Tartu Maakohus
Otsuse tegemise koht
Viljandi Kohtumaja
Kohtuasja number
nr 2-08-25534
Otsuse kuupäev
22.märts 2010
Kohtunik
Silvi Maiste
Istungisekretär
Aino Männik
Kohtuasi
Arlang Pluss OÜ hagi Boris Razumovi vastu võla 20662.50 krooni nõudes Arlang Pluss OÜ (registrikood 10193891, asukoht Kopli 69A Tallinn 10314) Juhatuse liige Marina Chizhova
Hageja Hageja esindaja Kostja Asja läbivaatamise kuupäev
Boris Razumov (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx ) 03.märts 2010
Tõlk
Elsa Korjus
Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Boris Razumovilt Arlang Pluss OÜ kasuks 9500 krooni (üheksa tuhat viissada). Jätta rahuldamata Arlang Pluss OÜ hagi Boris Razumovi vastu 11162.50 krooni ( üksteist tuhat ükssada kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti ) nõudes. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Hagiavalduse järgi töötas Boris Razumov firma Arlang Pluss OÜ Viljandi linnas aadressil Kaalu 9 asuvas mööblikaupluses müüja-mööblimonteerija ametkohal. Boris Razumoviga on sõlmitud tööleping 06.10.2005. Gunnar Kareliniga oli sõlmitud tööleping 17.11.2005. 2007.a. mai kuus oli Viljandi mööblikaupluses tuvastatud puudujääk summas 38325 krooni. Mõlemad müüjad töötasid vahetustega. Tööjuurdluse läbiviimise käigus mõlemad töötajad tunnistasid oma süüd puudujäägi tekkimisel ja kirjutasid inventuuri aktile alla. Kuna mõlema töötajaga on sõlmitud töölepingu alusel eraldi tsiviilleping kollektiivsest täieliku materiaalse vastutusest, on nad solidaarsed võlgnikud, kes nõustusid puudujääki kustutama ja maksma puudujäägi summa võrdsetes osades ehk 19162.50 krooni igaüks.
Boris Razumov tegi makseid ainult 4 kuu jooksul ja kustutas oma võlaosast ainult 8000 krooni. Seega tagastamata võlg on 11162.50 krooni. Hageja palub välja mõista Boris Razumovilt tema süü tõttu tekkinud puudujäägist kustutamata jäänud võlasumma 11162.50 krooni. Kui kohus leiab, et Boris Razumov on maksejõuetu, palub tema osa välja mõista solidaarkostjalt Gunnar Karelinilt. 20.09.2008 teatas hageja, et loobub nõudest Gunnar Karelini vastu, kes on oma osa ära maksnud. Kohus võttis vastu hagist loobumise avalduse Gunnar Karelini suhtes. 21.09.2009 esitas hageja täiendava hagi nõude ja palub välja mõista Boris Razumovilt lisaks hagiavalduses märgitud summale veel 9500 krooni. Inventuuri käigus 15.05.-21.05.2007 tuli välja, et kaupluse kassa on puudu sularaha summas 9500 krooni. 21.05.2007 kirjutas Boris Razumov seletuskirja, kus tunnistas, et kahel korral omastas hagejale kuuluva raha ning kohustus tagastama tema poolt võetud summad kokku 9500 krooni kuni 17.07.2007. raha jäi hagejale tagastamata. Kostja vastas kohtule, et ta ei ole nõus kinni pidama kirjalikust lepingust ( koostatud 14.05.2007 ), milles seisneb, et kostjal on kohustus maksta hagejale iga kuu 1600 krooni kahjude korvamise kohta. Kostja on mitmeid kordi telefoni teel vesteldes pakkunud, et hageja teeks tasaarvelduse maksmata jäänud palgaviivisega, mille kohta on kostja esitanud hagejale taotluse 13.06.2007, kuid seda pole rahuldatud. Firma ei ole lahendanud kohtuväliselt firmasiseseid probleeme ( registreerimata töövõimetusleht, ei ole arvesse võetud kostja poolt esitatud arstliku ekspertiisi otsust kostja püsiva töövõimetuse kohta). Kostja on aru saanud, et firma soovib, et kostja maksaks tagasi need summad, mis kostja on välja võtnud n.ö. preemia rahana. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja nõuet tõendavad tõendid: tööleping ( tl 6-10 ), 21.mai 2007 inventuuri akt ( tl. 22-23), kollektiivse täieliku materiaalse vastutuse leping ( tl 16- 20 ), käskkiri kassa inventuuri kohta ( tl 21), Razumovi materiaalse kahju hüvitamise kohustus ( tl 24), Razumovi panga väljavõtted 1600 krooni tasumise kohta kuus (tl. 26-29 ), Razumovile saadetud kiri allkirjaga( tl. 30-31), kiri Razumovile ( tl 33 ), käskkiri kassa inventuuri kohta ( tl 140 ), raamatupidaja analüüs ( tl 141 ), Razumovi seletuskiri ( 144 ), kassajäägid sularahas ( tl 142), kassa aruanne ( tl 143 ), seletuskiri inventuuri akti juurde ( tl 145). Kõik on tõendatud hageja poolt esitatud kirjalike tõenditega. Hageja esindaja teadis, et on vaja võtta seletuskiri ja Razumov ise kirjutas need kuupäevad ja summad, millal ta võttis raha kokku 9500 krooni. Raamatupidaja näeb ainult saldot ja seda raha, mis on puudu. Siis ta küsiski seletuskirja Razumovilt. Razumovi poolt kirjutatud kohustis puudujäägi osa maksmise kohta on võlakiri ja ei nõua lisa tõendeid ja uurimist. Razumov tunnistas võlga, kirjutas inventuurile alla ja ka maksis osa ära. Ka teist võlga 9500 krooni on ta tunnistanud ja ka see ei nõua lisa tõendeid. Ülalnimetatud tõendid on kohtuistungil uuritud. Kohtuistungil kostja seletas, et 9500 krooni on ta maksnud tagasi kahes osas, mille kohta esitab maksekviitungid. 9500 krooni on ära maksnud 19.06 ja 17.07 2007 aastal. Ta kandis iga päev kassasse laekunud raha üle. See tema poolt makstud summa on ülekande summade sees. Inventuuri summast 8000 krooni on ära maksnud. 11162.50 krooni nõude summaga ei ole nõus. Pole saanud saatelehti, et sellised kaubad oleks kauplusesse jõudnud. Kaubad ei tulnud alati saatelehtedega. Ei ole läbi viidud distsiplinaarjuurdlust. 15.05.2007 inventuurile kirjutas alla, kuna teda ähvardati. Vältides probleeme, kirjutas paberitele alla. Töökoodeks § 125 lg 1 alusel töötaja ei vastuta kahju eest. Puuduvad tõendusmaterjalid tema otsese süü kohta. Süüd tõendab ainult inventuuri akt, muud tõendust ei ole, seletuskirju ega muid asju. Ei ole tõendeid otsese kahju tekitamise tõendamiseks. Ta käis Tallinnas inventuuri dokumente vaatamas. Inventuuri puudujäägid ei ole korrektselt tõendatud. Ei ole tehtud sisejuurdlust. Hageja poolt pole täidetud kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu p. 3.1.3 nõudeid, ka p 3 2.3, 3 2.5, 3.2.6 punktid pole täidetud.
Kohtuslikes vaidlustes kostja seletas, et 9500 krooni on ta tasunud, mille ta sai laenuks. Juhatuse liikmed andsid talle laenu. Kui ta Tallinna läks oli tal see 9500 krooni kaasa, ta küsis Marinalt, et kas võib selle võtta laenuks. Marina arutas seda teise juhatuse liikmega ja nad lubasid. Tema arvates on tal laen tagasi makstud. Puudujäägi summas 11 162.50 krooni ei ole tema süü tõendatud. Tihti tulid kauba saatelehed hiljem kui kaup. Kaupa ei saanud kontrollida. Inventuuri aktis on puudujääke. Puudujääki hakati kinni pidama palgast. Ta ei saanud aru, et oleks veel eraldi pidanud maksma. Ei teostatud väljaõpet. Tal ei olnud kogemusi teisi kontrollida. Võimatu oli aru saada, mis müüdud, mis mitte. Kaup võis välja minna uue nime all. Ta vaidlustab inventuuri tulemust. Kohus määras mitte võtta tõenditena asja juurde maksekorraldusi 19.06.2007 ja 17.07.2007, kuna mõlemal üle kantud summad üle 10 000 krooni. Maksekorraldustel ei ole märget, milliseid rahasid on üle kantud ja et üle kantud summa sisaldaks ka Boris Razumovi enda poolt tasutavat summat. Kirjaliku menetluse käigus vaidlustas kostja hagi mitmetel põhjustel. 25.07.2008 ( tl 51-52) vastuses palus ta asi jätta läbi vaatama või menetlus asjas lõpetada, kuna kostja on omalt poolt kirjalikult esitanud hagejale dokumendid oma püsiva töövõimetuse kohta seoses tööõnnetusega 12.12.2007 ning palunud telefoni teel hageja juhatusega kokkusaamist, et tekkinud erimeelsusi lahendada. Kostja on pakkunud hagejale, et iga kuu 1600 krooni kahjude korvamiseks hageja teeks tasaarvestuse maksmata jäetud palgaviivisega, kuid seda pole rahuldatud. Hageja jättis tahtlikult registreerimata kostja poolt esitatud töövõimetuslehe nr 53591 26.03.2008-08.04.2008 ja ei ole arvesse võtnud kostja poolt hagejale esitatud arstliku ekspertiisi otsust kostja püsiva töövõimetuse kohta. 09.09.2008 vastuses ( tl 118-120) selgitab ta erimeelsusi poolte vahel haiguslehe kohta, õnnetusjuhtumi kohta, töögraafikute hilinemise kohta, töötasu maksmata jätmise viivise kohta. Kostja leiab, et hageja soovib, et kostja maksaks tagasi need summad, mida on palunud Marina Chizhova kassat välja võttes märkida kassa väljamineku orderile ainult oma nime ( Boris Razumov), et kostja on välja võtnud n.ö. preemia rahana. Kostja palub hageja vastata, kas ta peab tagasi maksma ka need lisatasuna/preemiana makstud summad, mida ei ole kirjas firma aruandluses. Hageja ei soetanud Viljandi kauplusse arvutit. Kohtuistungil kostja seletas, et 9500 krooni on ta maksnud tagasi kahes osas 19.06 ja 17.07 2007 aastal.. See tema poolt makstud summa on ülekande summade sees. Inventuuri summast 8000 krooni on ära maksnud. 11162.50 krooni nõude summaga ei ole nõus. Pole saanud saatelehti, et sellised kaubad oleks kauplusesse jõudnud. Kaubad ei tulnud alati saatelehtedega. 15.05.2007 inventuurile kirjutas alla, kuna teda ähvardati. Puuduvad tõendusmaterjalid tema otsese süü kohta. Süüd tõendab ainult inventuuri akt, muud tõendust ei ole, seletuskirju ega muid asju. Ei ole tõendeid otsese kahju tekitamise tõendamiseks. Inventuuri puudujäägid ei ole korrektselt tõendatud. Ei ole tehtud sisejuurdlust. Hageja poolt pole täidetud kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu p. 3.1.3 nõudeid, ka p 3 2.3, 3 2.5, 3.2.6 punktid pole täidetud. Kohtulikes vaidlustes kostja seletas, et 9500 krooni on ta tasunud, mille ta sai laenuks. Juhatuse liikmed andsid talle laenu. Kui ta Tallinna läks oli tal see 9500 krooni kaasa, ta küsis Marinalt, et kas võib selle võtta laenuks. Marina arutas seda teise juhatuse liikmega ja nad lubasid. Tema arvates on tal laen tagasi makstud. Puudujäägi summas 11 162.50 krooni ei ole tema süü tõendatud. Tihti tulid kauba saatelehed hiljem kui kaup. Kaupa ei saanud kontrollida. Inventuuri aktis on puudujääke. Ei teostatud väljaõpet. Tal ei olnud kogemusi teisi kontrollida. Võimatu oli aru saada, mis müüdud, mis mitte. Kaup võis välja minna uue nime all. Ta vaidlustab inventuuri tulemust. Kohus, hinnates kostja nii kirjalikke kui kohtus esitatud seisukohti, leiab, et kostja vaidlustas inventuuri tulemused alles kohtuistungil, kui väitis, et ta vaidlustab inventuuri tulemust. Asja kirjaliku menetluse jooksul ei ole kostja kordagi vaidlustanud inventuuri tulemusi ega esitanud taotlusi kohtule inventuuri tulemuste kohta täiendavate tõendite nõudmiseks. Hageja on sõlminud kostjaga töölepingu 06.10.2005 ja teise müüja Gunnar Kareliniga 17.11.2005 ja kostja ning Gunnar Kareliniga 17.11.2005 kollektiivse täieliku materiaalse vastutuse lepingu.
Töölepingute järgi töötasid Boris Razumov ja Gunnar Karelin müüja-mööblimonteerijana. Boris Razumovi tööülesanneteks oli tööleping ( tl 6-10 ) p 2.2 järgi on müüja-mööblimonteerija töö sisuks: mööbli laadimine, kokkupanek, lao korrashoid ja mööbli tellimuste vastuvõtt. Klientidelt raha vastuvõtmine, selle hoidmine ja panka üle andmine. Kauba arvestus, kauba vastuvõtt dokumentide järgi, kauba andmine kliendile peale kauba eest 100 % tasumist kas sularahas või panka, kauba inventuuri läbiviimine. Kauba müük, raha vastuvõtmine ja panka üle kandmine. Tööleping on sõlmitud 06.10.2005 ja Boris Razumov on sellele alla kirjutanud. Gunnar Karelini töölepingu järgi oli tema töö sisuks mööbli müük, mööbli laadimine, -kokkupanek, mööbli tellimuste vastuvõtt. Kollektiivse täieliku materiaalse vastutuse lepingu ( tl 16- 20 ) p 2.2.3 järgi on tööandjal õigus kinni pidada tekitatud kahju, kauba puudujääk, raha puudujääk töötaja palgast, kuid mitte rohkem kui 40 %. P 3.1.2. järgi töötaja peab hoolikalt suhtuma temale hoidmiseks või muuks otstarbekas antud tööandja varasse ja tegema kõik endast oleneva vara säilimiseks. P 3.1.3 järgi on töötaja kohustatud pidama vara üle arvestust vastavalt korrale ja/või tööandja korraldustele. P 3.1.5 järgi töötaja on kohustatud kehtestatud korras koostama ja õigeaegselt esitama tööandjale vara kaubalis-rahalised ja muud aruanded temale usaldatud vara liikumise ja jääkide kohta vastavalt kehtestatud korrale ja tööandja korraldustele. P 3.1.6 kohaselt kinni pidama vara hoidmise, väljaandmise ja/või vahetustöötajale või kolmandale isikule üleandmise kehtestatud korrast. P.3.1.9 võtta osa kollektiivile usaldatud vara inventeerimisest. P 3.1.10 järgi on töötaja kohustatud kandma täielikku materiaalset vastutust vara säilimise, puudujäägi, riknemise, hävimise, hävitamise, kaotsimineku, omastamise, riisumise eest. P 3.2. sätestab tööandja kohustused: 3.2.1. looma kollektiivile tingimused vara täieliku säilimise tagamiseks, 3.2.3. tagama kollektiivile tingimused vara kohta käivate aruannete tegemiseks, 3.2.5 kehtestada vara vastuvõtmise, hoidmise, müümise, transportimise ja aruandluse kord, 3.2.6 kehtestada vara inventeerimise kord. P 4.1. kohaselt kollektiivi liikme ( liikmete ) täieliku materiaalse vastutusele võtmise aluseks on nende süü ja materiaalne kahju. P 4.2. kohaselt tööandja kohaldab kollektiivi liikme suhtes täielikku materiaalset vastutuse pärast kahju tekkepõhjuste hoolikat kontrollimist, võttes iga kollektiivi liikmelt kahju tekkimise kohta kirjaliku seletuse. P 4.3. kohaselt kahju hüvitamiseks määrab tööandja kindlaks iga kollektiivi liikme poolt hüvitamisele kuuluva summa võrdeliselt kahju tekkimise ajavahemikul töötatud aja ja palga suurusega. Nimetatud lepingule on 17.11.2005 alla kirjutanud ka Boris Razumov. Eesti Vabariigi töölepingu rakendamise seaduse p 5 kohaselt töösuhetes tekkinud muude vaidluste läbivaatamisel säilitada eriseaduse kehtestamiseni Eesti NSV töökoodeksis sätestatud kord. TööK § 1281 lg 1 sätestab võimaluse sõlmida kollektiivse varalise vastutuse lepingu töötajatega, kes töötavad ametikohal või teevad töid, mis on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmisega, töötlemisega, müügiga (väljaandmisega), veoga või tootmisprotsessis kasutamisega ning kui ei ole võimalik piiritleda iga töötaja materiaalset vastutust ja sõlmida temaga täieliku materiaalse vastutuse lepingut. Tööandjal kui kollektiivse varalise vastutuse lepingu sõlmimisest huvitatud isikul lasub TööK § 1281 lg 1 kohaldamiseks vajalike asjaolude tõendamise koormus, sh peab ta tõendama, miks ei olnud iga töötajaga võimalik eraldi sõlmida isikliku varalise vastutuse lepingut. Kuna kollektiivne varalise vastutuse leping on töötajale ebasoodne leping (töötaja vastutab mitte üksnes oma tegude eest, vaid ka kollektiivi teiste liikmete tegude eest) ja kuna praegusel ajal ei ole ühiskonnas toimunud muudatuste tõttu enam rakendatavad töötajate huve kaitsvad TööK § 1281 lg-d 2 ja 3, mis vastavalt näevad ette kollektiivse varalise vastutuse lepingu kooskõlastamise ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ametiühingukomiteega (neid ei näe ette ametiühingute seadus) ning kollektiivse varalise vastutuse lepingu sõlmimise võimaluse üksnes vastavas loetelus nimetatud tööde puhul (selle loetelu pidi kinnitama NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riiklik Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee koos ÜAÜKN-iga), siis peab kohus hindama kollektiivse varalise vastutuse lepingu kehtivust sõltumata poolte taotlustest.
Kohus leiab, et kahe müüjaga kaupluses on põhjendatud sõlmida kollektiivse varalise vastutuse leping. Mõlema müüja töökohustuseks oli mööbli müük. Kollektiivse varalise vastutuse lepinguga võtsid kostjad endale kohustuse vastutada Viljandi mööblikaupluses asuva vara säilimise eest, kohustudes selle kohustuse rikkumise korral hüvitama kahju. Kohus leiab, et inventuuriaktiga ( tl 22-23 ) ( inventuur läbi viidud 15.05.2007-21.05.2007 ) on tõendatud, et kaupluses oli tehtud kindlaks kauba puudujääk 13 nimetuse osas kokku summas 38325 krooni. Inventuurile on alla kirjutanud kaubatundja L.Truuse ja mõlemad müüjad Boris Razumov ja Gunnar Karelin. Kohustuse kahjude hüvitamise kohta on müüjad kirjutanud 14.08.2007. Boris Razumovi materiaalse kahju hüvitamise kohustuse ( tl 24) järgi Boris Razumov, varem tema poolt allakirjutatud inventuuri akti 15.05.2007-21.05.2007 alusel ja kollektiivse täieliku materiaalse vastustuse lepingu alusel annab kirjaliku nõusoleku tekitatud kahju hüvitamise kohta ja kohustub igakuiselt kuni 15 kuupäevani üle kandma 16900 krooni kuus OÜ Arlang Pluss a/a-le. Juhul, kui ülekanne ei ole tehtud hiljemalt kuu lõpuks, annab nõusoleku summa kinnipidamiseks oma palgast. Hansapanga väljavõtete järgi on Boris Razumov tasunud inventuuri katteks 21.08.2007 1600 krooni, 29.09.2007 1600 krooni, 21.10.2007 1600 krooni, 10.12.2007 3200 krooni ( märkus 2 kuu makse ) (tl. 26-29 ). Kohtule ei ole esitatud tõendeid kahju tekkepõhjuste kontrollimise kohta, ei ole esitatud müüjate seletuskirju puudujäägi tekkimise kohta. Hageja esindaja vastas kohtuistungil, et kõik on tõendatud hageja poolt esitatud kirjalike tõenditega. Razumovi poolt kirjutatud kohustis puudujäägi osa maksmise kohta on võlakiri ja ei nõua lisa tõendeid ja uurimist. Razumov tunnistas võlga, kirjutas inventuurile alla ja ka maksis osa ära. Kohus leiab, et hageja on jätnud täitmata kollektiivse täieliku materiaalse vastutuse lepingu p 4.2, mille kohaselt tööandja kohaldab kollektiivi liikme suhtes täielikku materiaalset vastutuse pärast kahju tekkepõhjuste hoolikat kontrollimist, võttes iga kollektiivi liikmelt kahju tekkimise kohta kirjaliku seletuse. Kohus leiab, et hageja tööandjana ei ole välja selgitanud, kas keegi müüjatest võis kahju tekitada ja kui palju kahju tekitas. Inventuuriakti järgi oli kaupluses puudu kaupa 13 nimetust kokku 18 eset. Kohus leiab, et hageja ei ole välja selgitanud, kuidas sai kaupluses tekkida mööbli puudujääk. Seetõttu ei saa kindlaks teha põhjuslikku seost müüjate väidetavate töökohustuste rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kohus leiab, et ei ole usaldusväärselt tõendatud, et kostjad rikkusid ühiselt kollektiivse materiaalse vastutuse lepingut, s.o ei taganud neile usaldatud vara allesolekut. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, milles seisnes kummagi müüja tegevus kahju tekkimisel. Kohus leiab, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta on hoolikalt kontrollinud kahju 38325 krooni tekkimise põhjusi ja kummagi müüja osa selle tekkimisel. Kohtule ei ole esitatud müüjate seletuskirja ega mingeid muid tõendeid kahju tekkepõhjuste uurimise kohta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendavad, et müüjad end milleski süüdi tunnistasid. Kahju hüvitamise kohustused on müüjad kirjutanud 14.08.2007. Kohus leiab, et need ei sisalda seda, milles seisnes töötajate süü kahju tekkimisel, vaid ainult seda, et nad kohustuvad tasuma kahju summa kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu alusel. Kohus leiab, et ei ole usaldusväärselt tõendatud töötaja süü kahju tekkimisel ja seetõttu ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista 11162.50 krooni. Raamatupidaja analüüsi järgi Boris Razumovi allakirjutatud sularaha vastuvõtu andmikus näidatakse kassajääk seisuga 30.04.2007 72 krooni. 21.05.2007 on ostjatelt saadud 51036 krooni. 01.05.2007 – 21.05.2007 on üle kantud firma pangakontole 35310 krooni. Samal ajavahemikul väljaminekud 394 krooni. Niisiis seisuga 21.05.2007 kassajääk peab olema 15404 krooni. Seega on kassast välja võetud 9500 krooni, 21.05.2007 kassas faktiliselt 5904 krooni( tl 141 ). Sularaha liikumine ja kassajääk mais 2007 seisuga 21.05.2007 on esitatud kohtule ka tabeli kujul ( tl 142), samuti kassa aruanne ( tl 143 ). Boris Razumov on 21.05.2007 kirjutanud seletuskirja, et ta võttis Viljandi Mööbliringi kassast raha 14.05.2007 summas 4500 krooni ja 17.05.2007 5000 krooni, mille tagastab hiljemalt 17.07.2007, kokku 9500 krooni ( 144 ).
Kohus leiab, et on põhjendatud välja mõista kostjalt tema poolt tekitatud kahju 9500 krooni. Selle kahju tekitamine kostja poolt on tõendatud. Hageja on nõudnud kostjalt selle kohta seletuskirja. Kostja on kirjalikult tunnistanud, et ta võttis kassast raha. Kohus leiab, et ei ole usaldusväärselt tõendatud, et kostja on selle raha hagejale tagasi maksnud. Kostja ei ole esitanud oma väite kinnitamiseks raha maksmise kohta usaldusväärseid tõendeid. Ta esitas kaks maksekorraldust, mille mõlema järgi oli hagejale üle kantud üle 10 000 krooni. Kostja seletas, et ülekanne sisaldab nii kassasse laekunud raha kui tema poolt makstavat raha. Kuna maksekorraldustel vastavat selgitust ei olnud, oli ainult märgitud ülekanne, siis kohus leiab, et see ei ole usaldusväärne tõend raha maksmise kohta ja ei võtnud neid tõendina toimikusse. Kohus leiab, et asjakohane on hageja esindaja väide, et kui ülekantud summad sisaldaksid ka Boris Razumovi poolt makstud summasid, siis peaks olema kassas samas summas puudujääk. Boris Razumov on nende ülekannetega kandnud hagejale üle kaupluse kassasse laekunud raha. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda osaliselt 46 % ulatuses. Hagi rahuldamata osas 54 % osas jätta menetluskulud hageja kanda.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.