Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

10.04.2007 esitas AS G (end AS F ja AS G ) Harju Maakohtule hagi AAS vastu lepingujärgse tasu ja viiviste väljamõistmiseks. 21.10.2008 avaldusega hageja täpsustas nõudesummat ja taotles kostjalt välja mõista 297 590,10 krooni lepingujärgse tasuna ja 282 409,90 krooni viivistena, kokku 580 000 krooni. Samuti hageja taotleb mõista kostjalt välja viivised alates otsuse tegemisest protsendina põhivõlast - 0,5 % viivituses oldud summast kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt 2005.a. oktoobri alguses pöördusid AS F poole AAS esindajad. Kostja teostas ehitustöid AS-i ECK Htehase ehitamisel ning soovis tellida hagejalt tuletõrjesignalisatsioonisüsteemi paigaldamise sellel objektil alltöövõtu korras. 06.10.2005 edastas kostja hageja palvel lähteülesande (teostusjoonised, tööde etappide tähtajad, materjalid ja seadmete kogused. Lähteülesande kohaselt kostja vastutas süsteemi paigaldamiseks vajalike seadmete tarnimise eest. 07.10.2005 esitas hageja kostjale hinnapakkumise. 12.10.2005 teavitasid hageja esindajad kostjat soovist sõlmida alltöövõtu kohta kirjalik leping. Kostja palus alustada töödega nii kiiresti kui võimalik ning sõlmida kirjalik leping hiljem. Kostja väidetel oli neil endal objekti peatöövõtjaga leping alles sõlmimata. Kostja palvele vastu tulles alustas hageja ECKH tehase territooriumil tuletõrjesignalisatsioonisüsteemi paigaldamist vastavalt kostja esitatud joonistele. Hageja teavitas kostjat viivitamata, et kostja poolt esitatud joonised ei vastanud nõuetele. 20.01.2005 kostja palus hagejal signalisatsioonisüsteemi selle paigaldamisel iseseisvalt korrigeerida, et vaatamata ebakorrektsetele joonistele tagada süsteemi vastavus õigusaktide nõuetele. 24.10.2005 saatis kostja hoone nr 12 puuduvad joonised. Viimased joonised saabusid alles 04.11.2005. Hageja teavitas kostjat 18.11.2005 tööde esimese etapi valmimisest ning edastas sellekohase aruande. Samal päeval, pärast eelpoolnimetatud teate kostjale saatmist, teatas kostja hagejale ootamatult, et vähendab hageja tööde mahtu hoonete nr 62, 66 ja 67 osas ning nende hoonete tuletõrjesignalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks on sõlmitud leping teise alltöövõtjaga. Hageja möönab kostja lepingust tulenevat õigust tööde mahtu ühepoolselt muuta, kuid selline tegutsemine näitab hageja arvates kostja meelevaldset ja hea usu põhimõttega vastuolus olevat käitumist. 2005.a. detsembri alguses esitas hageja kostjale seni tehtud tööde eest arve summas 175 494 krooni + käibemaks. 05.12.2005 teatas kostja esindaja A. V , et aktsepteerib arvet, kuid arvet ei ole kostja siiani tasunud. Alates tööde algusest ilmnesid probleemid süsteemi paigaldamiseks vajalike seadmete tarnimisel. Vastavalt eelnevalt kokkulepitule ja hiljem allkirjastatud kirjalikule lepingule oli kostja kohustus tarnida tuletõrjesignalisatsiooni seadmed. Kuna hageja ei saanud õigeaegselt seadmeid, ei saanud ta neid ka õigeaegselt paigaldada. Seadmete ebakorrapärane tarnimine muutis hageja töö algselt planeeritust oluliselt raskemaks, sest töökorralduses tuli korduvalt teha jooksvalt muudatusi. Hageja korduvalt (näiteks 12.12.2005 hageja tehnikadirektor V. J elektronkirjas kostjale kui tellijale)juhtis kostja tähelepanu viivitustele seadmete tarnimisel, selgitades samas oma raskusi süsteemi paigaldamiseks probleemide jätkumise korral. Lepingupoolte vahel tekitas pingeid samuti asjaolu, et korduvatele lubadustele vaatamata ei olnud kostja nõustunud allkirjastama alltöövõtulepingut. Kostja esindaja A. V edastas enda poolt allkirjastatud alltöövõtulepingu koos lisadega hagejale alles 20.01.2006 ning hageja allkirjastas lepingu 24.01.2006. Lisaks algselt kokkulepitule allkirjastati ka lepingu lisa, mis

sätestas hagejale täiendava tasu maksmise jooniste õigusaktide nõuetega vastavusse viimise eest. Lepingu allkirjastamise ajaks olid poolte suhted pingestunud nii segaduste tõttu lepingu allkirjastamisel, seadmete tarnimisel, ebaselguste tõttu tuletõrjesignalisatsiooni joonistega kui ka tasumata arve tõttu. 02.02.2006 A. V kirjaga ütles kostja alltöövõtulepingu üles hagejapoolsete väidetavate lepingurikkumiste tõttu. 22.03.2006 kirjas A. V kostja esindajana asus seisukohale, et vaatamata hageja poolt esialgselt kokkulepitud mahust 75 % ulatuses teostatud töödele nõustub kostja tasuma alltöövõtu eest esialgselt kokkulepitud summa 292 093 krooni + käibemaks asemel 5891 krooni + käibemaks. 18.04.2006 hageja saatis kostjale lepingujärgse tasu nõude. Seejärel poolte esindajate vahel toimunud kohtumisel pooled olukorra lahendamises kokkuleppele ei jõudnud ning, kuigi lepiti kokku asja edasises arutamises, kontaktid kostjaga katkesid. 14.07.2006 vastuseks hageja järelepärimisele kostja teatas, et edastas materjalid advokaadibüroole ja sealt hinnangu saamisel annab oma lõpliku seisukoha kujunenud olukorrale. Kuni hagi esitamiseni ei ole kostja esitanud seisukohavõttu ega ole olukorra lahendamiseks hagejaga muul kombel kontakti astunud. Hagi esemeks oleva nõude suuruse määramisel on hageja aluseks võtnud arvestuslikult tema poolt teostatud tööde mahu suhte kogu algselt kokkulepitud tööde maht ning sellest suhtest tulenevalt arvutanud välja hagetava summa. Hageja teostas algselt kokkulepitud tööde mahust 75 %. Tööde teostamist sellises mahus on möönnud ka kostja. Hageja nõuab kostjalt 75 % algselt kokkulepitud tasust, so 207 081,75 krooni (koos 18% käibemaksuga). Sellele lisaks nõuab hageja kostjaga hiljem sõlmitud kokkuleppes ettenähtud tasu 68 560,35 krooni (koos käibemaksuga 18 %) lisatööde eest ning 21 948 krooni (koos 18 % käibemaksuga) tasuna tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamisel seoses kostja esitatud jooniste õigusaktide nõuetele mittevastavusega ning seadmete kostja poolt ebakorrapäras tarnimisega tekkinud lisakulutuste eest. Nendelt summadelt on hageja arvestanud ka viivist: summalt 207 082 krooni 0,5 % päevas perioodil 05.12.2005 kuni 17.04.2006 viivitatud 134 päeva eest kokku 138 744,94 krooni ning alates 18.04.2006 – 01.03.2007 summalt 297 590,10 krooni 0,5 % päevas, kokku 289 viivitatud päeva eest 860 035,10 krooni. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist väiksemas summas – 282 409,90 krooni – ning mõista kostjalt välja alates otsuse tegemisest viivised protsendina põhivõlast. Vastusena kostja vastuväidetele hageja 10.10.2007 menetlusdokumendis märgib, et nõudel on nii materiaalne kui formaalne alus. Materiaalseks aluseks on fakt, et hageja on teostanud lepingujärgseid töid. Formaalse eeldusena on hageja esitanud lepingus ettenähtud õiendid, samuti koostanud ja allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kostja vastuses hagile kinnitab õiendite saamist, kuid arusaamatul põhjusel väidab eksitavalt, et tegu oli õiendi projektidega. Kostja ei ole õiendi aktsepteerimisest lepinguga ettenähtud korras keeldunud. Kostja töötaja J. V on õiendit sisuliselt aktsepteerinud. Alusetu on kostjapoolne tasu väljamaksmisest keeldumine ning väited hageja poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmise kohta. Hageja ei jätnud oma kohustusi täitmata, tööde valmimise viibimine ei olnud põhjustatud hagejast sõltuvatest asjaoludest. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja ei kõrvaldanud töös esinenud puudusi. Puudused esinesid ja pooled leppisid kokku nende kõrvaldamises. Puudused tulenesid osaliselt kostjast: osa seadmeid oli paigaldamata ja süsteemi kontroll seetõttu tegemata. Seadmed olid paigaldamata seetõttu, et kostja ei olnud kõiki seadmeid tarninud, samuti osalt seetõttu, et ehitustööd ei olnud veel lõpetatud. Hageja kõrvaldas puudused, niipalju kui see oli temast sõltuvalt võimalik. Hageja teostas töid 75 % algselt kokkulepitud tööde mahust ning esitas selle kohta 28.11.2005 õiendi. Kostja ei ole õiendi aktsepteerimisest lepingus ettenähtud ühepäevase tähtaja jooksul keeldunud. 05.12.2005 e-kirjas J. V teatas, et kostja aktsepteerib neile esitatud arvet tasu osas. See arve oli esitatud 28.11.2005 õiendi alusel. Lepingu järgi oli õiendi ülesanne tehtud tööde mahu fikseerimine mingil konkreetsel ajahetkel, õiendi pidi koostama hageja. Kostja esindaja aktsepteeris arvet (ja seega ka arve aluseks olevat õiendit), jättes väitmata, et teostatud tööde mahu kohta esitatud õiend ei ole korrektne, kuid palus sama tasu eest teha rohkem tööd. Lepingu

täitmise käigus toimus teadete vahetamine mitmete erinevate kostja esindajatega, J V oli kõigile teadaolevalt kostja poolt objekti eest vastutav isik, mistõttu on kohatu kostja väide, et J. V l puudusid vollitused sellise aktsepteeringu andmiseks. Mingit muud seisukohavõttu esitatud arve osas kostjalt ei tulnud. Kuna hageja nõutav 21 948 krooni on hüvitis kostja poolsete kohustuste mittetäitmise eest, siis ei oma selle summa puhul tähendust asjaolu, et kostja ei ole seda summat eelnevalt heaks kiitnud. Tasu maksmisest keeldumine on põhjendamatu. Tööde valmimise viibimist ei põhjustanud hageja. Hageja leiab, et lepingu punkte 12.9 ja 12.9.2 tuleb tõlgendada selliselt, et kostjal ei ole õigust hageja tasu vähendada teisele töövõtjale tasutu võrra juhul, kui tööde valmimise viibimine ei ole põhjustatud hagejast sõltuvatest asjaoludest. Lepingu teistsuguse tõlgenduse korral palub hageja VÕS § 106 lg 2 alusel lugeda lepingupunkt tühiseks ja jätta kohaldamata osas, mis võimaldab kostjal vähendada hagejale makstavat tasu olukorras, kus töö valmimise viibimine oli põhjustatud käesoleva vaidluse asjaoludel. Tööde valmimise viibimise põhjustasid: 1) jooniste õigusaktidele mittevastavus ja viimaste jooniste esitamine hagejale alles 04.11.2005, 2) ehitustööde valmimise viibimine, 3) kostja tarnis seadmed hilinemisega ja ebakorrapäraselt, kõiki seadmeid kostja ei tarninudki. Vastavalt kostja vastuses esile toodud arvutusvigadele hageja parandas viivisearvestust.

KOSTJA VASTUS

06.07.2007 kirjalikus vastuses hagile ja 29.10.2007 ning 19.02.2008 täiendavates seisukohtades kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejal puudub nõude esitamiseks formaalne ja materiaalne alus. Pooltevahelise lepingu punkti 9.1. kohaselt toimub teostatud tööde eest tasumine igakuiste maksete kaupa üksnes lepingu kohase täitmise korral ning vastava õiendi allkirjastamise järel. Tänaseni ei ole lepingu alusel teostatud tööde osas allkirjastatud ühtki õiendit ega tööde vastuvõtmise akti. Lepingu sõnastusest tuleneb, et õiendite ja aktide koostamise ja allkirjastamise initsiatiiv peab tulenema ennekõike hagejalt. Hageja on küll esitanud õiendite projekte, kuid ei ole esitanud ühtki õiendit, mida kostja aktsepteerida saaks. Lepingu punkti 8.1.1. kohaselt oli hagejal kohustus esitada igakuiselt õiend 20 kuupäevaks vastaval kuul teostatud tööde kohta. Aktsepteeritud õiend oli arve esitamise ja tasu maksmise eelduseks. Hageja 03.11.2005 hilinemisega esitatud õiendit projekti oktoobrikuu tööde kohta kostja ei saanud aktsepteerida, kuna õiendi kohaselt töid oli teostatud vähem, kui kokku lepitud. Kostja esitas oma vastuväited õiendile samal päeval. Tööde teostamata jätmise kohta mõistlikku selgitust hageja ei esitanud. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud, V. J 29.11.2005 e-kirja lisana esitatud õiendi projektis on kajastatud üksnes protsendid, mis 29.11.2005 seisuga olid ilmselt üle pingutatud, õiendis sisalduvad andmed on puudulikud ja pealiskaudsed ning seda õiendit ei saanud kostja aktsepteerida. Hageja õigus saada lepingujärgset tasu võiks tuleneda lepingu punktis 9.2., mille kohaselt toimub lepingu maksumuse osas lõpparveldus 30 päeva jooksul pärast lepinguliste tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist. Sellist akti ei ole tänaseni allkirjastatud. Sellise akti allkirjastamiseks puudub ka alus, sest lepingu punktide 8.2.1. ja 8.2.3. kohaselt on lepinguliste tööde vastuvõtmise akti allkirjastamise eelduseks, et hageja on kostjale tööde valmimisest teatanud ning et teostatud tööd on puudusteta. Töö on puudusega, kui ei vasta kvaliteeditingimustele või ei ole kasutuskõlblik või kui seadistustööd ei ole lõppenud (lepingu p 8.5.1. ja 8.5.6). Hageja ja kostja on tööd 19.12.2005 üle vaadanud. Ülevaatuse käigus avastati mitmeid puudusi, määratud tähtajaks hageja puudusi ei kõrvaldanud. Eeltoodust tulenevalt puudub formaalne alus lõpparvelduse tegemiseks. 05.12.2005 e-kirjaga kostja töötaja J. V hageja 05.12.2005 arvet ei aktsepteerinud, vaid nimetatud e-kirjas teatatakse, et arvet aktsepteeritakse üksnes juhul, kui selles sisalduvad kõik hageja poolt teostatud tööd (sh lisatööd). J. V ei olnud lepingu punkti 12.1. kohaselt kostja volitatud esindajaks lepingulistes suhetes hagejaga ning hagejal ei olnuks alust J. V väidetavaid kinnitusi aktsepteerida. Samuti ei ole J. V e-kirjast mõistlikult võimalik välja lugeda kostja

nõustumust 29.11.2005 õiendi projektiga, 05.12.2005 arve ei sisalda viidet õiendile. Õiendi aktsepteerimine ei oma tähtsust, sest lepingust tuleneb selgelt, et töövõtja poolt esitatud õiendeid ei saa käsitleda poolte vahelise kokkuleppena selle kohta, et teatud tööd on teatud mahus teostatud. Lepingu punktist 8.1.4 tuleneb, et õiendi aktsepteerimine kostja poolt ei tähenda, et kostja oleks töö üle vaadanud või aktsepteerinud. Lepingu punktist 8.1.2 tulenevalt on kostjal õigus eeldada, et hageja on õiendis tööde mahtu õigesti hinnanud ning kostjal puudub kohustus õiendis toodud asjaolude kontrollimiseks. Õiendi projekti ei saanud aktsepteerida ka põhjusel, et see ei olnud koostatud õiendi vormi kohaselt. Hageja väited, et õiendi vormi mittejärgimine ei ole oluline rikkumine, on asjakohatud, sest käesoleval juhul ei ole 29.11.2005 õiendi projektist võimalik aru saada, kui palju siiski töid teostati – ei ole arusaadav, kas kajastatud protsendid tähendavad protsenti kogu lepingujärgsete tööde mahust või üksnes selleks hetkeks hageja töövõttu jäänud töödemahust. Hageja poolt tagantjärele antud selgitus, et kajastatud on teostatud töid protsendina kõikide lepingu alusel teostamisele kuulunud tööde mahust ei saa aga olla õige, sest pärast lepinguliste tööde üleandmist kolmandatele isikutele jäi hageja töövõttu ca 73 % lepingu alusel teostamisele kuulunud töödest. Õiendi projekti kohaselt on aga teostatud 75 % teostamisele kuulunud tööde mahust, seega hageja käsitluse kohaselt oli 28.11.2005 seisuga teostatud rohkem kui 100 % hageja töömahtu kuuluvatest töödest. Ometi tuvastati 2 nädalata hiljem, 19.12.2005 ülevaatuse käigus, et ka sel hetkel ei olnud hageja kõiki töid teostanud. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et 19.12.2005 tööde ülevaatamise akt on käsitletav tööde üleandmise – vastuvõtmise aktina. J. V 16.12.2005 e-kirjast tuleneb üheselt, et aktid kirjutatakse alla siis, kui kõik tööd on lõpetatud. Samasugune eeldus tuleneb lepingu punktist 8.2. Lisaks on 19.12.2005 tööde ülevaatamise aktis kajastatud ka tööd, mida kostja teostas oma töötajatega. Seega ei kajasta 19.12.2005 akt adekvaatselt hageja poolt teostatud töid. Hagis näidatud mahus nõude esitamiseks puudub hagejal materiaalne alus. Lepingu punkti 4.1. kohaselt kohustus kostja lepinguliste tööde eest maksma 276 109,38 krooni (koos käibemaksuga). Lepingujärgsete tööde teostamise käigus selgus vajadus teostada lisatöid. Kostja on vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu lisale aktsepteerinud hageja poolt lisatööde teostamist summas 68 560, 36 krooni (koos käibemaksuga). Lepingu punkti 7.2. järgi oli hagejal õigus nõuda kostjalt lisa- ja muudatustööde eest tasu üksnes siis, kui lisa- ja muudatustöödes on eelnevalt kirjalikult kokku lepitud. Seetõttu ei aktsepteeri kostja ka hageja esitatud nõuet summas 21 498 krooni (koos käibemaksuga), sest nimetatud summas sisalduvate väidetavate lisatööde pakkumine edastati kostjale alles 16.02.2006 ning kostja ei ole (vastupidiselt hagis väidetule) seda pakkumist aktsepteerinud. Selles summas sisalduvaid väidetavaid lisatöid ei teostatud ega saadudki teostada. Lepingust tulenes kostja õigus teha hageja töövõttu kuuluva töö teostamine ülesandeks kolmandatele isikutele hageja kulul, kui hageja ei teostanud töid kooskõlas mõne graafikuga või ähvardas oht, et hageja ei järgi mõnda vahetähtaega või lõpptähtaega. Seejuures oli kostjal lepingu punkti 12.1. kohaselt õigus määrata, millises osas kohustus töid tegema hageja ning millises osas kolmandad isikud. Lepingu punkt 12.9.2. sätestas kostja õiguse vähendada hagejale tasumisele kuuluvat summat kolmandatele isikutele tööde teostamise eest tasutavate summade võrra. Juba tööde alguses ilmnesid hagejapoolsed viivitused tööde teostamisel, aja möödumisel probleem üksnes süvenes. Poolte vahel puudub vaidlus tööde teostamiseks kokkulepitud tähtaegade osas, samuti selles, et hageja on tähtaegu ületanud. 11.11.2005 oli hageja osade töödega niivõrd maha jäänud, et reaalselt ei olnud võimalik tööde tähtaegne teostamine. Nii nähtub kostja poolt 11.11.2005 edastatud ja 09.11.2005 koostatud tööde ülevaatusest, et hoone 21 kontori osa tööde mahust oli hageja teostanud 10 %, tootmishoone tööde mahust 40 %. Kuivõrd hagejaga kokku lepitud tööde teostamise hiliseim tähtaeg oli 15.11.2005 ning kostja omakorda kohustus tööd peatöövõtjale üle andma 18.11.2005, siis hageja senist töötempot arvestades oli ebareaalne, et tööd isegi 18.11.2005 valmis saavad ning 11.11.2005 kostja teatas hagejale, et teostab hoone 21 kontori 3. ja 4. korrusel ning tootmishoone

ka 13.01.2006 ja 09.02.2006. Poolte vahel ei ole vaidlust kostja tehtud kulutuste suuruse osas. Kostja on kulutuste summa 87 227,96 krooni lepingu järgi hagejale maksmisele kuuluvast summast maha arvanud. Hageja ei suutnud ehitusgraafikus püsida ka vaatamata osaliselt tööde teostamisele kostja poolt. 18.11.2005 tööde teostamise tähtajaks olid tööd teostamata. Seetõttu otsustas kostja lepingu punkti 12.9.1. alusel anda tööd hoonetes 62, 66 ja 67 ning maakaabelduse tööd teostada teisele töövõtjale OÜ-le H. OÜ H teostas nimetatud tööd 18.11.2005 – 21.12.2005 kokku 163 276,60 krooni (koos käibemaksuga) eest. Lisaks tegi kostja nimetatud tööde teostamiseks kulutusi kaablite ja installatsioonimaterjalide ostmiseks summas 26 384,80 krooni (koos käibemaksuga). Hoonete 62, 66 ja 67 ning maakaabeldustööde teostamiseks kostja poolt kulutatud summat hageja vaidlustanud ei ole. Selle summa ulatuses on kostja lepingu punkti 12.0.2. alusel vähendanud hagejale maksmisele kuuluvat summat. Pärast 18.11.2005 hageja teostas vähendatud töömahu osas enamiku töödest, kuid siiski jäid teostamata mõned tööd ning likvideerimata töödes esinenud puudused. Teostamata töödele ja puudustele on viidatud muuhulgas hageja ja kostja esindajate poolt 19.12.2005 koostatud tööde ülevaatamise aktis. Vaatamata aktis sätestatud tööde teostamise ja puuduste kõrvaldamise tähtaegadele ja hilisematele meeldetuletustele hageja kuni lepingu 02.02.2006 ülesütlemiseni kõiki ehitustöid ei teostanud. Kostja oli sunnitud teostamata jäänud tööd ise teostama ning tegi selleks kulutusi kokku summas 60 829 krooni (koos käibemaksuga), mille arvas hagejale maksmisele kuuluvast summast maha. Teostatud tööde täpne kirjeldus on hagejale edastatud 22.03.2006. Hageja tööde teostamise vajadust ega hinda ei vaidlustanud. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et hageja saaks kostja vastu lepingust ja lepingu lisaks olevast pakkumisest tulenevalt esitada nõudeid kokku summas 344 669,74 krooni (koos käibemaksuga). Sellest summast tuleb maha arvata hageja süü tõttu tegemata jäänud tööde eest kostja poolt kolmandatele isikutele tasutud summad kokku 337 718, 36 krooni Seega võiks hagejal kostja suhtes nõudeid kokku olla maksimaalselt 6 951,38 krooni (koos käibemaksuga). Formaalsete nõuete rikkumise tulemusel ei ole sissenõutavaks muutunud ka viimati nimetatud summa. Lisaks on lepingu punkti 9.3. kohaselt igasuguse nõude sissenõutavaks muutumise eelduseks arve esitamine hageja poolt. Summale 6951,38 krooni ei ole hageja arvet esitanud. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et tööde teostamisega hilinemise põhjustas kostja. Tööde teostamiseks vajalikud joonised esitati esmakordselt hagejale 06.10.2005. Hiljem esitatud jooniste muudatused puudutasid üksnes pisidetaile, mis ei takistanud tööde tegemist. Hageja viidatud jooniste mittevastavus Eestis kehtivatele normidele puudutas üksnes mõningaid ruume ning üksnes pisimuudatusi. Kuni 04.11.2005 hageja ei esitanud kostjale jooniste puudumise kohta mitte ühtegi teadet. Samas esitas hageja ka 04.11.2005 eelselt õiendi teostatud tööde kohta. Seetõttu on arusaamatu hageja väide, et jooniste puudumise tõttu ei olnud võimalik töid teostada. Jooniste puudumist tööde tegemist takistava asjaoluna hakkas hageja väitma alles pärast kostja korduvat pöördumist hageja poole selgituste saamiseks tööde venimise kohta. Hageja professionaalse töövõtjana pigi töövõtulepingu täitmisel aru saama ehitusprojekti joonistel kasutatavatest tingmärkidest ning ka sai nendest aru, sest esitas projekti dokumentide alusel pakkumise. Eestis puuduvad normid, mis sätestaksid, milliseid tingmärke peab projektdokumentatsioonis kasutama. Pooltevaheline leping kostjapoolset seadmete tarnimise kohustust ei reguleeri. Seega ei olnud pooltel seadmete tarnimise osas konkreetseid eelkokkuleppeid. Kostja tarnis seadmed hagejale vastavalt vajadusele. Hageja väited, et seadmete tarnel esines häireid, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja viidatud 12.12.2005 e-kiri V. J on ainuke kord, kui töö käigus hageja väidetavatele tarneprobleemidele viitas. Samas nähtub sellest kirjast, et väidetavad tarneprobleemid hakkavad tööd segama üksnes siis, kui samal kuupäeval seadmeid ei tarnita.

Hageja viited tarneprobleemidele on alusetud ja otsitud, kostja ei viivitanud ühelgi juhul ehitustööde teostamiseks vajalike seadmete tarnimisega. Hageja ei teavitanud kostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest kokkulepitud aja jooksul ega ka mitte mõistliku aja jooksul pärast väidetavalt tööde teostamist takistavast asjaolust teadasaamist. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja on kõrvaldanud kõik töödes esinenud puudused, mille kõrvaldamine oli võimalik. Väite ebaõigsust tõendab A. V 22.03.2006 kiri hagejale, milles on loetletud hageja poolt teostatud töödes esinenud puudused, mis kostja oma kulul kõrvaldada lasi. Hageja väited pärast 19.12.2005 akti koostamist tema poolt puuduste kõrvaldamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei nõustu, et kirjalik leping jäi 2005.a. sügisel sõlmimata üksnes kostjast tulenevate asjaolude tõttu. Lepinguläbirääkimised poolte vahel käisid pidevalt ning kostja püüdis mitmel korral tulutult saada lepingule hageja allkirja. Kostja esitas hagejale 19.10.2005esialgse lepinguprojekti, mille tingimused olid suures osas samad lepingus kokku lepituga. 03.11.2005 on hageja lepingu tingimusi ka aktsepteerinud. Leping loetakse sõlmituks, kui pooled on vahetanud tahteavaldusi ja on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja ja kostja saavutasid tööde teostamise osas kokkuleppe juba enne tööde reaalset teostamist. 24.01.2006 allkirjastatud leping üksnes väljendas neid tingimusi kirjalikus vormis. Hageja viivisenõue on põhjendamatu ja viivisearvestus ei vasta kokkulepitule. Hageja on 05.12.2005 väljastatud arvest arvestanud viiviseid alates 05.12.2005. Ka juhul, kui kostja oleks arvet aktsepteerinud, siis ei saanuks see arve muutuda sissenõutavaks 05.12.2005, kuivõrd lepingu punkti 9.3.2. kohaselt oli arvete maksetähtaeg 30 päeva alates arve kostjale laekumisest. Hageja arvutus on ka matemaatiliselt vale: 0,5 % summast 297 590, 10 krooni on 1 487,95 krooni, mitte hagis märgitud 2 975,90 krooni. Hageja püüab kohtu eksitamisega näidata oma viivisenõudeid oluliselt suuremana kui need tegelikult on. Selline käitumine on kohatu ja ebaeetiline.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

- 02.02.2006 kostja ütles lepingu hagejaga üles alates 16.02.2006.

Puuduste väljatoomine vastuvõtmise aktis väljendab tellija tahet nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamist ja kasutada sellest keeldumise korral muid õiguskaitsevahendeid. Samuti on kostja esindaja J V 13.01.2006 kirjas hagejale (I kd lk 156) kinnitanud, et ülevaatuse aktid on allkirjastatud mõlema poole poolt 19.12.2005, kuid et kostja ei ole saanud hagejalt akti või selgitust 19.12.2005 aktides kajastatud vaegtööde tegemise kohta. Samas kirjas J. V kinnitab, et hageja on tõesti teinud 75 % hageja töövõttu jäänud tööde mahust, kuid arve peaks olema esitatud peale 19.12.2005 kuupäeva ja peale vaegtööde lõpetamist. Seega kostja esindaja kinnitab, et hageja on tööd osaliselt teostanud ja need on 19.12.2005 aktiga vastu võetud. Samuti nähtub kostja poolt tööde vastuvõtmine 02.02.2006 A. V kirjast A. S (I kd lk 79). Nimelt toob A. V esile, et hageja töötajas on paar nädalat enne kirja koostamist saboteerinud ATS-i süsteemi ja tootmishoones lahti ühendanud liinimoodulid, mis olid juba peatöövõtjale üle antud süsteemi osa. On mõistlik eeldada, et alltöövõtja on peatöövõtjale üleantavad tööd eelnevalt oma alltöövõtjatelt vastu võtnud. Asjaolu, et lepingu kohaselt pidi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostama kostja, mitte hageja, ei anna samuti alust lugeda akti millekski muuks, kui tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiks. Kostja menetluses esitatud seisukohad selles osas on vastuolus ka kostja esindaja väidetega kohtuvaidluse eelses pooltevahelises kirjavahetuses: J. V oma eelviidatud 13-01-2006 e-kirjas märgib, et hageja esitatud 05.12.2005 arvet ei ole võimalik tasuda enne, kui kostja on saanud hagejalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Seega on ka kostja ise olnud seisukohal, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akti peab koostama ja tellijale esitama hageja. Tulenevalt pooltevahelisest lepingust ja VÕS § 637 lg-st 4 on hageja teostatud tööde eest esitatud tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kohus möönab, et 19.12.2005 vastuvõetud tööde eest ei saanud hageja esitada arvet 05.12.2005.a. Tasunõude sissenõutavaks muutumine on aga VÕS § 637 lg -te 3 ja 4 kohaselt seotud töö valmimisega või vastuvõtmisega ning ei sõltu arve esitamisest või esitamata jätmisest. 26.11.2007 kirjalikus menetlusdokumendis on hageja kinnitanud, et hagi esitamise aluseks on 19.12.2005 aktid. Kohus leiab, et kuna kostja on hageja teostatud tööd üle vaadanud ja tööd vastu võtnud, siis ei oma tasunõude formaalse alusena tähtsust igakuiste õiendite esitamine ja kostja poolt aktsepteerimine. Lepingust nähtuvalt olid õiendid igakuise tasu maksmise eelduseks. Tänaseks on lepinguline suhe poolte vahel lõppenud ning hageja on esitanud kostja vastu nõude teostatud tööde eest kogu tasu saamiseks, mistõttu igakuiste maksete formaalsete eelduste täitmine on tähtsuse minetanud.

esindaja A. Saaliste 24.01.2006 kirjast (I kd lk 75) ja 01.02.2006 e-kirjast kostjale (I kd lk 76) nähtub, et hoonete 62, 66 ja 67 maksumus, mis tuleb esialgsest lepinguhinnast maha arvestada, on 45 063,02 krooni (38 189 kr + km). Seega on lõplikust töödemahust 75 % teostatud tööde hinnaks 173 284,77 krooni (276 109,38 – 45 063,02 = 231 046,36 krooni x 75 %). Vaidlust ei ole, et lisakulutuste aluseks olevad tööd on hageja kandnud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lisakulutused summas 21 948 krooni tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja ei ole neid eelnevalt aktsepteerinud. Kaudselt nähtub kostja aktsept sellele lisakulule 14.12.2005 kostja e-kirjast hagejale (I kd lk 65), milles J. V märgib, et aktidel peavad olema viited pooltevahelistele kokkulepetele ja lisakokkulepetele. Nende kokkulepete ja lisakokkulepete loetelus J. V viitab konkreetselt hageja pakkumisele nr 12334200504309 (I kd lk 40), mis ongi hageja poolt esitatud pakkumine summas 18 600 + km. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja tasunõue muutus 19.12.2005 tööde vastuvõtmisega sissenõutavaks maksimaalselt summas 263 793,15 krooni (173 284,77 + 21 948 + 68 560,38).

teostamine ja tasu suurus on tõendatud 21.12.2005 üleandmise – vastuvõtmise aktiga nr 12/21 (I kd lk 93) ning arve saatelehtedega (I kd lk 91 – 92). - kostja kõrvaldas 2006.a. veebruaris – märtsis puudusi hageja töödes, kulutades selleks 60 829 krooni. Vastava üksikasjaliku tööde kirjelduse koos maksumuse äranäitamisega on kostja 22.03.2006 saatnud kostjale (I kd lk 97). Hageja ei ole summa suurust vaidlustanud. Kostja teatas 22.03.2006 kirjas hagejale taas, et teeb hageja lepingulisest tasust eelloetletud mahaarvamised ning väljendas valmisolekut tasuda hagejale vastava arve esitamisel lepingutasu summas 5891 krooni + käibemaks 19 %. Hageja kostja kirjale vastanud ei ole. 18.04.2006 on hagejat esindanud OÜ A K saatnud kostjale kirjalikult lepingujärgse tasu nõude, milles taotletakse, et teostatud tööde eest makstaks 15. maiks 2006 välja tasu summas 297 590,10 krooni. Kirjas hageja leiab, et kostjal ei ole seaduslikku alust hagejale tasu maksmisest keelduda. Seejuures hageja seoses teisele töövõtjale sama töö eest tasu maksmisega vaidlustatakse üksnes kostja õigust tasu hageja lepingutasust maha arvata, tasu suuruse kohta hageja vastuväiteid ei esitanud.

nõuetekohaselt tuletõrjesignalisatsioonisüsteemi paigaldust. Vaadeldavate hoonete ehituslik valmidus võimaldas enne 18.11.2005 tuletõrjesignalisatsiooni paigaldustööde osalist teostamist ja seda oluliselt suuremas mahus, kui oli teostatud AS G poolt. Hoonetes 62, 66 ja 67 oli võimalik teostada kaablite paigaldust Seadmeid oli võimalik paigaldada hoonetes 62 ja 67, mida oli väikeses mahus ka tehtud. Oli võimalik paigaldada hooneid ühendavad maakaablid. Kõigis hoonetes oli võimalik enne 18.11.2005 teostada osalises mahus tuletõrjesignalisatsioonisüsteemi paigaldustöid. Samuti on ekspert andnud arvamuse, et kasutatud tehnilise lahenduse puhul ei ole oluline tööde teostamise järjekord. Peale ATS süsteemi kaablite paigaldamist on ahelasse võimalik paigaldada täiendavaid seadmeid. Tegu ei ole algse paigaldamisega võrreldes oluliselt töömahukama tööga. Samuti ei ole kogutud tõenditega tõendamist leidnud hageja väide, et tööde tähtaegset teostamist takistasid puudulikud joonised. Kohtuistungil ekspert Sepaste märkis, et elektriprojektis ja seadmete paigaldamise joonistes ei näidata seadmete asukohta mõõtmete järgi. Projektis pannakse paika globaalsed gabariidid, mis sõltuvad teistest süsteemidest. Paigaldusjuhistes arvestatakse, et paigaldab professionaal, kes oskab arvesse võtta lokaalse asukoha. Eksperdi sõnul on tavapärane, et tehnosüsteemid ehitamise käigus tihtipeale muutuvad, tavapärane on samuti see, et erinevaid ehitustöid tehakse samaaegselt ning et kõiki seadmeid töö alustamisel korraga olemas ei ole. Eksperdi istungil antud seletuse kohaselt ei olnud joonistes tehtud muudatused olulised, need olid peaasjalikult seotud hoone füüsiliste parameetritega, nt laetalad. Teistest süsteemidest sõltuvad globaalgabariidid olid olemas juba esimeses projektis ning takistust kaabeldust täismahus teha ei olnud. Hoonete 62, 66 ja 67 puhul üldine seadmete arv ei muutunud, väikesed ümberpaigutused olid tingitud sellest, et projektis ja enne tööde alustamist ei olnud tutvutud hoone geomeetriaga. Kohtul ei ole alust eksperdi järeldustes kahelda. Eksperdil on mitmekümneaastane staaž ehituses ja nõrkvoolusüsteemidega töötamisel. Eksperdi uurimuse osas väljendatud arvamus, et tööde tähtaegse ja nõuetekohase täitmise takistus oli pigem piisava arvu tööjõu puudumine, on kooskõlas ka asjas ülekuulatud tunnistajate ütlusega. Nii nähtub tunnistaja P. K ütlustest (III kd lk 760), et kostja töödejuhataja O teatas, et objektil peab olema rohkem mehi, et tööd tähtaegselt valmis saaksid. Hageja on pidanud jooniste korduvast esitamisest hoolimata võimalikuks töid ka enne 04.11.2005 teha. Nimelt on hageja 02.11.2005 saatnud kostjale oktoobris teostatud tööde kohta õiendi (I kd lk 130 – 131), kuid e-kirjas ega õiendis ei ole ühtegi viidet sellele, et jooniste puudumise tõttu ei ole võimalik töid teha. See, et hageja ei pidanud otstarbekaks töid enne lõplike jooniste saamist suuremas mahus teha, oli hageja valik, mitte vääramatu jõuna käsitatav takistus. Nagu kohus eelpool märkis, pidi hageja oma majandus-ja kutsetegevuses professionaalse ettevõtjana ette nägema kõiki võimalikke takistusi ning kannab sellega seotud riske. Tunnistajana üle kuulatud kostja töötaja O (III kd lk 755) seletas, et hageja teatas talle, et projektimuudatus takistab töö tegemist. Samas oli tunnistaja sõnul hageja mahajäämus üleüldine ning töödega ei saadud tähtaegselt valmis ka seal, kus joonistes muudatusi ei tehtud. Tunnistaja O oli isikuks, kes vahetult seadmed objektile tõi. Tunnistaja sõnul ei olnud ühtegi korda, kus hageja oleks kurtnud seadmete puudumist kui töö tegemise takistust. Tunnistaja tõi seadmed vastavalt hageja teatatud vajadusele või oma äranägemisel. Kohus leiab, et tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Hageja väide, et seadmeid tarniti juhuslikult ja ebapiisavalt, on kohtu hinnangul tuletatud saatelehtedest. Ühestki tõendist ei nähtu, et hageja teatas kostjale, et mingiks konkreetseks tähtpäevaks või ajavahemiku jooksul on vajalik teatud arv seadmeid ning kostja seadmete objektile toomist ei taganud. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja teavitas kostjat, et seadmete puudumine takistab tööde teostamist. Ainus viide seadmete ja andurite tarne probleemile on Villu J 12.12.2005 e-kiri (I kd lk 64), milles teatatakse, et kui selle päeva jooksul seadmeid ei tarnita, ei ole midagi paigaldada. Sellest ei selgu üheselt, kas seadmete tarnimise probleem oli üleüldine või oli probleemiks seadmete tarnimine selleks päevaks. Samuti olid 12.detsembriks 2005 möödunud tööde teostamise tähtpäevad (eriti kui arvestada, et hageja ise eitab tähtaegade muutmist).

Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et hageja lepingurikkumine tähtaegade järgimata jätmise ja tööde üksnes osaliselt teostamise näol ei ole vabandatav.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.