Tartu Maakohus
Otsuse tegemise koht
Viljandi Kohtumaja
Kohtuasja number
nr 2-09-13637
Otsuse kuupäev
26.märts 2010
Kohtunik
Silvi Maiste
Istungisekretär
Aino Männik
Kohtuasi
Artur Runge hagi Janis Sarve vastu võla 41700.67 krooni nõudes Artur Runge ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx ) Vandeadvokaat Nikolai Kõiv
Hageja Hageja esindaja Kostja Asja läbivaatamise kuupäev
Janis Sarv (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxx x-x xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx ) 15.märts 2010
Resolutsioon Välja mõista Janis Sarvelt Artur Runge kasuks 41700.67 krooni ( nelikümmend üks tuhat seitsesada krooni ja 67 senti ). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Hagiavalduse järgi 2007.a septembris pöördus kostja Janis Sarv hageja Artur Runge poole taotlusega, et Artur Runge osutaks omapoolset abi tema kodukülas asuva Tuhalaane külamaja remondi teostamisel ja aitaks omalt poolt kaasa külamaja remondiks vajalike ehitusmaterjalide soetamisel soodushindadega, kuna Artur Rungel on sõlmitud AS-iga Vilpak leping soodushindadega ehitusmaterjalide ostuks. Artur Runge lähtudes koduküla huvidest ja võttes arvesse, et remonttööde (kaasaarvatud ka ehitusmaterjalide ) eest tasub Karksi Vallavalitsus, andis 2007.a. oktoobris Janis Sarvele loa võtta tema Allesilla -Kuru Talu nimel AS-ist Vilpak välja ehitusmaterjali koguses, mis on vajalik külamaja remondiks, tingimusel, et Janis Sarv tasub väljavõetud materjali eest koheselt sularahas kaupluse poolt esitatud arvete alusel. Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping. Janis Sarv täitis esialgu kokkulepet, seega kostja täitis hagejaga sõlmitud suulist lepingut ja selles osas vaidlust ei ole.
2007.a. oktoobris võttis Janis Sarv kauplusest välja ehitusmaterjali maksumusega 2004,03 krooni ; 02.11.2007 , 12.11. 2007.a ja 14.11.2007.a. ehitusmaterjali maksumusega kokku 11023,40 krooni -kokku summas 13027,43 krooni ning tasus AS-i Vilpak poolt esitatud arved nr.30366 23.10.2007. summas 2004,03, nr.30640 02.11.2007.a. summas 2178,50 , nr.30733 12.11.2007 summas 6838,20 krooni, nr.30794 14.11.2007.a. summas 2006,70 krooni- kokku 13027,40 krooni sularahas hagejale Artur Rungele. Peale nimetatud kuupäevi võttis kostja Janis Sarv lepinguväliselt kauplusest välja ilma Artur Runge teadmata ja nõusolekuta veel ehitusmaterjali, mida ei vajatud külaseltsi maja ehituseks, mille väljavõtuks puudus hageja Artur Runge luba, varjas kaupluse saatelehti ja kaupluse poolt Janis Sarvele üleantud kaupluse arveid hageja Artur Runge eest. Kuna kauplusele ei olnud kaupade eest tähtaegselt tasutud sai Artur Runge alles 2008.a jaanuaris teada, et Janis Sarv on teda petnud, ilma tema teadmata võtnud tema nimel kauplusest välja tunduvalt rohkem kaupa kui oli vajalik külamaja remondiks ja Artur Runge poolt lubatust. Kaupluse poolt esitatud saatelehest nr.3789 ja arvest nr.30794 nähtub, et Janis Sarv on kauplusest 14.11.2007.a. välja võtnud ehitusmaterjali summas 2006,70 krooni, saatelehest nr.3820 ja arvest nr.30916 22.11.2007.a. -summas 18199,82 krooni, saatelehest 3917 ja arvest nr.31004 28.11.2007.a. -summas 7596,05 krooni, saatelehest nr.4061 ja arvest nr.31270 13.12.2007.a.summas 5954,60 krooni, saatelehest nr.3977 ja arvest nr.31160- summas 9950,20 krooni, mis on Janis Sarve poolt tasumata kogusummas 41 700,67 krooni. Artur Runge avalduse alusel alustati Janis Sarve osas kriminaalmenetlus, mis aga lõpetati motiivil, et ei ole leidnud tõendamist, et Janis Sarvel oli juba kokkuleppe sõlmimisel kavatsus Artur Runget petta, seetõttu puudub Janis Sarve tegevuses kuriteo koosseis. Menetleja asus seisukohale, et Artur Rungel on õigus pöörduda hagiga kohtusse. Hageja leiab, et kostja on alusetult rikastunud hageja arvel summas 41 700,67 krooni. Antud juhul on kostja (saaja) saanud hageja (üleandja) arvel ilma õigusliku aluseta ehitusmaterjali maksumusega summas 41 700, 67 krooni, millise summa nõudis AS Vilpak hagejalt Artur Rungelt sisse. Seega siit tulenevalt omab hageja Artur Runge õiguse nõuda saajalt (hagejalt Janis Sarvelt) saadu tagastamist. Juhindudes VÕS-i § 1028 lg.1, 1032 lg.2 palub hageja mõista välja kostjalt Janis Sarvelt hageja kasuks alusetult omandatud vara väärtus 41700,67 krooni. Menetluskulud panna kostja kanda. Kostja vastas kohtule, et Artur Rungel on nõuded firma Ehiter Building Groupi vastu, mitte Janis Sarve vastu kui eraisiku vastu. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, et Janis Sarv võtab Artur Runge nimel välja kauba AS Vilpakist ja tasub selle eest. Janis Sarv võttis kauba vastu, kuid kogu kauba eest hagejale ei tasunud. Kostja tasus eraisikuna osaliselt hagejale ära, osa on siiani tasumata. Runge ja äriühingu vahel lepingulist suhet ei olnud. Hageja nõuab raha kostjalt, sest kostja võttis kauba vastu. Ka osalist tasumist ei teinud mitte firma, vaid Janis Sarv. Kohtuistungil kostja seletas, et ta ei ole hagiga nõus. Ta on eraisik. Nõue peaks olema firma Ehiter Building vastu, kes tegi külamaja remonditööd. Tema oli firma juhatuse liige. Tal oli firmas allkirja õigus. Osa summasid on hagejale ära maksnud ja need maksis oma taskust. On sellega nõus, et on alla kirjutanud saatelehtedele. Kauba on vastu võtnud firma esindajana, mitte eraisikuna. Ta müüs selle firma maha. Ta ei suuda seda firmat nüüd üles leida. Firma kogu dokumentatsioon ja kohustused läksid üle uuele omanikule. Tal ei ole võimalik kohtule selliseid dokumente esitada, et saadud kauba eest pidi maksma firma, mitte tema eraisikuna. Ta ei ole nõus maksma oma taskust võetud kauba eest.
Võlaõigusseaduse § 1028 lg.1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS-i § 1032 lg.2. kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Kostja seletuse järgi on ehitusmaterjalid ära kasutatud firma Ehiter Building poolt. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendatud kaupluse Vilpak saatelehtede järgi, et Allesilla-Kuku talu nimel on kaupa vastu võtnud Janis Sarv. Janis Sarv ei vaidle vastu, et ta kaubad vastu võttis. Kuid ta väidab, et ta ei teinud seda mitte eraisikuna enda nimel, vaid firmale Ehiter Building, kelle juhatuse liige ta oli. Saatelehtedele ei ole märgitud mingit firma nime, vaid et kauba võtab vastu talu nimel Janis Sarv. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et Allesilla-Kuku talul oleks olnud leping või kokkulepe firmaga Ehiter Building. Artur Runge seletuse järgi temal kui Allesilla-Kuku talu omanikul oli kokkulepe Janis Sarvega, et Sarv võib võtta talu nimel kauplusest ehitusmaterjale Tuhalaane külamaja remondiks. Janis Sarv ei ole seda väidet vaidlustanud. Janis Sarv seletas kohtuistungil, et ta võttis kaupa firma esindajana, mitte eraisikuna. Mingeid tõendeid oma väite kinnitamiseks ta esitanud ei ole. Ta seletas, et ei ole võimalik kohtule selliseid dokumente esitada, et saadud kauba eest pidi maksma firma, mitte tema eraisikuna, kuna ta müüs firma maha ja ei leia enam seda üles. Kohus leiab, et kuna kohtule esitatud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud, et kauba võttis vastu Janis Sarv, siis on põhjendatud kauba eest maksmata jäänud summa temalt välja mõista. Kohtuistungil on tõendatud ja ei ole vaidlust asjaolus, et osa vastu võetud kauba eest on Janis Sarv tasunud. Kohtuistungil seletas ta, et tegi seda oma rahast. AS Vilpak on Allesilla-Kuku talult on sisse nõudnud ehitusmaterjali maksumuse summas 41700.67 krooni materjalide eest, mille on kauplusest vastu võtnud Janis Sarv. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. §230 lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta võttis kauba vastu firma Ehiter Building esindajana, siis tuleb ehitusmaterjalide maksumus välja mõista Janis Sarvelt. Kohus on teinud nii kirjalikult kui kohtuistungil ettepaneku esitada vastavad tõendeid, kuid kostja vastas, et tal ei ole selliseid tõendeid esitada. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.