Tsiviilasi nr 2-09-19103
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.03.2010 Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-19103
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi Vxxxxxxx Ixxxxxx vastu 5761,86 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040); Hageja lepinguline esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5, Jõhvi 41592; e-post: [email protected]) Kostja: Vxxxxxxx Ixxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista Vxxxxxxx Ixxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 5761 (viis tuhat seitsesada kuuskümmend üks) krooni 86 senti, millest põhivõlg on 5305,33 krooni, intressivõlg on 5,30 krooni, viivised 28.04.2009.a seisuga on 106,84 krooni, leppetrahv on 200 krooni, viivis leppetrahvilt 28.04.2009.a seisuga on 3,76 krooni, menetlustasu on 50 krooni. Välja mõista Vxxxxxxx Ixxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis põhiosa (5305,33 krooni) võlgnevuselt alates 29.04.2009.a kuni põhinõude täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
1 (3)
Menetluskulude jaotus Välja mõista Vxxxxxxx Ixxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 1786 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kuus) krooni menetluskulude katteks. Välja mõista Vxxxxxxx Ixxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus tuvastas: Swedbank AS esitas 29.04.2009.a kohtule hagiavalduse Vxxxxxxx Ixxxxxx vastu 5761,86 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud 28.12.2009.a. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 18.04.2008.a krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel anti kostja kasutusse krediitkaart, mis võimaldas kostjale krediidilimiiti 5000 krooni ulatuses. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud tagasimakseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga 28.04.2009.a on kokku 5761,86 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest 5305,33 krooni, intressist 5,30 krooni, viivisest põhiosalt 106,84 krooni, leppetrahvist 200 krooni, viivisest leppetrahvilt 3,76 krooni ja menetlustasust 50 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, 2 (3)
millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist seaduses ettenähtud määras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus asja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskuludeks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv 1450 krooni, kohtutäituritasu 236 krooni ja kohtuteate avaldamise eest 100 krooni, kokku menetluskulud 1786 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.
Haide Rimmel kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.