7.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 75% ulatuses kostja, EMET TMV Aktsiaselts ́i kanda ja 25% ulatuses hageja, Vladas Pauliukas ́e kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
8.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.30.10.2009.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles palus tuvastada kostja 14.08.2008.a toimunud üldkoosoleku otsuste tühisus ning kohustada kostjat esitama avaldus 14.08.2008.a erakorralise aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel emiteeritud 11 000 kostja aktsia kustutamiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistrist või alternatiivselt tuvastada kostja nõusolek tühise otsuse alusel emiteeritud aktsiate kustutamiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistrist. Hagiavalduse kohaselt muudeti 14.08.2008.a aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsusega kostja põhikirja ja suurendati kostja aktsiakapitali 11 000 uue aktsia võrra aktsiate emiteerimise teel. Kostja aktsionärideks olid hageja ja EMET OÜ. 14.08.2008.a toimunud koosolekust võttis osa vaid EMET OÜ, kuna hageja ei saanud kätte erakorralise üldkoosoleku kutset. Protokollist nähtus, nagu soovinuks hageja kutseid saada Tallinna aadressil. See väide oli vale, kuna hageja sellist avaldust ei esitanud. Hageja oli kostjale teatanud oma Vilniuse aadressi, kuhu soovis kutseid ja muid teateid seoses kostja tegevusega. Sellest aadressist oli kostja teadlik ja oli ka varem sellele aadressile saatnud üldkoosolekute kutseid. Sellest tulenevalt asus hageja seisukohale, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu olid koosolekul vastuvõetud otsused tühised.
Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja asus seisukohale, et hageja käitus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete vastaselt. Hageja elas kuni 2007.a Eestis, Tallinnas, aadressil, mis oli aktsiaraamatusse kantud ja töötas kostja juhatuse liikmena. Pärast seda, kui nõukogu ei pikendanud hageja kui juhatuse liikme ametiaega, katkestas hageja kõik suhted kostjaga. 15.08.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja teise aktsionäri vastu, hagiavalduses oma aadressi avaldamata. Selle kohtumenetluse käigus teatas hageja hiljem oma aadressiks XXXXXXX XXX X-X, Tallinn. Sellel põhjusel edastas kostja juhatuse liige korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate mitmel aadressil. Korralisel aktsionäride üldkoosolekul tõstatas notar hageja aadressi küsimuse, kuna hageja kinnitas, et sai kätte Leetu saadetud kutse. Notar selgitas hagejale kehtivat korda ja vajadust teavitada aktsiaraamatu pidajat tegelikust aadressist, mille peale hageja palus kutsed saata aktsiaraamatusse kantud
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-71771 aadressile. Sellel põhjusel saatiski kostja hagejale kutse aktsiaraamatusse märgitud aadressile, mis vastab ÄS § 296, § 3011 lg 1 p 4. Pärast seda, kui hageja tõstatas küsimuse, et ei saa kätte aktsiaraamatusse kantud aadressile saadetud kutseid ja nõudis üldkoosoleku otsuste tühistamist, palus kostja hagejal teatada tegeliku aadressi. Hageja ei teinud seda. Hagiavaldus oli esimene dokument, kus hageja väitis oma aadressiks olevat Leedu, Vilniuse aadressi. Kostja asus seisukohale, et oma tegelikku elukohta varjates, kostjale ja kolmandatele isikutele erinevat informatsiooni andes, oli hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt.
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 13.10.2009.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et kostja 30.06.2008.a aktsionäride korralise üldkoosoleku protokoll ei sisaldanud andmeid, millest nähtuks, millisele aadressile hagejale koosoleku teade saadeti. Hageja poolt kostja suhtes esitatud varasemas hagiavalduses oli hageja oma aadressi jätnud märkimata. Samas asjas kohtule esitatud 25.09.2008.a kohtukõnes oli hageja aadressiks märgitud XXXXXXX XXX X-X Tallinn. Kohus lähtus ÄS § 294-st, mis oli ette nähtud selleks, et tagada kõigile aktsionäridele teadasaamine kokkukutsutavast üldkoosolekust. Sellest, et teade tuleb saata aktsionärile aktsiaraamatusse kantud aadressil, järeldus, et kui aktsionär vahetas oma aadressi, siis tuli tal hoolitseda, et tema uus aadress oleks kantud aktsiaraamatusse. Hageja ei kandnud oma uut aadressi aktsiaraamatusse. Kohus leidis, et lähtudes § 294 lg-st 31, kui aktsiaselts teab või peab teadma, et aktsionäri aadress erineb aktsiaraamatusse kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Kohus leidis, et tõenditest järeldus kostja seisukoha õigsus selle kohta, et hageja ei ole vaatamata kostja küsimisele oma tegelikku aadressi kostjale teatanud, hageja ei ole oma aadressi teatanud ka aktsiaraamatu pidajale, kuigi selline kohustus oli talle notari poolt teatavaks tehtud ja hageja ei ole oma aadressi teatanud ka kohtule, jättes selle varasemas hagiavalduses märkimata. Kohus asus seisukohale, et hageja ise käitus hea usu põhimõtte vastaselt. Eespool toodust tulenevalt jättis maakohus hagi rahuldamata.
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Hageja on seisukohal, et kohus on rikkunud menetlus- ja materiaalõigusnorme, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Hageja on veendumusel, et kostjale oli teada hageja aktsiaraamatusse kantust erinev aadress, kuid vaatamata sellele saatis kostja kutse teadlikult valele aadressile. Samuti oli hageja teavitanud aktsiaraamatu pidajat (AS EMET TMV juhatust) esindaja vahendusel oma Leedu aadressist. Maakohus eelnimetatud asjaoludega seotud tõendeid ja seisukohti analüüsinud ei ole ning on jätnud need tähelepanuta. Kohus on analüüsinud ja hinnanud üksnes kostja esitatud tõendeid ja paljasõnalisi väiteid. Hageja arvates on kohtu järeldus, et kostja on järginud koosoleku kokkukutsumise korda ja on saatnud kutse aktsiaraamatusse kantud aadressile, tõendamata ja kohtu otsus ei rajane nimetatud osas menetluses esitatud tõenditele. Maakohus ei ole hageja arvamuse kohaselt tuvastanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, on jätnud hindamata hageja poolt esitatud tõendid ja seisukohad, samuti on maakohus lugenud kostja tõendamata väited tõendatuks.
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Maakohus hindas asjas kogutud tõendeid valesti, mis viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse ilma asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi kostja 14.08.2008.a erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes rahuldada ning kostja tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes jätta rahuldamata. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudega seonduvat ning seejärel hindab ringkonnakohus kostja tahteavalduste andmiseks kohustamise nõuet.
7.Hageja väidab, et 14.08.2008.a toimunud kostja erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda. Hagi võiks üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude osas rahuldamisele kuuluda juhul, kui on täidetud ÄS §-s 296 ja § 294 lg-s 31 sätestatud eeldused, või kui esinevad ÄS § 3011 lg 1 p-s 4 sätestatud alused. ÄS § 294 lg 1 paneb aktsiaseltsi juhatusele kohustuse teavitada üldkoosoleku toimumisest kõiki aktsionäre. Aktsionäridele tuleb saata ÄS §-s 294 sätestatud nõuetele vastav üldkoosoleku kokkukutsumise teade. ÄS § 294 lg 31 kohaselt tuleb aktsionärile üldkoosoleku kokkukutsumise teade saata lisaks aktsiaraamatusse kantud aadressile ka aktsionäri tegelikule aadressile, kui aktsiaselts teab või peab teadma, et aktsionäri tegelik aadress erineb aktsiaraamatusse kantud aadressist.
8.14.08.2008.a toimus kostja erakorraline üldkoosolek, millel osales kostja kahest aktsionärist vaid üks – EMET OÜ. Kostja teine aktsionär – hageja, viidatud üldkoosolekul ei osalenud. Üldkoosoleku protokolli ja kostja kinnituse kohaselt saadeti hagejale üldkoosoleku kokkukutsumise teade vaid aktsiaraamatus olevale Tallinna aadressile. Muule aadressile hagejale üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ei saadetud (vt üldkoosoleku protokoll t lk 68). Kostja leiab, et ÄS § 294 lg-s 31 sätestatud eeldused ei olnud täidetud ning seetõttu on üldkoosoleku kokkukutsumise eeldused täidetud seeläbi, et hagejale saadeti üldkoosoleku kokkukutsumise teade hageja aktsiaraamatusse kantud aadressile. Kohus selle kostja väitega ei nõustu. 30.06.2008.a toimus kostja aktsionäride koosolek, millel osales ka hageja. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadeti hagejale aadressil XXXXXX X XX-XX XXXXXXX (vt koosoleku protokoll t lk 13). Sellele eelnevalt saatis kostja hagejale üldkoosoleku kokkukutsumise teate 30.04.2008.a, millega kutsuti kokku 22.05.2008.a üldkoosolek. Ka see teade saadeti hagejale samal Vilniuse aadressil (t lk 21). Sellele lisaks saatis hageja esindaja Jaanus Silm 30.06.2008.a kostja juhatuse liikmele e- kirja, milles teatas, et hageja varasemad aadressid on vanad ning uus aadress, millele tuleb üldkoosoleku protokoll saata, on eespool viidatud Vilniuse aadress. Selle e- kirja on kostja juhatuse liige kätte saanud ning 22.07.2008.a on sellele e- kirjale ka vastatud (vt t lk 66). Kirjeldatud tõendite alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et kostja teadis, et hageja aadress erineb aktsiaraamatusse saadetud aadressist, sest kahe varasema, mõni kuu enne vaidlusalust üldkoosolekut toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise teated saatis kostja hagejale just viidatud Vilniuse aadressile ning sealt sai hageja need teated ka kätte ning osales üldkoosolekul. Kostja pidi ka hageja poolt kostja juhatuse liikmele 30.06.2008.a saadetud ekirjast aru saama, et hageja varasemad aadressid on endised ja valed aadressid ja et viidatud Vilniuse aadress on uus ja õige aadress (vt t lk 66). Sellest e- kirjast pidi kostja juhatuse liige igal juhul aru saama, et hageja soov on saada üldkoosolekuga seotud teateid Vilniuse aadressile, sest e- kirjas ütles hageja esindaja, et juhul, kui protokoll saadeti ekslikult hageja endisele aadressile, siis tuleks see saata hageja uuele (Vilniuse) aadressile, nagu hageja seda üldkoosolekul näitas (vt t lk 66). Seega teadis kostja, et hageja aadress erineb aktsiaraamatusse kantud aadressist ning kostja saatis hagejale mitmel korral üldkoosoleku
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-71771 teateid viidatud Vilniuse aadressile. Kostja teadis hageja tegelikku aadressi, ning seetõttu esinesid ÄS § 294 lg-s 31 sätestatud eeldused ja kostja oleks pidanud üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatma hagejale ka viidatud Vilniuse aadressile, mida kostja ei teinud.
9.Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuväiteid, mille tõttu kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et ÄS § 294 lg-s 31 sätestatud kohustuse tuvastamiseks tuleks hagejal tõendada, et ta on kostjat teavitanud sellest, et aktsionäri tegelik aadress erineb aktsiaraamatusse kantud aadressist. Ringkonnakohtu hinnangul on ÄS § 294 lg 31 rakendamise eeldusena oluline tuvastada kostja teadmine või teadma pidamine selle asjaolu osas, et hageja osas aktsiaraamatusse kantud aadress erineb hageja tegelikust aadressist. Kostja teadmisele viitab selgesti see, et kostja saatis kahe, mõni kuu enne vaidlusalust üldkoosolekut toimunud üldkoosolekute kutsed hagejale ülalviidatud Vilniuse aadressile ning hageja sai teated sealt kätte. Veelgi enam, hageja esitas kohtule ekirja (t lk 66), millest nähtub, et hageja teavitas kostjat 30.06.2008.a sellest, et kostja uus aadress on ülalviidatud Vilniuse aadress, ning et kostja saab üldkoosolekuga seotud teated kätte just sellelt aadressilt ja mitte endiselt aadressilt. Seega tuleb lugeda tuvastatuks see, et hageja oli teadlik kostja tegelikust, aktsiaraamatusse kantud aadressist juba enne 30.06.2008.a, ning ka see, et hageja teavitas kostjat oma aktsiaraamatusse kantud aadressist erinevast aadressist ka 30.06.2008.a e- kirjaga.
10.Kuigi kostja väitis, et hageja teatas 30.06.2008.a üldkoosolekul, et hagejale sobib, et üldkoosoleku toimumise teated saadetakse talle aktsiaraamatusse kantud aadressile, vaidles hageja sellele väitele vastu ning kostja ei ole seda väidet tõendanud. Seetõttu ei saa kohus seda kostja väidet käesoleva vaidluse lahendamisel arvestada. Vastupidi, hageja esitas 30.06.2008.a e- kirja (t lk 66), millest nähtub, et hageja väidab kostjale, et kostja näitas 30.06.2008.a üldkoosolekul oma uue aadressina ülalviidatud Vilniuse aadressi. Nimetatud tõend kinnitab veelkordselt, et kostja teadis, et hageja aadress erineb aktsiaraamatusse kantud aadressist ning seda, et kostja teadis ka, mis see konkreetne aadress on, lükates ümber kostja vastupidised väited.
11.Kohus ei saa nõustuda sellega, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldus oli esimene dokument, milles hageja väitis oma aadressiks olevat Vilniuse aadressi. Juba käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest nähtub, et otsesõnu on hageja kostjat oma uuest aadressist ning varasema aadressi mittekehtivusest teavitanud 30.06.2008.a e- kirjaga. Sellele lisaks märgib kohus, et kuivõrd kostja saatis ka varasemalt mitmel korral üldkoosoleku kokkukutsumise teated hageja Vilniuse aadressile, siis see asjaolu viitab ka sellele, et hageja oli ka juba varasemalt kostjat oma Vilniuse aadressist teavitanud. Kohtu hinnangul ei saa selle nõude osas hagi rahuldamata jätmist tingida ka see kostja väide, et väidetavalt esitas hageja kuu ja kümme päeva peale vaidlusaluse aktsionäride üldkoosoleku toimumist teises tsiviilasjas (2-07-31427) menetlusdokumendi, millest nähtus, et hageja tegelik aadress on Eesti Vabariigis. Isegi selle väite õigsuse korral ei saa see käesoleva haginõude rahuldamist mõjutada, sest käesoleval juhul on oluline tuvastada, mida teadis või pidi kostja teadma enne 14.08.2008.a üldkoosoleku toimumist ja selle üldkoosoleku toimumise ajal. See, mida kostja sai teada või võis teada saada peale üldkoosoleku toimumist, ei oma seega tähendust.
12.Ringkonnakohus leiab, et mitte ükski käesolevas tsiviilasjas kogutud tõend ei anna alust väita, et hageja ei teavitanud kostjat oma Vilniuse aadressist, või et hageja teatas kostjale sedavõrd palju aadresse või oleks esitanud sedavõrd palju erinevaid väiteid või andmeid, mille tõttu ei oleks kostja saanud hagejale ka vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise teadet viidatud Vilniuse aadressile saata.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-71771
13.Kostja poolt esitatud väited ei anna alust väita, et hageja käitus hea usu või mõistlikkuse põhimõtte vastaselt. Kohtu hinnangul võib hagejaga sarnane mõistlik isik eeldada, et kui talle on kahel korral mõni kuu enne vaidlusalust üldkoosolekut saadetud erinevate üldkoosolekute kokkukutsumise teated Vilniuse aadressile ning kui ta ei ole teatanud selle aadressi muutumisest, et siis ka edaspidi saadetakse üldkoosoleku kokkukutsumise teated just sellele aadressile. Tsiviilasja toimikust ei nähtu ka asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja oleks kostjat oma aadressidega eksitanud selliselt, et kostjal oleks võinud tekkida arusaam, et seni toiminud Vilniuse aadress enam ei kehti.
14.Vastustaja ei ole ka apellatsioonkaebusele vastates esitanud asjaolusid, mis saaksid tingida hagi rahuldamata jätmise. Isegi siis, kui peale vaidlusalust aktsiakapitali suurendamist toimus veel üks aktsiakapitali suurendamine, mille tühisuse tuvastamist ei ole apellant taotlenud või mida ei ole apellant vaidlustanud, ei tähenda, et varem toimunud aktsiakapitali suurendamise tühisuse tuvastamist ei saaks apellant taotleda. Vastustaja ei ole käesoleva hagimenetluse raames esitanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et vastustaja oleks õiguspäraselt varasema aktsiakapitali suurendamise heaks kiitnud.
15.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja poolt 23.03.2010.a Ringkonnakohtule saadetud tõend ei võimalda teistsugust otsust teha, sest tõendi alusel ei saaks järeldada, et aktsiaraamatusse kantud aadress on apellandi tegelik aadress, või et apellandil on aktsiaraamatusse kantud aadressiga veel mingi side, või et apellant on oma aadressiga seoses käitunud pahauskselt. Tõendist nähtub vaid, et apellandile on saadetud kiri aadressile, mis oli kunagi apellandi tegelik aadress.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumise korral ei oleks üldkoosoleku otsused tühised, vaid et otsused tuleks ÄS § 302 lg-st 1 tulenevalt kehtetuks tunnistada. ÄS § 296 lausest 2 ja § 3011 lg 1 p-st 4 tulenevalt on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise korral koosoleku otsused tühised.
17.Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et 14.08.2008.a toimunud kostja üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti ÄS § 294 lg-s 31 sätestatud nõudeid ning nende nõuete rikkumise puhul on tegemist olulise rikkumisega, sest rikkumise tõttu ei saanud hageja osaleda üldkoosolekul, ning seetõttu on ÄS §-st 296 ja § 3011 lg 1 p-st 4 tulenevalt üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised. ÄS § 302 lg-st 6 koosmõjus § 3011 lg-ga 5 tulenevalt saadab ringkonnakohus käesoleva kohtuotsuse äriregistri pidajale tühise üldkoosoleku otsuse alusel tehtud kande muutmiseks.
18.Järgnevalt käsitleb kohus teise nõudega seonduvat. Kuivõrd maakohus leidis, et kostja 14.08.2008.a üldkoosoleku otsused ei ole tühised, jättis maakohus teise nõude hindamata. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes hagi, tuleb hinnata ka teist nõuet. Hageja taotles teise nõudena kostja kohustamist Eesti Väärtpaberite Keskregistrile 14.08.2008.a üldkoosoleku otsuse alusel emiteeritud 11 000 aktsia kustutamiseks avalduse esitamiseks või alternatiivselt kustutamise eelduseks oleva nõusoleku andmiseks. Kohus märgib, et kellegi tahteavalduse andmiseks kohustamine saab kõne alla tulla üksnes juhul, kui mingi konkreetse seaduse konkreetne norm mingi konkreetse tahteavalduse andmise kohustuse ette näeb. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene kehtivast õigusest sellise tahteavalduse hagemise õigust. Seetõttu tuleb jätta hagi teise nõude osas rahuldamata.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-71771
Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Hageja esitas maakohtusse kaks nõuet. Kohus rahuldab hagi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes ning jätab hagi rahuldamata otsuste alusel EVK kannete kustutamise eelduseks oleva tahteavalduse hagemise nõudes. Kuigi kohus rahuldab kahest nõudest ühe, leiab kohus, et antud juhul ei saa menetluskulude jaotuse määramisel lähtuda kohtusse esitatud ja kohtu poolt rahuldatud nõuete arvust matemaatiliselt. Kohtu hinnangul tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt jätta 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda, sest enamus käesolevast kohtuvaidlusest seondus just esimese nõudega. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.