Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1.1 Hagiavalduse kohaselt on kostja V.P. Korterühistu Kasteheina 5 liige ja korteri aadressil Kasteheina 5-53, Kohtla-Järvel, omanik. 1.2 30.10.2007.a toimunud KÜ Kasteheina 5 erakorralisel üldkoosolekul kuulati ära KÜ esimehe info maksete ajatamiseks AS Viru Vesi ees ning vastavasisulise lepingu allakirjutamiseks võlgnevuse (ajavahemiku jaanuar 2003 – oktoober 2004) tasumise kohta. KÜ Kasteheina 5 võlg AS Viru Vesi ees oli tollal 66 586, 60 krooni. Koosolekul tehti ettepanek võlasumma jaotusest : arvestada korteriomanikele alates 2007. aasta oktoobrikuust 100 krooni iga korteri kohta. Vastav otsus võeti vastu häälteenamusega. 1.3 Kostja rikkus oma kohustust tasuda otsuse alusel arvestatud igakuist makset ning tema võlg hageja ees on 10.06.2009 seisuga 1 453, 21 krooni. 1.4 Hageja selgitab, et otsus AS Viru Vesi ees oleva korteriühistu võla jaotamisest võeti vastu kõigi 30.10.2007 üldkoosolekul viibinud korteriomanike poolt. Üldkoosolek viidi läbi vastavalt korteriühistu põhikirjale ning otsus tehti korteriomanikele teatavaks seaduse ja KÜ põhikirjaga kehtestatud korras. Kostja üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole. 1.5 Hageja palub kostjalt välja mõista 1 453, 21 krooni ning hageja menetluskulud (riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulud 500 krooni).

2.1 Kostja hagi ei tunnista. 2.2 Kostja selgitab, et 30. oktoobril 2007 koosolekust ta osa ei võtnud ning sellel vastu võetud otsusega KÜ Kasteheina 5 veevõlgnevuse 66 586, 60 krooni korteriomanike vahel jagamise ja tasumise ajatamise kohta ei nõustu. Kostja väidab, et hageja ei ole esitanud koosolekust osavõtjate nimekirja ja kostja allkirja selle kohta, et ta oleks vabatahtlikult andnud allkirja iga kuu 100 krooni võlgnevuse tasumiseks AS-le Viru Vesi. KÜ Kasteheina põhikirja p 5.3.1 järgi, saab kohustusi ja nõudeid panna vaid tegelikele võlgnikele. Tuginedes MTÜS § 12 lg 4, ei saa teistele liikmetele panna lisakohustusi nende võlgnevuste likvideerimiseks, mis on tekitatud teiste liikmete poolt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

3.1 Kostja selgitas kohtuistungil, et üldkoosolekul ta ei viibinud. KÜ otsusest ei teadnud ta ajani, kui sai kohtust menetlusse võtmise määruse. Kostja on küll korteriomanik, kuid korteris elab kostja ema. Ema viibis koosolekul, kuid ei hääletanud. Kostja leidis, et juhatus oleks pidanud kostjat teavitama vastuvõetud otsusest.

3.2 Hageja seadusliku esindaja D.F.i kirjaliku selgituse kohaselt riputati üldkoosoleku protokoll pärast 30.10.2007 stendile, et sellega saaksid tutvuda kõik korteriomanikud. Võlasumma jaotamisel korteriomanike vahel esitati maksmisele kuuluvad summad eraldi reana kommunaalteenuste arvetes kõigile korteriomanikele. Arveid esitati igakuiselt. Kostja oli teadlik 30.10.2007 vastu võetud otsusest. Hageja jäi kohtuistungil oma seisukohtade juurde, leides, et keegi korteriomanikest vastuvõetud otsuse peale ei kaevanud, seega otsus kehtib. Otsus võeti vastu üldkoosolekul, kvoorum oli olemas, otsus on kehtiv. 3.3 Kostja jäi oma vastuväidete juurde ja hagi ei tunnistanud. Kostja selgitas, et võlg oli viiel korteril, mitte kogu majal. See oli konkreetsete korteriomanike võlgnevus, mis oleks tulnud neilt ka välja mõistetama. Kostja suhtles inimestega, kes viibisid üldkoosolekul. Nende sõnul oli antud küsimus küll päevakorras, kuid esimees selgitas, et pärast võlgnikelt raha kättesaamist jagatakse see teistele korteriomanikele tagasi. Keegi pole seniajani sentigi saanud. Kostja on seisukohal, et koosolekul viibinud isikute nimekiri koostati vahetult enne kohtule hagiavalduse esitamist. Sellest ka osalejate arvu erinevus. Kostja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kostja tunnistas 19.jaanuari 2010 a kohtuistungil (tl 40) , et tema ema ,kes elab korteris Kasteheina 5-53 Kohtla-Järve (elas ka 2007a),vóttis koosolekust osa , kuid ei hääletanud. Kohus leiab , et ei oma tähtsust , kas ta ei hääletanud seetõttu, et korteriomanik V.P. ei andnud temale hääletamiseks volitusi,kuna vastavalt KÜ põhikirja p. 3.1.2-le peab esindaja olema KÜ liige või ei hääletanud ta seetõttu,et soovis jääda poja volitatud isikuna teiste eest arvete maksmise küsimuses erapooletuks. Igal juhul viibis ta koosolekul ja kostjast korteriomanikul oli võimalik toimunud koosoleku otsusest tema kaudu teada saada. Seetõttu ei pea kohus usutavaks kostja väidet nagu kostja oleks alles kohtust hagimaterjale saades teada saanud koosoleku otsusest. Otsust oli kostjal võimalik teada saada ka korteriühistu stendile ülespandud koosoleku protokolliga tutvudes. Ka koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise üle ei ole kostja korteriühistule pretensioone esitanud. Seega ei olnud kostjal mingeid takistusi koosoleku toimumisest teadasaamisel, selle otsusest teadasaamisel ja otsuse õigeaegsel vaidlustamisel, mis võinuks kaasa tuua ka kostja vastu esitatud hagi mitterahuldamise. Kohtul puudub õigus ilma vastava taotluseta tühistada korteriühistu üldkoosoleku otsust. Juhul ,kui vastav taotlus oleks ka kostja poolt esitatud, puuduks kohtul õigus ca 2 aastat peale KÜ koosoleku toimumist selle korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks või tühiseks tunnistamiseks . Seega otsus ,mis võeti vastu koosolekul,mille toimumisest kostja teadlik oli ning millise otsusega ta võis vaidlustamise tähtaja jooksul tutvuda ja selle vaidlustada ,on jõustunud ning kostja peab täitma sellel koosolekul vastu vóetud otsust, mis kohustab teda tasuma võlgnevuse korteriühistle summas 1453,21 krooni. Kohus ei anna õiguslikku hinnangut 30.10.2007 koosoleku otsusele sisuliselt ,kuna kostja ei ole otsust õigeaegselt vaidlustanud ning kohus ei saa sekkuda korteriühistu tegevusse ning tunnistada tema otsuseid kehtetuteks või tühisteks selleks vastavat avaldust saamata. Kohus juhib kostja tähelepanu võimalusele vajadusel ise organiseerida korteriühistu liikmete koosoleku kokkukutsumine kui ta leiab , et on vaja võtta vastu otsuseid küsimustes ,mis on korteriühistu üldkoosolek varasemalt lahendanud ebaseaduslikele alustele tuginedes või kvoorumit mitte omades. Tuginedes MTÜS § 20 lg. 3 peab korteriühistu juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. .

Menetluskulud

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.