2-10-3147
Määruse tegemise aeg ja koht
29. märts 2010. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Kohtuasi
OÜ Papirex avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Kohtuistungi toimumise aeg:
09. märts 2010. a
Menetlusosalised esindajad:
Võlgnik:
OÜ Papirex (RK 10927086; asukoht: Tuleviku 6, Narva 20307, IdaVirumaa)
Võlgniku esindaja:
juhatuse liige J.Š. xxx
Ajutine pankrotihaldur:
Hillar Villers (Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ) [email protected] )
ja
nende
lõpetamise
teade
väljaandes
Ametlikud
ja
Maakohtu
Viru
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotiseaduse § 29 lg 7 kohaselt võib võlausaldaja esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankrotiteate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.
OÜ Papirex on asutatud ja registrisse kantud 15.04.2003. a registrikoodiga 10927086, osakapitaliga 40 000 krooni. Pankrotimenetluse algatamise ajal on võlgniku osanikuks I. K. (elukoht: xxx isikukood: xxx), osa nominaalväärtus 40 000 krooni. Võlgniku juhatus on üheliikmeline ning juhatuse liikmeks on alates äriühingu registrisse kandmisest 15.04.2003. a J.Š.. OÜ Papirex alustas majandustegevusega peale registrisse kandmist 15.04.2003. a. Äriühing on tegutsenud alates asutamisest kuni käesoleva ajani õmblusvaldkonnas. Pankrotimenetluse algatamise seisuga oli äriühingu tegevusalaks: muude pealisrõivaste tootmine, k.a. rätsepatöö. ligi 54 000 krooni suuruse kahjumiga. 2009 majandusaastal oli kahjum ligi 1 189 000 krooni ja äriühingu omakapital muutus negatiivseks. Pankrotimenetluse algatamise seisuga juhatuse liikmelt saadud informatsiooni põhjal on võlgnikul 4 töötajat kellega on tööleping lõpetamata kuna staaž üle 5 aasta ja ülesütlemistähtaeg saabub 15.03.2010. a. Töötajad enamuses on äriühingu juhtkond koondanud, kuid neile on osaliselt välja maksmata lõpparved. OÜ Papirex viimase 4 aasta majandustulemused vastavalt võlgniku poolt esitatud ja registrites kajastatud raamatupidamise andmetele Aasta
Tulud
Kulud
Kasum/kahjum
Omakapital
kokku
kokku
3 616 656
-3 740 809
- 124 153
1 828 151
5 354 369
-5 897 565
- 543 196
1 284 955
7 876 349
- 7 931 055
-54 706
1 230 249
4 728 268
5 917 405
-1 189 137
-558 888
AS Swedbank, konto nr 221021828325, kontojääk 1,15 krooni; AS SEB Pank konto nr 10220040148019, kontojääk 0 krooni.
Sularaha pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgniku andmetel kassas 22 116,25 krooni. Kokku moodustavad seega võlgniku rahalised vahendid seisuga 04.02.2010. a 22 117,40 krooni.
Nõuded ostjate vastu Võlgniku raamatupidamise andmetel nõuded ostjate vastu puuduvad.
Muud nõuded ja ettemaksed Võlgniku raamatupidamise andmetel muud nõuded ja ettemaksed puuduvad. Varud Võlgniku poolt esitatud andmete ja ajutuse halduri poolt tuvastatud andmete alusel puuduvad. Materiaalne põhivara Võlgniku poolt esitatud ja ajutuse halduri poolt tuvastatud andmete põhjal puudub võlgnikul pankrotimenetluse algatamise seisuga materiaalne põhivara. Registreerimisele kuuluv kinnisvara äriühingul puudub. Äriühingule ei ole kuulunud kinnisvara. Seisuga 04.02.2010. a on võlgniku bilansis kajastatud materiaalset põhivara jääkmaksumuses summas 279 782 krooni, kuid võlgniku seletuste kohaselt on seda vara faktiliselt vähemal määral, sest põhivarana kajastatud vara koosseisus olevad asjad - kontorimööbel summas 12 937,00 krooni ja üüritud ruumidele Kadastiku 57 Narva tehtud parendused summas 266 845 krooni. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt kaotab seoses üürilepingu lõppemisega võlgnik õiguse nõuda hüvitist parenduste eest. Arvestades, et ajutisel halduril puuduvad täpsed andmed üürileandja ja võlgniku vaheliste kokkulepete kohta (täiendavale päringule ei ole võlgnik vastanud), siis käsitleb ajutine haldur faktiliselt olemasoleva põhivarana ainult kontorimööblit bilansilise jääkmaksumusega 12 937,00 krooni (turuväärtus eelduslikult on oluliselt madalam).
Maanteeameti andmetel oli võlgniku nimele registreeritud sõiduk Honda Civic, riikliku registreerimismärgiga xxx, väljalaskeaasta 2004. a. Nimetatud sõiduk on võõrandatud 20.12.2007. a. Maanteeameti poolt esitatud sõidukite andmebaasi andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk Citroen Berlingo, riikliku registreerimismärgiga xxx, väljalaskeaasta 2006. a. Kohtumääruse ja ajutise halduri taotlusel on sellele seatud käsutamise keeld 09.02.2010. a. Võlgniku raamatupidamise andmetel on nimetatud sõiduk võõrandatud 26.08.2009. a hinnaga 59 000 krooni (sisaldab käibemaksu). Müügileping on ajutisele haldurile esitamata. Ajutine haldur tutvus analoogsete sõidukite võimalike turuhindadega internetis portaali „auto24.ee“ vahendusel ja 19.02.2010. a andmete kohaselt on selliste sõidukite võimalik turuväärtus vahemikus 58 000 -97 000 krooni. Kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid nimetatud sõiduki võõrandamise kohta, siis esialgu käsitleb käesolevas aruandes ajutine haldur seda võlgniku varana võimaliku väärtusega 47 200 krooni (ilma käibemaksuta). Bilansivälised varad Võlgniku poolt esitatud ja ajutuse halduri poolt tuvastatud andmete põhjal puuduvad. Võlgnikul pankrotimenetluse algatamise seisuga muud bilansivälised varad.
Vara koormamine Võlgniku vara ei ole koormatud üüri-, rendi-, pandi- ega muude lepingutega.
Võlgniku teadaolevad kohustused. Ajutine haldur on välja selgitanud, et OÜ Papirex teadaolevad kohustused kokku on 1 132 406,50 krooni ja moodustuvad alljärgnevalt: Võlgnevused tarnijatele
Kokku võlgneb OÜ Papirex raamatupidamise andmetel seisuga 04.02.2010.a. tarnijatele 8 765,63 krooni. Tegemist jooksvast äritegevusest tekkinud nõuetega. Kokku on äriühingul 4 tarnijast võlausaldajat (Lisa 9).
Maksuvõlad Pankrotiavalduse esitamise seisuga olid võlgnikul maksuvõlad 844 689,35 krooni ja arvestuslik intress 55 943,14 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel moodustavad võlgniku maksuvõlad seisuga 07.02.2010.a. kokku 909 894,93 krooni. Põhinõude suurus on kokku 844 689,35 krooni ning maksuvõla arvestuslikud intressid on seisuga 07.02.2010.a. kokku 65 205,58 krooni. Võlgniku ja Maksu-ja Tolliameti erinevus maksuvõla suuruses on tingitud maksuvõla kajastamise ajalisest vahest ning ka sellest tingitud intressi muutumisest. Ostjate ettemaksed Vastavalt võlgniku poolt esitatud raamatupidamise andmetele ei ole võlgnik tasunud ettemakseid. Võlad töötajatele ja töövõtjatele Seisuga 04.02.2010. a on OÜ-l Papirex võlad töötajatele välja maksmata töötasu ja lõpparvete näol 130 231,00 krooni. Nimetatud summale lisanduvad veel maksud (kinnipeetav tulumaks 27 387,00 krooni, töötuskindlustus – 2 344,00 krooni, kogumispension – 730,00 krooni, sotsiaalmaks – 53 029,00 krooni. Lisaks on töölepingud lõpetamata 4 töötajaga, kellele tehtavaid väljamakseid ja nendelt arvestatavaid makse ei ole ajutise halduri aruande koostamise ajal teada.
Muud laenu ja kapitalirendikohustused
Võlg AS SEB Pank ees 25 EEK konto väljavõtete eest. Seisuga 04.02.2010. a OÜ-l Papirex kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Võlgniku poolt esitatud andmetest ei nähtu ka täitmata laenukohustusi. Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 1 132 406,50 krooni.
OÜ Papirex alustas majandustegevusega peale registrisse kandmist 15.04.2003. a. Äriühing on tegutsenud alates asutamisest kuni käesoleva ajani õmblusvaldkonnas. 2006. majandusaasta lõpetas äriühing ligikaudu 124 000 krooni suuruse kahjumiga (eelmiste perioodide jaotamata kasum oli üle 1,9 MEEK). 2007. majandusaastal oli äriühingu kahjum üle 540 000 krooni. 2008 majandusaasta lõpetas äriühing ligi 54 000 krooni suuruse
kahjumiga. 2009 majandusaastal oli kahjum ligi 1 189 000 krooni ja äriühingu omakapital muutus negatiivseks. Võlgniku seletuste kohaselt (so pankrotiavalduses toodud seletused, täiendavalt ei ole esitatud) on OÜ Papirex tegelenud valmisrõivaste tootmisega ja turustanud peamiselt EL-is. OÜ Papirex tegevus arenes tõusu suunas kuni 2009 aastani. 2009 aastal seoses majanduskriisiga vähenesid tellimused. Kogu 2009 aasta oli raske, tekkisid võlad. EMTA-ga saavutati kokkulepe maksuvõla ajatamiseks. Koostöö põhitellijaga (L-Fashion Group OY) on lõppenud, seadmed tagastatud. Üüritud ruumide eest tasumiseks puuduvad võimalused. Võlgniku seletuste kohaselt 2010 aasta jaanuari esimesel nädalal selgus, et lähikuudel uusi tellimusi ei tule ja seega võib lugeda seda aega maksejõuetuse tekke ajaks. Pankrotimenetluse algatamise seisuga juhatuse liikmelt saadud informatsiooni põhjal on võlgnikul 4 töötajat kellega on tööleping lõpetamata kuna staaž üle 5 aasta ja ülesütlemistähtaeg saabub 15.03.2010. a. Töötajad enamuses on äriühingu juhtkond koondanud, kuid neile on osaliselt välja maksmata lõpparved. Käesolevas menetluses ei ole ajutine pankrotihaldur välja arvutanud finantsseisundit kajastavaid suhtarvusid, kuna äriühing on ise deklareerinud oma maksejõuetust ning arvestades äriühingu bilansis kajastatud majandusnäitajaid on äriühing vaieldamatult püsivalt maksejõuetu. Kuna OÜ Papirex on ise esitanud pankrotiavalduse ja deklareerinud oma maksejõuetust ei hakka ajutine pankrotihaldur analüüsima võlgniku maksevõimelisust.
Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Võlgniku juhatuse liige on vastanud ajutise halduri esimesele teabenõudele. Täiendavatele küsimustele on vastus esitamata ja nõutud dokumendid esitamata. Võlgniku juhatus on asunud seisukohale, et OÜ Papirex maksejõuetuse on tinginud tellimuste vähenemine, üldine majanduslangus. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutine haldur kogutud informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Samas võib-olla on võlgniku esindaja jätnud seaduses sätestatud tingimustel esitamata pankrotiavalduse (see vajab täiendavat analüüsi). Samuti on võlgniku juhatuse tegevus vastuoluline (pankrotiavalduse kohaselt kogu 2009 majandusaasta raske, tekkisid võlad ja samas maksti 600 000 krooni dividende äriühingust). Seega ei saa välistada, et maksejõuetuse põhjuseks (sh üheks) võib olla kuriteo tunnustega tegu (teod). Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et eeltoodud asjaolusid ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Maksejõuetuse põhjustas ennekõike üldine majandussituatsioon, tellimuste vähenemine ja põhitellijaga koostöö lõppemine, millele äriühingu juhtkond ei osanud ega suutnud adekvaatselt reageerida. Samas ei saa välistada, et täiendaval informatsiooni kogumisel ja analüüsil ilmneb, et võlgniku juhatuse tegevuses esinevad rasked juhtimisvead.
Olemasoleva informatsiooni põhjal asub ajutine haldur seisukohale, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on eelkõige tingitud 2009. majandusaastal toimunud turu langusest, tellimuste vähenemisest ja sellest tulenevalt võimatuse täita oma maksekohustusi. Samas ei välista ajutine haldur, et nimetatud olukorra tekkele aitas kaasa ka võlgniku tegevus/tegevusetus. Ajutine pankrotihaldur loeb teadaoleva informatsiooni põhjal maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud väga selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Ajutises menetluses on tuvastatud järgmised tehingud, tagasivõitmise/tagasinõudmise/ kahju hüvitamise koosseis: •
•
•
•
milles
võivad
esineda
Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk Citroen Berlingo, riikliku registreerimismärgiga xxx, väljalaskeaasta 2006. a. Kohtumääruse ja ajutise halduri taotlusel on sellele seatud käsutamise keeld 09.02.2010. a. Võlgniku raamatupidamise andmetel on nimetatud sõiduk võõrandatud 26.08.2009. a. hinnaga 59 000 krooni (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur kohustas võlgnikku esitama nimetatud sõiduki müügilepingut, kuid võlgniku juhatus seda kohustust ei täitnud. Ajutisel halduril puudub informatsioon kellele on nimetatud sõiduk võõrandatud, kui vaadates võlgniku AS-i Swedbank väljavõtet võib järeldada makse järgi (so 59 000 krooni), et selleks isikuks on AS Junona (RK 10247262), milline kandis võlgnikule 02.10.2009. a. 59 000 krooni. Ajutine haldur on võlgniku juhatuselt nõudnud kahel korral laenulepingute esitamist. Võlgniku juhatus ei ole seda kohustust täitnud. Võlgniku kassaraamatust ja AS-i Swedbank konto väljavõttest selgub, et võlgnikul on laenusuhted olnud/on (so saadud laenu ja/või makstud tagasi) järgnevate isikutega: Grisina Natalja, NIK Group OÜ, Blizzard OÜ, FN Group OÜ. Tähelepanuväärne on asjaolu, et võlgniku poolt esitatud kassaraamatu järgi on NIK Group OÜ andnud 05.10.2009. a laenu võlgnikule summas 330 000 krooni, kuid laenu tagasimakseid ei nähtu ja võlausaldajate hulgas NIK Group OÜ-t ei kajastu. Võlgniku kassaraamatust ja AS-i Swedbank konto väljavõttest selgub, et võlgnik on teinud pidevalt tehinguid AS-iga Junona (RK 10247262). Tehingute sisu ja seotus ettevõtlusega on teadmata. Äriregistri andmete kohaselt on võlgniku juhatuse liige ühtlasi ka AS-i Junona nõukogu liige, samuti on võlgniku ainuosanik I.K. AS-i Junona nõukogu liige. Seega tuleb asuda seisukohale, et AS-i Junona võib pidada võlgniku lähikondseks PankrS mõttes. Samas ei kajasta võlgniku majandusaasta aruanded tehinguid lähikondsetega (seotud isikutega). Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt oli kogu 2009 majandusaasta raske, tekkisid võlad. Kõige suurem võlausaldaja on Maksu- ja Tolliamet, mille nõue on üle 800 000 krooni. Võlgnik ei ole hoolimata ajutise halduri nõudest esitanud pankrotiavalduses viidatud maksuvõla ajatamise otsust. Sellises olukorras aga maksis võlgnik pangaülekandega 16.06.2009 .a dividende 200 000 krooni I. K.`le ja kassast
•
•
•
03.08.2009. a dividende 400 000 krooni J.a M.`le. Eriti tähelepanuväärne on, et Jana Markova ei ole olnud, ega ka ole võlgniku osanik. Nimetatud tehingute kohta ei ole võlgnik selgitusi andnud. Võlgnik on esitanud Viru Maakohtusse pankrotiavalduse 20.01.2010. a. Samas on võlgnik näiteks ainuüksi ajavahemikul 12.01-14.01.2010. a. teostanud kassast väljamakseid summas 244 655 krooni. Märkimisväärsed summad tasuti Nakro AS-ile, Coats Eesti AS-ile, O. F.ile ja ka mitmesuguse tegevuskuluna. Ajutine haldur on nõudnud maksete alusdokumente ja selgitusi, kuid neid ei ole võlgnik esitanud. Võlgnik on oma pankrotiavalduses märkinud, et üürileandjalt AS-ilt Nakro ei saa parenduste eest hüvitist nõuda. Samas võlgniku poolt esitatud üürileping seda sõnaselgelt ei sätesta. Üürilepinguga seonduvalt ei ole võlgnik ajutisele haldurile täiendavalt dokumente esitanud. Tulenevalt sellest ei saa ka hinnata objektiivselt parenduste eest hüvitise saamist/mittesaamist. Samuti võib tekkida võimalus esitada nõudeid teistele võlausaldajatele, kelle kohustusi on täidetud enne pankrotimenetluse algatamist ehk keda on eelistatud teistele võlausaldajatele.
Võlgniku majandustegevus on lõppenud jaanuaris 2010.a. PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg. 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu.
ARUANDE TÄIENDUS, KOHTUISTUNG JA KOHTU 15.03.2010. a MÄÄRUS
Võlgnik esitas Citroen Berlingo (456MGM) müügilepingu koopia ja vastuses halduri nõudele teatas, et kaubiku omand AS-ile Junona on üle läinud, kaubik on reaalselt olemas ja seda on nähtud Narva linnas. Samas nähtub esitatud müügilepingu koopiast järgnev: - see on poolte vahel sõlmitud 26. august 2010. a - esitatud koopial on originaalallkirjad ning ei nähtu, et dokumendil, millest koopia on tehtud, oleksid olnud poolte allkirjad. Eeltoodud tähelepanekud tekitavad põhjendatud kahtluse, et müügilepingut ei ole olemas ja seda on võltsitud.
•
Laenulepinguid võlgniku juhatuse liige ei esitanud. Vastuseks nõudele teatas võlgniku juhatuse liige, et laenulepingud olid suulised, laenulepingud olid lühiajalised tähtajaga 14 päeva, laenulepingud olid intressivabad. Ajutine haldur märkis oma aruandes, et võlgniku poolt esitatud kassaraamatu järgi on NIK Group OÜ andnud 05.10.2009. a laenu võlgnikule summas 330 000 krooni, kuid laenu tagasimakseid ei nähtu ja võlausaldajate hulgas NIK Group OÜ-t ei kajastu.Seoses sellega teatas võlgniku juhatus, et NIK Group OÜ-lt võeti laen küll, aga tagastati see AS-ile Junona NIK Group OÜ kirjaliku avalduse alusel. 09.10.2009.a. ülekandega summas 250 000 krooni ja 21.10.2010. a ülekandega summas 80 000 krooni.
•
Seoses sellega on tähelepanuväärsed alljärgnevad momendid: -NIK Group OÜ-lt võeti laen sularahas kassasse 05.10.2009.a. ja juba järgneval päeval, so 06.10.2009.a. esitas NIK Group OÜ tagastusnõude ja esimene tagasimakse tehti juba 09.10.2009.a. Võlgniku poolt esitatud andmetest ei selgu absoluutselt laenu võtmise vajadus. - NIK Group OÜ on 06.10.2009. a esitanud taotluse, milles palub tagastatav laen üle kanda arvelduskontole nr 1120001933 Swedbank. Nimetatud taotluses ei ole näidatud kontoomaniku nime (so kellele laenusumma üle kanda) ja võlgniku poolt esitatud andmetest ei selgu, et NIK Group OÜ-lt võetud laenu tagasimaksed oleks tehtud nimetatud kontole. Eeltoodud tähelepanekud tekitavad põhjendatud kahtluse, et NIK Group OÜ 06.10.2009. a taotlus võib-olla võltsitud. •
Võlgnik esitas J.M.`le tehtud dividendiväljamakse osas summas 400 000 krooni võlgniku juhatuse liikme käskkirja, kassa väljamineku orderi ja teatise kasutusvalduse lepingu sõlmimise kohta, kasutusvalduse lepingu. Seoses sellega on tähelepanuväärsed alljärgnevad momendid: - Dividendide väljamaksmise aluseks on võlgniku juhatuse 15.05.2009. a käskkiri nr 33/a, mille kohaselt makstakse dividende eelnevate aastate eest ja 2009 aasta esimese kvartali eest. Kasumi jagamise otsustamine kuulub osanike ainupädevusse (ÄS § 168 lg 1 p 5), mitte juhatuse pädevusse. Osaniku otsust kasumi jaotamiseks ajutisele haldurile esitatud ei ole. - Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku kogu 2009 aasta raske, kogu aasta oli kahjum. Samas on võlgniku juhatus otsustanud teha 2009 aasta esimese kvartali töötulemuste põhjal dividendide väljamakse. Selline juhatuse tegevus on vastuoluline ja selles võivad esineda kuriteo tunnustega tegu (teod). - Osa sai kasutusvaldusega koormata kuni 01.01.2006. a kui põhikirjaga ei olnud ette nähtud teisiti (kuni 01.07.2003. a kehtinud ÄS § 151 redaktsioon) ja osa koormamise tehing pidi olema notariaalselt tõestatud. Seega on esitatud kasutusvalduse leping tühine juba ainuüksi vorminõuete rikkumise tõttu. Ajutine haldur on seisukohal, et J. M.`le on dividendiväljamakse summas 400 000 tehtud ilma õigusliku aluseta. Kasutusvalduse seadmise leping võib-olla võltsitud.
•
•
Võlgnik esitas koopia EMTA 28.09.2009. a. otsusest nr 13-1/3805. Nimetatud otsusest selgub, et võlgnik on 09.09.2009. a esitanud EMTA-le taotluse koos lisadega (ei ole kumbagi ajutisele haldurile esitatud) maksuvõla summas 582 150,00 krooni ajatamiseks. EMTA andmetel oli maksuvõlg koos intressiga 822 946 krooni. Nimetatud summa ka ajatati 12 kuuliseks perioodiks. Majandustegevuses kasutatud seadmete kohta selgitas võlgnik, et enamus seadmeid oli renditud Soome äriühingult L-Fashion Group OY, kuid osaliselt AS-ilt Junona, mille kohta on 12.10.2003. a sõlmitud kasutusvalduse leping. Seoses sellega on tähelepanuväärsed alljärgnevad momendid:
- Lepingu objekti määratlus „õmblusseadmed“ on liiga laialivalguv. Ei ole võimalik tuvastada millised õmblusseadmed ja millal üle anti võlgnikule ja tagastati AS-ile Junona.
- Esitatud lepingu koopial on originaalallkirjad ning ei nähtu, et dokumendil, millest koopia on tehtud, oleksid olnud poolte allkirjad. - AS-i Junona poolt väidetavalt 12.10.2003. a lepingu allkirjastanud M. O. ei olnud nimetatud ajal AS-i Junona juhatuse liige. Eeltoodud tähelepanekud tekitavad põhjendatud kahtluse, et õmblusseadmete kasutusvalduse leping võib-olla võltsitud.
peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on ebatõenäoline.
Ajutine pankrotihaldur taotles ajutise halduri tasu määramist summas 16 000 krooni ning pankrotimenetluses tehtud kulutuste katteks 1 468,40 krooni väljamõistmist Advokaadibüroo Alvin Rödl & Partner OÜ-le. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu ja kulutuste suuruse osas on põhjendatud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.