Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

(TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt esitatud kriminaalasja nr 08240104735 kriminaalmenetluse lõpetamise 8.04.2009.a määrusest nähtub, et 21.10.2008.a toimunud teo tagajärjel pöördus AS Rakvere Haigla poole ravikindlustatud isik N. K, kellele osutati arstiabi. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud asjaolude kohaselt vastutab N.K. tervisekahjustuse eest S. Lehiste, kes pani toime kuriteo KarS § 121 järgi. Tervise kahjustamisest tekkinud kulud on eelkõige kannatanu tegelikud ravikulud. Ravikindlustuse kindlustusandja on Eesti Haigekassa. Haigekassa on tasunud tervishoiuasutusele AS Rakvere Haigla 960 krooni. Kannatanu ravikulude tasumisega on haigekassale tekitatud kahju ning S. Lehiste seaduslik esindaja on kostja, kes kannab vastutust võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 lg 2 kohaselt. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale endale kätte toimetatud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Kohtu seisukohad Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja-kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tõendamist on leidnud, et alaealise S. Lehiste suhtes on algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 järgi, kuid menetlus on lõpetatud kriminaalasjas. Prokuröri määrusega on määratud kohustusena üldkasulikku töö tegemine. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 6 lg 1 kohaselt igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi ning lg 2 kohaselt tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lg 1 järgi ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud. RaKS § 29 lg 1 ja lg 3 kohaselt Haigekassa võtab kindlustatu isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste

eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel ning Haigekassa on kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse tevishoiuteenuse eest ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist. RaKS § 26 lõike 1 kohaselt on Haigekassa tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega on Haigekassa õigustatud kostjalt tagasi saama tervishoiteenuse osutamise eest tasutud 960 krooni. VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vastutavad vanemad või eeskostjad, sõltumata oma süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise läbivaatamine. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirja ning kulusid tõendavate dokumentidega TsMS § 174 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.