2 – 09 – 10221
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„26“märtsil 2010.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 09 – 10221
Tsiviilasi:
Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi A.V. ́i vastu 45 282.05 krooni ja kohtukulude nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (registrikood: 70001975, asukoht: Lembitu 12, 15092, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: õigusosakonna jurist, S. A. (isikukood: xxx); Kostja: A.V. (registrikood: xxx, elukoht: xxx, võimalik asukoht: Viru Vangla, aadress: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub;
Kohtuistungi toimumise aeg:
„15“märts 2010.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Kersti Pütsep, hageja, Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu), lepinguline esindaja,
RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Mõista A.V. ́ilt (registrikood: xxx, elukoht: xxx, võimalik asukoht: xxx) välja 45 282.05 krooni (nelikümmend viis tuhat kakssada kaheksakümmend kaks krooni ja 05 senti) põhivõlga Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (registrikood: 70001975, asukoht: Lembitu 12, 15092, Tallinn) kasuks. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna A.V. ́i kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele
kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) oli esitanud kohtule hagiavalduse A.V. ́i vastu 45 282.05 krooni põhivõla ja kohtukulude nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, mõisteti A.V. süüdi Viru Maakohtu 13.detsembri 2006.a. otsusega kriminaalasjas nr.1 – 06 – 11399 (jõustus 21.detsembril 2006.a.) KarS §118 lg.2 ja §263 p.1, 3 ja 4 järgi. A.V. ́i poolt tekitati kuriteoga (süüteoga) kannatanule, V. T.ile, raske tervisekahjustus, mille tõttu kuriteos (süüteos) kannatanu, Xxx, esitas Virumaa Pensioniametile 30.augustil 2006.a. ohvriabi seaduse alusel kahju hüvitamise taotluse. Virumaa Pensioniameti direktori 06.novembri 2006.a. otsusega nr.41 hüvitati kannatanule, Xxx ́ile, kuriteoga tekitatud kahju, summas 45 282.05 krooni, Eesti Vabariigi arvelt. OAS §31 kohaselt läks hüvitise saaja, Xxx ́i, õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest, kuriteos (süüteos) süüdi mõistetud isikult, A.V. ́ilt, hüvitisena makstud summa ulatuses (45 282.05 krooni) üle Eesti Vabariigile. Eesti Vabariiki esindas nendes regressinõuetes sotsiaalminister, kellele oli seaduse kohaselt antud edasivolitamise õigus. Käesoleva hagi esitas riik A.V. ́i vastu Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Palus hagi rahuldada ja A.V. ́ilt regressi korras välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 45 282.05 krooni. Samuti palus panna A.V. ́i kanda kõik kohtukulud.
Kostja, A.V., kirjalikus vastuses kohtule (tl.28) hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ning palus hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt ei olnud A.V. kannatanule, Xxx ́ile, mingeid kehavigastusi tekitanud. A.V. tunnistas ainult 13.augustil 2004.a. Xxx ́i ukse sisselöömist. A.V. selgitas kirjalikus vastuses, et kõik süüdistuse aluseks olnud luumurrud sai Xxx hiljem, kui pöördus 08.septembril 2004.a. arsti juurde. Kohe vahetult pärast kuriteosündmust 13.augustil 2004.a. keeldus Xxx haiglaravist, millest A.V. tegi järelduse, et sellel ajal Xxx ́il kehavigastusi ei olnud.
Hageja, Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu), lepinguline esindaja, õigusosakonna jurist, S. A., palus kohtuistungil hagi rahuldada ja A.V. ́ilt välja mõista vastu 45 282.05 krooni põhivõlga, aga samuti palus S.A. panna A.V. ́i kanda kõik kohtukulud. Täiendavalt selgitas S.A. kohtuistungil kohtule, et Xxx ́ile, kui kuriteo ohvrile on makstud hüvitist, mille eest vastutab kohtu poolt kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud isik, kelleks oli A.V.. S.A. leidis, et A.V. vastutab riigi ees vaatamata sellele, et teine temaga koos kuriteo toime pannud isik oli juba hagiavalduse esitamise hetkeks surnud. Kostja, A.V., kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse käes. A.V. esitas kohtule kirjaliku avalduse (tl.38), milles taotles tsiviilasja sisulist arutamist ilma A.V. ́i kohalolekuta. Hageja, Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu), lepinguline esindaja, õigusosakonna jurist, S.A., taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma kohtuistungile mitteilmunud A.V. ́ita. Kohus rahuldas taotluse.
Kohus luges hagi tõendatuks, põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks, järgmiste tõenditega. Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagiavaldusega A.V. ́i vastu (tl.1-4). Virumaa Pensioniameti direktori otsusega nr.41 06.novembrist 2006.a. koos lisadega (tl.6-15) kuriteoohvrile riikliku hüvitise määramise kohta. Viru Maakohtu määrusega 16.märtsist 2009.a. (tl.16). Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) 19.märtsi 2009.a. taotlusega (tl.23-24) tagaseljaotsuse tegemise kohta. A.V. ́i kirjaliku vastusega hagile (tl.26-28). Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kirjaliku seisukohaga 16.aprillist 2009.a. (tl.30-31). A.V. ́i kirjaliku avaldusega 25.veebruarist 2010.a. (tl.38) tsiviilasja sisuliseks arutamiseks ilma A.V. ́i osavõtuta. Kohtuistungil avaldatud Viru Maakohtu kriminaaltoimiku nr.1-06-11399 A.V. ́i süüdistuses KarS §263 p.1, 3 ja 4 ning §118 p.2 järgi materjalidega. 15.märtsil 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada OAS §1 sätteid, mille kohaselt sätestab OAS riikliku ohvriabi korralduse alused, lepitusteenuse korralduse, ohvriabiteenuse osutamise raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ning kuriteoohvritele riikliku hüvitise (edaspidi hüvitis) maksmise korra. OAS määrab kindlaks isikud, kellel on õigus saada ohvriabiteenust, psühholoogilise abi kulu hüvitist ja riiklikku hüvitist, ning nimetatud hüvitiste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning korra, samuti lepitusteenuse osutamise korra. OAS §7 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja
ohvri ülalpeetavatele ning OAS §9 lg.4 nimetatud isikule. Välismaal toimepandud vägivallakuriteo ohvrile, kes on Eesti alaline elanik või Eesti kodanik, kes ei ela alaliselt Eestis, makstakse hüvitist juhul, kui tema välismaal viibimine oli tingitud õppimisest, töö – või teenistusülesannete täitmisest või muust mõjuvast põhjusest ning ohvril ei ole õigust saada samasugust hüvitist kuriteo toimepanemise asukohamaa seaduse alusel. Ohvri surma korral makstakse hüvitist ülalpeetavale, kes vägivallakuriteo toimepanemise ajal elas alaliselt Eesti Vabariigis. OAS §8 kohaselt mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu: 1) surm; 2) raske tervisekahjustus; 3) vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. Vägivallakuriteoks loetakse ka OAS §8 lg.1 nimetatud tagajärje põhjustamine seoses kannatanu või kolmanda isiku poolt kuriteo tõkestamisele, kurjategija kinnipidamisele või kuriteoohvri abistamisele suunatud tegevusega. OAS §8 lg.1 ja lg.2 nimetatud tegusid käsitatakse vägivallakuriteona ka siis, kui: 1) teo toimepanija on süüvõimetu; 2) teo toimepanijat ei ole kindlaks tehtud, kui teda ei ole õnnestunud tabada või kui teda ei ole muudel põhjustel võimalik süüdi mõista ja kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad sellele, et toime on pandud vägivallakuritegu. OAS §9 kohaselt on õigus saada hüvitist OAS §8 lg.1 nimetatud teo tagajärjel tekkinud kahju kannatanud Eesti kodanikul. Välismaalasel on OAS §9 lg.1 sätestatud tingimustel õigus hüvitisele, kui ta: 1) elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel; 2) on Euroopa Liidu kodanik; 3) on vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanik; 4) on Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja. Kui OAS §9 lg.1 või lg.2 nimetatud isik (edaspidi ohver) saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. OAS tähenduses on ülalpeetav isik, kes on: 1) nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §20; 2) on kuriteo toimepanemise ajaks juba eostatud, kuid sünnib pärast ohvri surma. Õigus saada hüvitist ohvri ravi – ja matusekulude eest on füüsilisel isikul, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud. Vastavalt OAS §31 sätetele läheb pärast OAS alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Regressinõudeasjades esindab riiki sotsiaalminister. Sotsiaalministril on edasivolitamisõigus. Kui hüvitise saaja saab sama kahju eest hüvitist pärast OAS alusel hüvitise määramist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult või mõnest muust allikast, mida ei arvestatud hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust maha, vastavalt OAS §10 lg.2, peab ta sellest viivitamata teatama Sotsiaalkindlustusametile ja maksma hüvitise tagasi hüvitise suuruse määramisel arvestatud ulatuses.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi A.V. ́i vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele, summas 45 282.05 krooni. Kostja, A.V. ́i, kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et A.V., olles süüdi mõistetud Viru Maakohtu 13.detsembri 2006.a. otsusega kriminaalasjas nr.1 – 06 – 11399 (jõustus 21.detsembril 2006.a.) KarS §118 lg.2 ja §263 p.1, 3 ja 4 järgi, mille kohaselt tekitati A.V. ́i poolt kuriteoga (süüteoga) kannatanule, Xxxile, raske tervisekahjustus, mille tõttu kuriteos (süüteos) kannatanu, Xxx, esitas Virumaa Pensioniametile 30.augustil 2006.a. ohvriabi seaduse alusel kahju hüvitamise taotluse. Kohus luges tõendatuks, et Virumaa Pensioniameti direktori 06.novembri 2006.a. otsusega nr.41 hüvitati kannatanule, Xxx ́ile, kuriteoga tekitatud kahju, summas 45 282.05 krooni, Eesti Vabariigi arvelt. Kohus luges tõendatuks, et OAS §31 kohaselt läks hüvitise saaja, Xxx ́i, õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest, kuriteos (süüteos) süüdi mõistetud isikult, A.V. ́ilt, hüvitisena makstud summa ulatuses (45 282.05 krooni) üle Eesti Vabariigile, mille tõttu kuulubki Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi A.V. ́i vastu täies ulatuses rahuldamisele.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.