Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

järgi ta tagasimakseid tegi. Seetõttu on hageja kohaldanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 88 lg 6, mille järgi loetakse esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Sama paragrahvi 8. lõike alusel, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks põhikohustuste katteks. Tsiviilmenetluse seadustiku (TsMS § 367) kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista viivis t0,05 % päevas tasumata põhisummalt. Kohtutäiturilt on kinnistu enampakkumise müügiga saadud võlgevuse katteks 78833 krooni. Sellega arvestades palub hageja kostjalt välja mõista tasumata põhivõlg 234799.14 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 105248.76 krooni. Menetlukulud jätta kostja kanda. Menetluse käik Kostja andis kirjaliku vastuse, milles ei vaidlustanud tema vastu esitatud rahalisi nõudeid, s.t põhivõla tasumata osa ja arvestatud viivise suurust. Küll aga ei ole nõus, et asi on menetlusse võetud. Kostja on saanud kohtutäiturilt täitmisteate juulikuus 2009, milles on täitedokumentideks need laenulepingud. Kuna kohtutäitur menetleb neid nõudeid, siis on piisav alus hagi menetlusse võtmisest keelduda. Andes kirjaliku vastuse kostja väidetele märgib hageja, vaatamata hagiavalduse ümberkirjutusele võtab kostja lepingulised kohustused omaks. Kuid menetluse lõpetamine ei ole õigustatud. Täitemenetluses on toimunud laenu tagatisvara võõrandamine ja seda kostja ei ole vaidlustanud. Kuna vabatahtlik täitmine ja sundtäitmine võlga ei likvideerinud, siis seetõttu on hageja kohtusse pöördunud. Hageja on vastusele juurde lisanud 3.12.2009.a täitemenetluse lõpetamise otsuse. Oma vastusega kostja väidab, et sellise kuupäevaga kohtutäituri otsust ei saa olla olemas. See on koostatud ilmselt käesoleva aasta veebruaris. 22. jaanuari 2010 kirjas täitur teatas, et täitemenetluse lõpetamine on põhjendamatu. Kui kohtutäitur keeldub menetluse lõpetamisest, siis kuidas saab olla selline dokument. Käesoleval hetkel on kohtumenetluses kaebus kohtutäituri tegevuse peale, millega taotletakse täitemenetluse algatamise otsuse tühistamist. Poolte seisukohad kohtuistungil Hageja esindaja selgitab nõude sisu ja jääb nõude juurde. Kostja ei ole vaidlustanud nõutavaid rahasummasid. Kõik kostja poolt esitatud vastuväited, nagu ka see, et kohtus on pooleli kaebemenetlus kohtutäituri tegevuse peale või isegi otseselt välja ütlemata või taotlemata menetluse peatamine, ei ole selles asjas üldse olulised. Täitur on täitemenetluse lõpetanud 3.12.2009.a. Kostja ei ole hüpoteegiga tagatud vara enampakkumist täitemenetluses vaidlustanud. See vara on müüdud. Saadud raha ja vabatahtlikult tasutud raha on arvestatud laenu katteks. Tasumata on 234799.14 krooni põhivõlga ja sissenõutavaks muutunud viivis. Hagejal on edaspidi, kui põhinõue ei ole täidetud, õigus saada 0,05 % viivist kuni kohustuse täitmiseni. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud seletusega hagimenetluse kohta. Tema meelest ei saa seda tsiivilasja arutada enne, kui on menetletud tema kaebus täituri tegevuse peale. Rahaliste nõuete üle ta ei vaidle. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Esmalt märgib kohus, et vaidlust ei ole põhivõla ega viivise suuruse üle ega selle nõude üle. Samuti ei vaidlustata nõuet, et hagejal on õigus saada kuni põhinõude täitmiseni viivist. Vaidlus on tekkinud selle üle, kas kohus saab seda nõuet menetleda enne, kui on lahendatud 1.03.2010 menetlusse võetud kostja kaebus kohtutäituri 22.01.2010.a otsuse peale, milles kohtutäitur ei nõustunud kostja poolt taotletud lõpetamise alusega.

Kohtu, olles üle vaadanud kostja esitatud dokumentid (sealhulgas esitatud kohtutäituri 7.12.2009.a vastuse - tl 48) ja ära kuulanud kohtuistungil antud seletuse, leiab, et sisuliselt ei ole kostja vaidlustanud kohtutäituri tegevust vara realiseerimisel ega vaidlusta seda nüüdki. Kostja on olnud nõus juulis 2009.a alustatud täitemenetlusega, siis vara müügiga ja enampakkumise kaudu saadud raha jagamisega võla ja kulude katteks 2. novembril 2009.a. Alles nüüd, kui on möödunud üle kolme kuu, on hakanud tagantjärgi vaidlema menetluse lõpetamise õigusliku aluse üle. Kostja käitumine on vastuoluline. Kostja mainitud 22.01.2010.a kiri ei ole kohtutäituri täitemenetluses tehtud otsus, nagu seda on täituri 3.12.2009.a otsus. Selles kirjas ei ole nii, et täitemenetluse lõpetamine oleks põhjendamatu ja sellega annaks täitur teada, et täitemenetlus on lõpetamata. Täitur teatab, et taotletatav lõpetamise alus on põhjendamatu. Kohtutäitur ei pea vajalikuks 3.12.2009.a otsuse ja selles märgitud menetluse lõpetamise aluse muutmist. Kohus ei nõustu kostjaga, sest otsust, mis oleks 22.01.2010.a vormistatud otsusele esitatavate nõuetele, ei ole kostja esitanud. Kohtule on esitatud kohtutäituri 3.12.2009.a otsus, mille järgi on võlgnik kostja ja sissenõudja hageja. Selles otsuses on märgitud, et seoses vara realiseerimisega 28.10.2009.a 91000 krooni eest lõpetab täitur menetluse täitemenetluse seadustiku (TSM) §-st 48 p 8 juhindudes. Menetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et see pole nii. Kostja väited, et tegemist on hoopis tagantjärgi tehtud veebruari 2010.a otsusega, on paljasõnaline väide, mida kohus tõendamatuse pärast ei saa arvestada. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et kohtumenetluses on kaks samasugust nõuet, mida olla ei saa. Selgituseks kostjale, mida tema nõustaja ei ole talle selgitanud, et selle tsiviilasjaga menetletakse hagimenetluses võla nõuet. Teise menetlusega menetletakse kaebust kohtutäituri tegevusele, mis on hagita menetlus, kus ei muutu võlanõude ja viivise suurus ega olemus, sest ollakse nõus täitemenetluse kaudu saadud raha arvestamisega võla katteks ning üldse ei vaidlustata hageja poolt arvestatud võla suurust koos viivise summaga. TsMS § 356 sätestab menetluse peatamise teise menetluse tõttu. Kohus küll ei saanud niisugust taotlust kostjalt, kuid tema väidetes on see kõlanud. Esimese lõike järgi, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetlus või muu kohtumenetlus, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Niisugust olukorda selles asjas ei esine. Tegemist on erineva õigusuhte käsitlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõue on põhjendatud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab kulud menetluspool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.