Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(7)

Tsiviilasi nr 2-10-4285 85, Tallinn) saali nr 1 07. aprillil 2010 kell 09.45.

ASJAOLUD

27.01.2010 esitas K-TOÜ (likvideerimisel) Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. K-TOÜ (likvideerimisel) palus kuulutada välja enda pankrot, kuna ta ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. 05.02.2010 määrusega võttis kohus K-TOÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Arm’i. 09.03.2010 esitas ajutine haldur ajutise halduri ettekande võlgniku majanduslikust olukorrast. 10.03.2010 kohtuistungile GK väidetava trauma tõttu ei ilmunud, 09.03.2010 e-kirjaga palus avaldus läbi vaadata võlgniku esindaja osavõtuta. 16.03.2010 esitas võlgniku esindaja kohtule vastulause ajutise halduri ettekandele. 17.03.2010 esitas Maire Arm ajutise halduri vastuse võlgniku likvideerija vastulausele.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

K-TOÜ (likvideerimisel, endiste ärinimedega OÜ TTja OÜ P) alustas majandustegevust 2000. aastal. Osaühingu põhitegevusalaks pankrotiavalduse alusel on olnud mitmesugused elektriehituse, kaabelliinide ja maa-aluste trasside tööd (sadevee-, vee-, küttetrassid, elektritööd). Majandustegevus on lõpetatud detsembris 2009. 2010. a jaanuaris alustati ettevõtte likvideerimisega. Likvideerimismenetluse käigus maksti välja enamus töötasudest, maksmata on lõpparved ja saamatajäänud puhkuse tasud. Alates 18.01.2010 on võlgniku

2(7)

Tsiviilasi nr 2-10-4285 esindajaks likvideerija GK. Võlgniku likvideerimisteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 20. jaanuaril 2010. Võlgniku varad - arvelduskonto Swedbank AS’is saldo 0.26 krooni. Arvelduskonto on arestitud 12.02.2010 ajutise pankrotihalduri korraldusega; - Maksu- ja Tolliameti saldoteatise kohaselt on võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 18.02.2010 124 243.18 krooni; - 27.01.2010 seisuga koostatud raamatupidamisbilansi järgi nõuded ostjate vastu summas 974 737.74 krooni. Ajutine haldur märgib, et võlgnikul on nõuded AS-i KPK vastu kogusummas 974 737.51 krooni alljärgnevalt: • 31.12.2009 arve nr 39 summas 355 599.32 krooni (Antsla objekti eest vastavalt teostatud tööde aktile nr 19); • Lepingu täitmistagatis summas 226 474.00 krooni; • 30.11.2009 arve nr 34 tasumata summas 392 664.19 krooni (XXX objekti eest vastavalt teostatud tööde aktile nr 24). Ajutise halduri ettekande koostamise ajal moodustavad võlgniku saadaolevad varad raamatupidamise andmetel 1 098 981.18 krooni. Kuna nõue KPK T vastu on ajutise halduri arvates seotud vaidlusega, siis ei ole ta varade reaalset väärtust prognoosinud. Võlgniku kohustused Võlgnikul on kohustusi kokku 4 802 226.41 krooni, s.h: - maksusummadelt arvestatud intress 8 741.87 krooni; - võlad kreeditoridele seisuga 27.01.2010 moodustavad kokku 4 793 484.54 krooni, s.h:

79800,00 85 586,39 2344,10 1176,00 1947,00 46564,80 1350,00 2020,89 186693,64 3209,60 39328,75 2970,00 13651,20 100634,12 246422,22 4400,00

3(7)

Tsiviilasi nr 2-10-4285

6240,00 3049,80 22320,00 27375,00 185858,40 10320,00 366915,04 441706,80 19544,00 124320,00 3292,00 63128,00 302000,00 3004,81 1000,00 6072,00 238014,00 58650,00 13160,16 27910,95 34395,27 1250,40 2428,40 10402,50 17784,00 1814000,00 99936,50 14640,00 3042,00 2236,80 368,00 27075,00 7296,00 9000,00 7650,00

Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Võlgniku majandustegevus muutus kahjumlikuks kahe objektiga kahjumisse jäämise tõttu. 2009.a septembrist detsembrini langes käive ca 10 korda ning ettevõttel tekkisid makseraskused. Pankrotiavalduse esitamise ajal ei olnud ettevõte enam jätkusuutlik, hankijatele tasumiseks vahendeid ei jätkunud, puudusid võimalused täiendavate rahaliste vahendite leidmiseks väljastpoolt.

4(7)

Tsiviilasi nr 2-10-4285 Ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ettevõtte maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur vajalike käibevahendite puudumist, äriplaani luhtumist ja konkurentsi suurenemist ehitusturu sektoris. Pangakontode analüüsi tulemusel märgib ajutine haldur, et võlgnik on tasunud üle 900 000 krooni endise juhatuse liikme KK’ega seotud firmale OÜ’le K . Ajutine haldur märgib ettekandes, et selliselt kahjustas võlgnik ilmselt teiste võlausaldajate huve ja selles osas tuleb menetluses anda õiguslik hinnang, et otsustada millistel alustel ja kelle vastu nõue esitada. Ajutine haldur märgib, et nõue tuleb kindlasti esitada ka AS KPK T vastu tasaarvestatud ja kinni peetud summade tagasinõudes. Ajutine haldur ei pea õigeks pankrotisituatsioonis oleva võlgniku likvideerimismenetluse algatamist. Ajutine haldur märgib, et tema poole pöördunud võlausaldajatel ja võlgniku endisel juhatuse liikmel on toimunud tasaarvelduse osas erinevad seisukohad, mistõttu tuleb antud asjaolule anda lõplik hinnang edasise menetluse käigus. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul turusituatsiooni halvenemine, mis tõi kaasa tellimuste vähenemise. Käibevahendite puudumisel on jäänud täitmata kohustused võlausaldajate ees. Võlgnik ei suuda tasuda oma kohustusi, majandustegevust ei toimu, ettevõte on likvideerimisel, seega on võlgnik maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Seoses rahaliste vahendite puudumisega tuleb pankroti väljakuulutamise korral koostada taotlus Töötukassale hüvitiste kompenseerimiseks. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ole ilmnenud. Samuti ei nähtu ajutise halduri aruandest, et võlgniku tegevuses oleks raskeid juhtimisvigu pankrotiseaduse § 28 lg 2 tähenduses. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, leiab ajutine haldur, et K-TOÜ (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri töö aruandes on näidatud järgmiste tööülesannete täitmine: suhtlemine võlgniku esindaja, likvideerija ja võlausaldajate esindajatega, andmete kogumiseks kirjade ja järelpäringute esitamine, raamatupidamise ja taustamaterjalide analüüs, ajutise halduri ettekande koostamine - 15 tundi; kohtuistung 0,5 tundi; kokku 15,5 tundi, tunnitasuga 1 500 krooni, tehtud töö eest tasu summa kokku 23 250 krooni. Ajutise halduri kuluna on näidatud bürookulud, transport, side, kokku 2 300 krooni, koos käibemaksuga 2 760 krooni. Tasu ja kulud palub ajutine haldur välja mõista võlgnikult. Võlgniku esindaja vastulause ja ajutise halduri vastus vastulausele

5(7)

Tsiviilasi nr 2-10-4285 16.03.2010 esitas võlgniku esindaja kohtule vastulause ajutise halduri ettekandele. Võlgniku likvideerija ei ole nõus, et aruandes on ajutine haldur, toetudes võlausaldajate alusetule seisukohale, kirjutanud, et võlgnik on osaline selles, et suured summad on jäänud AS KPK T lt saamata. Samuti, et ajutise halduri hinnangul on likvideerija kaasamine tekitanud küsitavust selles, kas kirjeldatud tasaarvestus oli ainult tellija poolne surve või oli see võlgnikuga omavahel kokku lepitud. Likvideerija on seisukohal, et vajalik on küsida menetluskuludeks kohtu deposiiti 200 000 krooni. 17.03.2010 esitas Maire Arm ajutise halduri vastuse vastulausele. Ajutine haldur märgib, et likvideerija ei ole ajutise halduri aruande järeldustest täielikult aru saanud - ei ole vaidlustatud ühtegi halduri poolt esitatud fakti, vastulaused on esitatud halduri järeldustele, mis on alati hinnangulised ja mille osas võibki igaühel olla oma arvamus. Maire Arm märgib, et enamus halduri järeldustest on antud asjas olnud viitega vaidlustele ja hoidutud on ajutise menetluse faasis lõplikest järeldustest. Ajutine haldur nõustub likvideerija seisukohaga, et menetlus koosneb äärmiselt vaieldavatest nõuetest, mistõttu menetlus võib kujuneda pikaajaliseks ja kulukaks. Deposiidi ettemaksu osas on ajutine haldur arvamusel, et menetluskulud võib katta käibemaksu ettemaksu arvelt, mis eeldatavasti tagastatakse.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri ettekanne (aruanne) ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et K-TOÜ (likvideerimisel) majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on raamatupidamise andmetel vara 1 098 981.18 krooni eest, kohustusi vähemalt summas 4 802 226.41 krooni. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ole ilmnenud. Samuti ei nähtu ajutise halduri aruandest, et võlgniku tegevuses oleks raskeid juhtimisvigu pankrotiseaduse § 28 lg 2 tähenduses. 10.03.2010 kohtuistungil võlgniku likvideerija GK väidetava trauma tõttu ei osalenud, 09.03.2010 e-kirjaga palus avaldus läbi vaadata võlgniku esindaja osavõtuta. Nõuetekohast arstitõendit kohtuistungilt puudumise põhjuse tõendamiseks ei ole GK kohtule esitanud. 16.03.2010 esitas GK vastulause ajutise halduri ettekandele. 17.03.2010 esitas Maire Arm ajutise halduri vastuse vastulausele. Kohus nõustub ajutise halduri vastuses märgituga, et vastulauses ei ole vaidlustanud aruandes toodud fakte, vaid halduri hinnangulisi järeldusi. Mitmes küsimuses on vastulause esitaja ja

6(7)

Tsiviilasi nr 2-10-4285 ajutine haldur sisuliselt samal seisukohal. Kohus leiab, et vastulause ei anna alust ajutise halduri aruande muutmiseks ega täiendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud, tuleb K-TOÜ (likvideerimisel) pankrot välja kuulutada. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut ja võlgniku vastulauset, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus selgitama välja tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, AS-i KPK Tpoolt võlgniku vahendite kinnipidamise ja tasaarvestuse seaduslikkuse, samuti võlgniku rolli tasaarvestuses, samuti, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu või kas on toime pandud raske juhtimisviga. Maire Arm on andnud nõusoleku enda nimetamiseks K-TOÜ pankrotihalduriks. Maire Arm tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks.

(likvideerimisel)

Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, halduri kvalifikatsioonile ja kulutatud ajale. Menetlusosalised ei ole tasule ja kuludele vastuväiteid esitanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab K-Tosaühingu (likvideerimisel, registrikood XXX) endist juhatuse liiget KK’e (isikukood XXX) ja likvideerijat GK’i (isikukood XXX) ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 07. aprillil 2010 kell 09.45 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.