Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud OÜ Põrsas Kotis esitas kohtule 28.01.2010 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt ei õnnestunud portaali kingi.ee lansseerimine vaatamata turundusele tehtud kulutustele. Tegemist on teenuste vahendamisega internetipoe kaudu, kus kasumimarginaal on maksimaalselt 10%. Käive on nii väike, et ei ole katnud püsikulusid. Investoreid ei ole õnnestunud praeguses majandusolukorras leida. Seisuga 28.01.2010 on osaühingul vara 719,72 krooni, tekkinud kohustusi 47 000 krooni (ettemaksud, realiseerimata kingitused). Sellest summast 10-15% on ebatõenäoliselt sissenõutavad kohustused. Tartu Maakohus nimetas 4. veebruari 2010 määrusega OÜ Põrsas Kotis ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud aruande, milles leiab, et OÜ Põrsas Kotis on maksejõuetu, võlgniku tulevikus tekkivad kohustused ületavad äriühingu vara väärtust. Puuduvad vahendid edaspidiseks pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Ettevõte registreeriti äriregistris 30.10.2006, äriühingu peamiseks tegevusvaldkonnaks oli kingituste jaemüük interneti teel www.kingi.ee keskkonnas. 2006. ja 2007. aastatel osaühingul majandustegevust ei olnud. Exact Holdings OÜ arendas oma osaluse eest portaali www.kingi.ee tarkvara: e-poodi, andmebaase, kasutajaliideseid, uudiskirja moodulit ja haldusmoodulit. 2008. aastal jätkus portaali arendamine, lisandus lepingute sõlmimine teenusepakkujate ja pankadega pangalingi maksete teostamiseks portaalis. 2008. aasta lõpuks oli sõlmitud 50 turustuslepingut erinevate elamuskingituste pakkujatega, portaalis oli pakkumisel ca 120 elamuskingitust kuues erinevas kategoorias. 2008. aasta bilansist ja kasumiaruandest selgub, et eelpoolnimetatud arendustegevusega seoses olid äriühingu tegevuskulud 28 919 krooni, millest tulenes ka majandusaasta kahjum summas 28 890 krooni, sest müügitulu puudus. Äriühingul oli vara 8572 krooni ja kohustusi 7029 krooni, seega omakapital oli 1543 krooniga positiivne. 2009. aasta alguses käivitas võlgnik portaali ja alustas turundustegevust. Paralleelselt sõlmiti ka uusi turustuslepinguid uute teenusepakkujatega, sealhulgas ka AS-ga Swedbank, kus võlgniku 1000-kroonine kinkekaart oli krediitkaardi kasutajate boonusvalikute hulgas. Vaatamata erinevatele turundusvõtetele (peamiselt e-turundus: sotsiaalsed tarkvarad, Google märksõnad, tasutud otsingumootoris, jms aga ka tootenäidiste kasutamine) ei kasvanud käive arvestatavale tasemele. Kuna rahavoo tsükkel oli iseloomulikult pikk, siis uute kingituste arvelt tasus võlgnik eelnevate kohustuste arveid. Võlgniku hinnangul oli põhiline puudus ajaressurss, sest kõik osanikud olid täistöökohaga hõivatud teistes organisatsioonides, mistõttu OÜ Põrsas Kotis tegevused ei saanud piisavalt energiat ja pühendumist. Osanikel puudus kindlustunne, kas firma praeguses turuolukorras piisavalt kasumlikuks muutubki. Võlgniku poolt esitatud 2009. aasta bilansist ja kasumiaruandest selgub, et seisuga 30.11.2009 oli võlgnikul vara 5762 krooni ja kohustusi 55 952 krooni, seega oli omakapital 50 190 krooniga negatiivne. Võlgniku äritulu oli 25 842 krooni ja ärikulu 77 601 krooni, seega ärikahjum 51 759 krooni ja majandusaasta kahjum tervikuna 51 732 krooni.

Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku teadaoleva vara väärtus on 3602 krooni. Võlgnikul on raha 2250 krooni; ettemaksed teenuste eest 1352 krooni (Maksu- ja Tolliameti vastusest selgub, et võlgnikul on maksukohustuslase ettemaksukontol seisuga 09.02.2010 1352 krooni). Võlgniku võlgade suurus on 47 000 krooni. Bilansis on kajastatud ostjate poolt tehtud ettemakseid kokku summas 52 675,00 krooni. Võlgnik on müünud kingitustena internetipoe vahendusel erinevate ettevõtete teenuseid, tegemist on tingimuslike nõuetega, mis tekivad tulevikus. Kohustuste maht on võlgniku hinnangul 47 000 krooni. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile kohustuste nimekirja seisuga 28.01.2010. Võlgniku poolt esitatud 2009 bilansist nähtub, et võlgniku omakapital on muutunud negatiivseks 2009. aastal. Ajutise halduri hinnangul on äriühingu peamiseks maksejõuetuse põhjuseks äärmiselt väike müügitulu, mis katab ligilähedaselt ära vaid kaubakulud (müügitulu 25 842 krooni; kaubakulu 23 463 krooni). Novembrikuu lõpu seisuga kujunes keskmiseks kalendrikuu käibeks 2349,27 krooni, mis ei saa olla jätkusuutliku tegevuse aluseks. Ajutise halduri arvates oleks eeldatav kuu käive pidanud olema ca 300 000 krooni, sest äriühing tegeles vahendustegevusega, kus vahendustasu määr oli 10%, mis oleks taganud nii püsi- kui ka jooksevkuludele rahalise katte. Sellise käibe saavutamiseks peaks portaalil www.kingi.ee olema umbes 200-300 tuhat püsikasutajat. Nagu eelnevast osast selgus, puudusid äriühingu osanikel nii ajaressurss, sest kõigil oli töökoht olemas ja ka rahaline ressurss. Kasutajabaasi loomine, 200–300 tuhande püsikasutajaga eeldab nii aja- kui ka rahalise ressursi olemasolu, mida äriühingu osanikel ei olnud, tegutseti justkui hobi korras, mis ei saanudki tagada äriühingu kasumlikku majandustegevust. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, millest selgub, et kogu vara, nii käibe- kui ka põhivara realiseerimisest ei ole võimalik kõigi võlausaldajate nõuete tasumine. Tegemist on tingimuslike nõuetega, mis tekivad tulevikus. Ajutine haldur on kontrollinud pisteliselt võlgniku poolt tehtud ülekandeid eesmärgiga, kas võlgnik on teinud makseid ja tehinguid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, ega ole tuvastanud, et võlausaldajate huve oleks kahjustatud. Tegemist on äriühinguga, kus osanike ja asutajate äriidee oli atraktiivne ja uudne, kuid vaatamata sellele ei suudetud kasumlikult majandada ja äriühing on muutunud maksejõuetuks. Ajutise halduri arvates võib äriidee olla küll atraktiivne, kuid arvestades üleüldist majandusolukorda nii 2008 kui ka 2009, ei ole selline tegevusvaldkond jätkusuutlik eelkõige majanduse madalseisu tõttu. Olukorras, kus inimesed on töötud ja on sunnitud majandama toimetuleku piiril, ei ole võimalik müüa kingitusi mahus, mis tagaks arvestatava käibe ja kasumi. Seega ei osanud äriühingu osanikud hinnata tegevusega kaasnevaid riske õieti ja tulid turule ajal, kui majandus oli langusfaasis. Teiseks oli äriühingu osanikel küll äriplaan ja tahe tegutsemiseks, kuid puudus piisav aja- ja rahaline ressurss, millega tegevuse algusfaasis ei osatud arvestada – seega oli omanike planeerimisoskus puudulik, mida võib kaudselt käsitleda ka majandusliku juhtimisveana. Ajutine haldur ei ole täheldanud juhatuse liikmete tegevuses raskeid juhtimisvigasid või kuriteo tunnustega tegusid. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul on hetkel teadaolevalt likviidset vara 3602 krooni, mis ei kata isegi ajutise menetluse kulusid. Kohus on PankrS § 30 lg 2 alusel menetluse raugemise vältimiseks teatanud 08.03.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 30 000 krooni kohtu deposiiti. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Põrsas Kotis pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri

tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Põrsas Kotis dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Piret Hioni. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 8300 krooni ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 1788 krooni. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 11 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusest 200 – 1000 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Sirje Taelale tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 8300 krooni ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 1788 krooni. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Tael Halduribüroo. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks ning nende kulutuste katteks ei ole võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Puudujäävas ulatuses tuleb ajutise halduri tasu 3888 krooni välja mõista TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel solidaarselt OÜ-lt Põrsas Kotis ja Piret Hionilt. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.