005 e-kirjas teatatakse, et kui selle päeva jooksul seadmeid ei tarnita, ei ole midagi paigaldada. Sellest ei selgu üheselt, kas seadmete tarnimise probleem oli üleüldine või oli probleemiks seadmete tarnimine selleks päevaks. Samuti olid 12.12.2005 möödunud tööde teostamise tähtpäevad. Eeltoodust järeldus, et hageja lepingurikkumine tähtaegade järgimata jätmise ja tööde üksnes osaliselt teostamise näol ei ole vabandatav. Seega tuleb 263 793,15 kroonist, millises summas hagejal on õiguse lepingu alusel saada vastavalt teostatud tööde ulatusele, maha arvata 337 718,36 krooni. Eeltoodust nähtus, et saldo on hageja kahjuks ning hagi rahuldamiseks puudus alus. Kuna kostja hagejale midagi ei võlgne, ei ole kostja olnud ka tasumisega viivituses.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus AS G4S palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses. Teha uus otsus, millega mõista AlarmEst Int AS-lt välja kokku 580 000 krooni, millest 297 590,10 krooni moodustub lepingujärgne tasu ja 282 409,90 krooni viiviseid. Mõista AlarmEst Int AS-lt välja AS-i G4S Eesti kasuks viivis alates kohtuotsuses tegemisest iga viivitatud päeva eest 0,5 % viivituses oldud summast kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Maakohus on käesoleva kohtuasja lahendamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, on vääralt hinnanud tõendeid ning on oluliselt rikkunud menetlusõigust. Kostja poolt lepingujärgselt väljamaksmisele kuuluvast tasust tehtud mahaarvamised ei ole õiguspärased seepärast, et G4S ei vastuta tuletõrjesignalisatsioonisüsteemi paigalduse valmimise viibimise eest. Hooned 62, 66 ja 67, mis välistati G4S töövõtust, ei olnud ehituslikult valmis ning sinna ei olnudki võimalik lõplikult tuletõrjesignalisatsioonisüsteemi paigaldada. Samuti ei olnud kostja tarninud hoonetesse 62, 66 ja 67 tuletõrjesignalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks vajalikke seadmeid ning ka seadmete puudumise tõttu ei oleks ka ehitusliku valmiduse korral olnud võimalik tuletõrjesignalisatsioonisüsteemi paigaldustöid täies mahus teostada. ATS paigaldustööde viibimise tingis ehituse hilinemine. Vastavalt alltöövõtulepingule pidid ATS paigaldustööd hoonetes 62, 66 ja 67 olema paigaldatud 14.11.2005. Samas ei saanudki tuletõrjesignalisatsioonisüsteemi paigaldus valmida, kuivõrd hooned 62, 66 ja 67 ei olnud ehituslikult valmis ka veel 18.11.2005 selliselt, et neid töid oleks saanud täies mahus teostada. Asjaolu kinnitavad kohtus ülekuulatud tunnistajad T. J. ja V. J. ütlused. Samuti kinnitab seda asjaolu kohtulik ehitustehniline ekspertiis. Arusaamatu on kohtu seisukoht, mille kohaselt ei vabanda AS G4S poolt teostatavate ATS paigaldustööde viibimist. AS G4S lähtus nii lepingu sõlmimisel (ja ka lepingus sätestatud tähtaegade osas kokkuleppimisel) sellest, et hooned saavad enne tähtaegade möödumist valmis. ATS paigaldustöid takistas AlarmEst Int AS-i poolt seadmete hilinenud tarnimine. ATS süsteemi keskseadmeid pidi G4S paigaldama 15.11.2005 seisuga 3 komplekti, kuid tegelikult keskseadmeid ei tarnitud üldse. ATS süsteemi seadmeid (andureid jne) või nende komponente (andurite aluseid jne) pidi G4S paigaldama 15.11.2005 seisuga 595 tk, kuid selleks ajaks oli tarnitud kõigest 330 tk ehk 265 tk vähem. Hageja eeldas tähtaegade kokkuleppimisel professionaalse ATS paigaldustööde teostajana seda, et tal on olemas seadmed ja piisav tööfront ATS paigaldustööde teostamiseks. AS G4S teostas töid seal, kus seda sai efektiivselt teostada. Professionaalse ATS paigaldustööde teostajana, pidas G4S vajalikuks paigaldada seadmed koos kaabelduse teostamisega. Kuna hooned 62, 66 ja 67 olid ligikaudu 6 meetrit kõrged, siis oleks seadmete paigaldamise ja kaabelduse teostamine eraldi tööprotsessi muutnud kaks korda ajamahukamaks. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 02.11.2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium ei tuvastanud menetlusõiguse normide rikkumist.

Vaidluse all ei ole asjaolud: 1. 2005 oktoobris leppisid pooled kokku, et hageja teostab kostja tellimisel alltöövõtu korras tulekahjusignalisatsiooni paigaldamiseks vajalikud tööd AS Estonian Cell Kunda Haavapuitmassi tehase ehitatavates hoonetes; kirjalik leping koos lisadega allkirjastati 17.ja 24.01.2006 (t.l.11-34, I kd). 2. Lepingu kohaselt pidi tööde teostamise eest kostja tasuma hagejale 276 109,30 krooni koos käibemaksuga ning tööde lõpetamise tähtajad olid 25.10.2005, 15.11.2005 ja lõpptähtaeg 25.11.2005. 3. Hageja on lepingut rikkunud, sest ei teinud töid tähtaegselt ja ei teostanud ettenähtud töid 100 % (täitis lepingust tulenevad kohustused osaliselt). 4. 18.11.2005 kostja vähendas hageja töömahtu ja välistas hageja töövõtust hooned 62, 66 ja 67 ning vastavalt vähendas lepingu hinda. Kostjal oli lepingust tulenev õigus panna hageja töövõttu kuuluvate tööde teostamise kohustus kolmandatele isikutele. 5. Hageja esitas 05.12.2005 kostjale arve häiresüsteemi ehituse eest summas 207 082 krooni (koos käibemaksuga). 6. Kostja arvet ei tasunud. 7. Poolte esindajad koostasid ja allkirjastasid 19.12.2005 objekti ülevaatuse akti, kus muu hulgas fikseeriti teostamata tööd ja puudused töödes ning paranduste tegemise tähtaeg 21.12.2005. 8. Kostja ütles 02.02.2006 lepingu hagejaga üles alates 16.02.2006. Apellatsioonkaebuse p-des 1-4, 1-5 leiab hageja, et kostjal oli nii seadusest kui ka lepingust tulenev õigus vähendada lepingujärgsete tööde mahtu. Samas proportsioonis vähendas ka hageja oma nõuet. Apellant leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, on vääralt hinnanud tõendeid ja asunud põhjendamatult seisukohale, et kostjal oli õigus vaatamata kõigile käesoleva vaidluse tinginud asjaoludele, vähendada lepingujärgselt väljamakstavat summat teisele alltöövõtjale makstava tasu võrra. Põhiosas kordab apellant hagiavalduses toodud seisukohti, millele on maakohus andnud põhjaliku hinnangu. Kolleegium ei nõustu apellandi ülalnimetatud väidetega. Alltöövõtulepingu p. 12.9 kohaselt, kui töö ei toimu kooskõlas graafikuga või ähvardab ilmne oht, et töövõtja ei järgi mõnda vahetähtaega või lõpptähtaega, on tellijal lisaks eelmainitule või seadusest tulenevatele õiguskaitsevahenditele teha töö või selle osa teostamine ülesandeks kolmandatele isikutele töövõtja kulu (t.l.16). Kostja on kogu menetluse jooksul väitnud, et lepingumahtu vähendati 18.11.2005 seetõttu, et hageja ei pidanud kinni tähtaegadest ja just selle lepingu punkti alusel (t.l.55, I kd). Maakohus on otsuses kõiki tõendeid kogumis hinnates õigesti leidnud, et hageja ei pidanud kinni lepingujärgsetest tähtaegadest, see lepingu rikkumine ei olnud vabandatav ning kostja oli õigustatud lepingu p. 12.9 alusel vähendama lepingu mahtu ja rakendada p-des 12.9.1 ja 12.9.2 sätestatud tasaarvestamist. Kolleegium leiab, et maakohus on andnud otsuse põhjendavas osas hinnangu kõigile esitatud tõenditele ja nende alusel tuvastanud õigesti kõik faktilised asjaolud ja kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.