Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tallinn, Kaupmehe 6-41; tel. 5068133, 6679680;

Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada kohustatud isikute suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgniku kohustatud isikud takistavad pankroti menetlust PankrS § 85-88 sätestatud kohustuste rikkumisega. PankrS § 90, § 19 lg.1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks juhatuse liige. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuteks juhatuse liige A M, keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 12.04.2010 kell 14.00 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.2. Võlgniku vande annab kohustatud isik 12.04.2010 kell 13.50. Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku juhatuse liiget. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse kohtu poolt registrile esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 18.03.2010 kell 10.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnale.

Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 23.12.2009 võlgniku avaldus OÜ Lille Mööbel pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb avalduse esitamise vajadus 2008.a. majanduslanguse tõttu käibe järsust langemisest. Ettevõte üritas säilitada jätkusuutlikkust, vähendas kulusid, koondas töötajaid. 2009.a. maikuus suleti kauplus, lõpetati põhitegevus. Liisinguobjektide üleandmine õnnestus alles 2009 suvel. Ettevõttel on vara ca 161 000 krooni, kohustusi ca 1,5 miljonit krooni. Ettevõtte tegevuskohaks olnud kinnistu on realiseeritud ja tegevuse taaskäivitamine ei ole võimalik. Võlgnik kinnitab istungil, et ajutise halduri aruandes esitatud andmed võlgade ja varade kohta on õiged ning et äriühing on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Tervendamise võimalust ei näe. Ajutise halduri aruanne Seisuga 31.12.2007 oli võlgnikul vara kokku bilansilises väärtuses 3 341 053 krooni. See koosnes käibevarast summas 632 516 krooni, millest enamuse moodustasid varud 615 309 krooni väärtuses. Põhivara oli 2 708 537 krooni bilansilises väärtuses. Sisuliselt oli põhivara puhul tegemist Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 931531 kantud kinnistuga (asukoht Lille 18, Rakvere) koos selle oluliste osade ja päraldistega (hoonega). Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 3 233 556 krooni. Lühiajalised (kuni 1 a) kohustused moodustasid 2 163 029 krooni, sealjuures bilansikontode lõikes olid suurimad laenukohustused summas 1 080 625 krooni. Võlgnevus tarnijate ees oli 877 528 krooni, kohustused Maksu- ja Tolliameti ees 114 499 krooni ning töövõtjate ees 44 371 krooni. Pikaajalised kohustused moodustasid kokku 1 070 527 krooni ning koosnesid laenudest. Müügitulu 3,7 miljonit, Majandusaasta lõppes kahjumiga 475 337 krooni. Omakapital ei olnud vaatamata suhteliselt suurele kahjumile siiski negatiivne tänu eelmiste aastate jaotamata kasumile. Võrreldes 2006 aastaga suurenes kahjum tööjõukulude ning amortisatsiooni kasvu tõttu. Lühiajaliste kohustuste ning käibevara suhe (käibevara moodustades vaid natuke rohkem kui veerandi lühiajaliste kohustuste mahust) näitas maksejõuetuse ilmset ohtu ning vajadust kohesteks muutusteks. Seisuga 31.12.2008 oli võlgnikul vara kokku bilansilises väärtuses 2 884 647 krooni. See koosnes käibevarast summas 365 266 krooni, millest enamuse moodustasid varud 353 486 krooni väärtuses. Põhivara oli 2 519 381 krooni bilansilises väärtuses. Sisuliselt oli endiselt tegemist kinnistuga Lille 18, Rakvere reg osa nr 931531. Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 3 237 965 krooni. Lühiajalised (kuni 1 a) kohustused moodustasid 2 414 214 krooni, sealjuures bilansikontode

lõikes oli suurimad laenukohustused summas 1 352 131 krooni. Võlgnevus tarnijate ees oli 712 599 krooni, kohustused Maksu- ja Tolliameti ees 274 660 krooni ning töövõtjate ees 61 691 krooni. Pikaajalised kohustused moodustasid kokku 823 751 krooni ning koosnesid laenudest.. Majandusaasta kahjum moodustas 460 815 krooni. Omakapital oli negatiivne 353 318 krooni ulatuses. Müük 2 052 413 krooni. Võrreldes eelmise aastaga oli müük vähenenud 1,7 miljoni krooni võrra (peaaegu 50%), tegevuskulud mitte aga sugugi mitte samas mahus. Võlgnik oli maksejõuetu. Majandustegevus on 2009.aastaks täiesti lõppenud. Majandustegevuseks kasutatud vara (kinnistu, millel asuvas hoones tegutses võlgniku ettevõte, mööblipood) võõrandati 25.08.2009.a. Võlgnikul oli seisuga 30.11.2009.a. kohustusi kokku summas 1 495 877 krooni. Suurimad olid võlgnevused hankijate ees summas 662 739 krooni, laenukohustused 420 539 krooni, kohustused Maksu- ja Tolliameti ees olid 411 599 krooni 2009 aasta kahjum on seisuga 30.11.2009.a. 972 601 krooni. Võlgniku omakapital oli negatiivne 1 325 919 krooni ulatuses. Võlgniku vara koosneb a) laojääkidest, mille bilansiline väärtus seisuga 30.11.2009.a. on 161 506,73 krooni. Osa laojääkidest (bilansiline väärtus 73 367,59 krooni) asuvad võlgniku valduses ning nende tegelik väärtus tervikvarana müües on mitte rohkem kui 5 000 krooni. b) ülejäänud kaup (bilansilises väärtuses summas 88 138,73 krooni on sisuliselt antud komisjonimüügilepingu 05.06.2009.a. alusel OÜ-le Ahtme Voorimees (kuigi pooled on seda nimetanud ostu-müügilepinguks). Nimetatud kauba tegelik väärtus tervikvarana müües ei ole suurem 20 000 kroonist. Kokkuvõtteks: vara on ligikaudu 25 000 krooni väärtuses. KOHUSTUSED on võlgniku andmeil seisuga 30.11.2009.a. summas 1 495 877 krooni. Sealjuures on suuremad võlausaldajad a) Maksu- ja Tolliamet 432 466,00 b) OÜ Amar Pak (osanik) 214 539 c) Swedbank Liising AS 174 016,7 d) T S 195 000 Justiitsministeeriumi andmetel on kulgemas järgmised täitemenetlused. Võlausaldaja Summa Tallinna Transpordiamet 480.00 AS Arens Mööbel 7,206.66 Narova Mööbliamaja OÜ 28,453.72 AP 11,833.00 KS 19,961.60 Hinnang võlgniku maksejõuetuse suhtes.

Teadaolevalt on Võlgnikul kokku kohustusi summas vähemalt 1 495 877 krooni ning vara väärtuses 25 000 krooni. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetus on püsiv pankrotiseaduse tähenduses. Arvestades võlgniku vara ja võlgade suhet ning tema suutmatust võlausaldajate nõudeid rahuldada (mis tuleneb hetke üldisest ja ka võlgniku majanduslikust olukorrast, asjaolust, et võlgnik on majandustegevuse lõpetanud, täiendava kapitali kaasamise võimatusest jms), on selge, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitanud. Sellisel puhul eeldatakse, et tegemist on püsiva maksejõuetusega.

Hinnang maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste osas. Esialgsel hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjusteks müügitulu järsk vähenemine 2008 aasta esimeses pooles.

Hinnang tagasivõidetavate tehingute, kuritegude ning raskete juhtimisvigade olemasolu kohta Tagasivõitmisest. Võlgniku Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 931531 kantud kinnistu (asukoht Lille 18, Rakvere) koos selle oluliste osade ja päraldistega (hoonega) on võõrandatud 25.08.2009.a. (pool aastat enne pankrotimenetluse algust) OÜ-le KK-Rideen (reg kood 10856765) 1 200 000 krooni eest. Ostuhind on tasutud ning sellest 695 333,13 krooni on laekunud Swedbank AS-le laenulepingust tekkinud võlgnevuse tasumiseks ning 504 666,87 krooni on laekunud OÜ-le Amar Pak (võlgniku osanik). Küsitav on võlausaldajate huvide kahjustamine, kuivõrd mõlemate äriühingute näol, kes kinnistu müügi tulemusena raha said, oli tegemist võlausaldajatega. Ühe võlausaldaja eelistamist teisele ei ole Eesti kohtupraktikas seni peetud võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Võlausaldajate huvide kahjustamisega võiks olla tegemist juhul, kui kinnistu oleks müüdud alla turuhinna. Nimetatud väljaselgitamiseks oleks vaja tellida vastav ekspertiis. Raskest juhtimisveast. Raske juhtimisvea korral on juhtorgani liige oma kohustust rikkunud ning rikkumine on toimunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 180 (51) järgi, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Eeltoodud viivitus pankrotiavalduse esitamisel võib olla käsitletav raske juhtimisveana Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Peale maksejõuetuks muutumist on võlgnik võõrandanud põhivara ning müügist saadust on 504 666,87 krooni makstud võlgniku osanikule OÜ-le Amar Pak. Maksejõuetust ühingust osanikule väljamakse tegemist saab lugeda juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega on võlgniku juhatus kohustatud hüvitama OÜ-le Amar Pak väljamakstud 504 666,87 krooni. Kuriteo esinemisest. Äriseadustiku § 180 (51) järgi, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Karistuseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine kuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Ajutise halduri esialgse hinnangu kohaselt ei ole pankrotiavaldust esitatud tähtaegselt.

Hinnang selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Pankrotiseaduse § 22 lg 2 p 1 alusel ajutine haldur selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Võlgniku vara moodustab 25 000 krooni. Ajutise halduri tasu moodustaks potentsiaalselt 15 000 krooni, millele lisanduvad kulud 2 000 krooni ning sotsiaalmaks. Tuleb ette valmistada taotlus Töötukassale hüvitiste nõudmiseks (ning korrastada võlgniku vastav raamatupidamisdokumentatsioon. Kahju hüvitamise hagi ettevalmistamine ning potentsiaalne kohtumenetlus nõuab samuti täiendavate kulude katmist. Arvestades eeltoodut on selge, et võlgniku vara ei kataks pankrotimenetluse kulusid. Halduri ettepanek oleks lõpetada pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotiseaduse § 29 lg (2) järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. § 30 lg (2) sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. § 30 lg (1) kohaselt ei lõpeta kohus § 29 lõike 1 alusel (raugemine) pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Arvestades asja keerukust ja võimalikke kulusid võiks ajutise halduri hinnangul nimetatud summaks olla 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) krooni. On selge, et nimetatud summa ei oleks piisav riigilõivude tasumiseks hagide esitamisel (juhul, kui kohus ei anna menetlusabi), seetõttu, deposiidi maksmise ning pankroti väljakuulutamise korral, peale vastavate revisjonide ja õiguslike analüüside valmimist ning hagide ettevalmistamist, tuleks kaaluda täiendava summade tasumist kohtu deposiiti. Kokkuvõtteks palub ajutine haldur teha ettepanek OÜ Lille Mööbel pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 35 000 krooni; 35 000 krooni mittemaksmise korral lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; summa maksmisel kuulutada välja pankrot ning nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Erik Savi; hüvitada ajutise halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 2 000 krooni ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 15 000 krooni (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) Erik Savi pangakontole nr 221011816606 AS-s Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd sisuline majandustegevus on lõppenud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Menetluse raugemiseks alust ei ole, sest pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks on vahendid olemas. Võlausaldajad ei ole küll tasunud ajutise halduri poolt taotletud suurusjärku 35 000 krooni, kuid maksuamet on tasunud 15 000 krooni (tasutud on 17.03.2010 küll ekslikult Harju Maakohtu vastavale kontole, kuid tasutud summa õigele kontole tõstmine on tehniline küsimus ja mõjuta fakti, et summa on tasutud; ümbertõstmise taotluse on maksja ka esitanud) ja iseenesest see juba välistab menetluse lõpetamise raugemisega. Võlausaldaja poolt tasutud summa kuulub käesoleva määruse jõustumisel väljakandmisele Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu halduri poolt käsutatavale kontole. Halduril teatada Kohtute Raamatupidamiskeskusele vajalikud andmed. Esitatud arvandmete alusel ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on saanud oma seisukoha avalduse suhtes väljendada- võlgnik tunnistab alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Erik Savi. Koos ajutise halduri aruandega on esitatud taotlus tasu ja kulude kinnitamiseks, mis kuulub rahuldamisele. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 21. aprillil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.