Osaühingu Abaza hagi Korteriühistu Kivila tn. 38 vastu 320 000 krooni saamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.juuni 2009 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
320 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Kivila tn. 38 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Abaza (registrikood 10920718, asukoht Kärberi 18, Tallinn), lepinguline esindaja Andrei Kjahrenov Kostja Korteriühistu Kivila tn. 38 (registrikood 80000511, asukoht Kivila tn 38, Tallinn), seadusjärgne esindaja Ljudmila Bariševski
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.juuni 2009 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja Korteriühistu Kivila tn. 38 kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,
samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Abaza esitas Harju Maakohtule 19.05.2006 hagi Korteriühistu (KÜ) Kivila tn. 38 vastu 320 000 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid KÜ Kivila tn. 38 ja TÜ Tuluke 01.07.2002 töövõtulepingu nr 18/02. 01.02.2004 töövõtulepingu nr 18/02 lisa 2 alusel anti lepingu täitmine üle OÜ-le Abaza. Lepingu punkti 2.1 kohaselt tellis kostja hoonele aadressil Tallinn Kivila tn. 38 alljärgnevad ehitustööd: hoonele viilkatuse ehitamine, vana üldkasutatava elektrivarustussüsteemi vahetamine uue vastu ja püstikute terastorude vahetamine plasttorude vastu. Kostja pidi lepingu punkti 3.1 järgi viilkatuse ehitamise eest tasuma 1 962 000 krooni. Lepingu punkti 3.2 kohaselt oli kõigi lepingus märgitud tööde maksumuseks 2 465 676 krooni, millest 200 000 krooni makstakse 5 päeva jooksul peale lepingu allkirjastamist, 150 000 krooni ühe kuu möödudes alates tööde alustamisest, 150 000 krooni peale 60 päeva alates tööde alustamisest, 657 580 krooni makstakse kuni 30.04.2003 ja ülejäänud summa 1 157 580 krooni 36 kuu jooksul igakuiste maksetena s.o 32 155 krooni kuus.
2.14.02.2005 lõpetas kostja juhatus katuse ehituse eest maksmise põhjendusega, et kostja tellitud ekspertarvamuse kohaselt ei vastanud töö lepingule ja oli ebakvaliteetne. Kostja juhatuse otsusega lõpetati töö eest tasumine kuni hageja poolt vigade parandamiseni. Hageja tellitud eksperthinnangu kohaselt on peamised tööd katuse väljaehitamisel teostatud vastavuses tüüpprojektiga T121-027. Ilmnenud puudused kuuluvad kõrvaldamisele ega ole aluseks lepingujärgsete maksete peatamiseks. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kontrolli käigus tehtud ettekirjutused täitis hageja viivitamatult ja kõrvaldas puudused, millest teavitas ka Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja kostjat. Hageja leiab, et on oma kohustused vastavalt lepingule täitnud. Kostja on tasunud tehtud tööde eest kokku 1 391 102 krooni ning võlgneb hagejale graafiku alusel 17.05.2006.a seisuga 526 530 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista ainult esimese osa võlgnevuse, s.o 320 000 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ehitatud katus ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav, hageja ei ole lepingut täies ulatuses täitnud ega kõrvaldanud puudusi oma töös. Katusele 06.09.2004 väljastatud kasutusluba nr 3199 on vastuolus ehitusseaduse ja Tallinna linna ehitusmäärusega. Ehitusprojektita rajatud katuse kasutusse andmine sai kostjale teatavaks alles 02.03.2006 kirjas, millega hageja teavitas katuse kasutusloast kui õiguslikust alusest rekonstrueeritud katuse ekspluatatsiooni lubamisest. Sama kirjaga koos esitas hageja ka projektdokumentatsiooni. Kostja ei ole tehtud töid vastu võtnud. Hageja alustas töid, omamata selleks projektdokumentatsiooni. Praeguseks olemas olev projektdokumentatsioon on tehtud tagantjärele ja ei vasta olemasolevatele
konstruktsioonidele. Ehitatud katus on kõlbmatu täitma katusele omaseid funktsioone. Katusel puuduvad ventilatsioon, küte ja veeäravool, mis seavad ohtu kogu elamu kandekonstruktsioonide ja liftišahtide püsivuse. Rikutud on praktiliselt kõik üheksanda korruse korterid, milledel on tekkinud liigniiskusest tingitud hallitus. Samas on võimatu nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamist garantiikorras, kuna puudub garantiiremondi objekt. Kostja ei ole kunagi väitnud, et ta keeldub hagejale tehtud töö eest tasumast, kuid hageja peaks tasumise eeldusena ehitama katuse, milline on ka katusena ekspluateeritav ja vastab ehitustehnilistele nõuetele. Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 12.06.2009.a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 320 000 krooni. Kohus jättis TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 3 alusel menetluskulud kostja kanda.
5.Vaidlus puudub selles, et kostja sõlmis 01.07.2002 TÜ-ga Tuluke lepingu nr 18/02 majale aadressil Tallinn Kivila 38 viilkatuse ehitamiseks ja üldkasutatava elektrivarustussüsteemi ja püstikute terastorude vahetamiseks ning 01.02.2004 lepingu (töövõtulepingu) nr 18/02 lisade 2 ja 3 alusel läksid töövõtja lepingujärgsed õigused ja kohustused üle OÜ-le Abaza. Vaidlus puudub ka selles, et lepingu nr 18/02 puhul on tegemist sisuliselt töövõtulepinguga, kuigi 01.07.2002 on kasutatud terminit leping ja 01.02.2004 sama lepingu lisade 2 ja 3 puhul terminit töövõtuleping.
6.Riiklikult tunnustatud ekspert T. S. poolt 2008.a oktoobris teostatud ekspertiisi kohaselt delegeeris KÜ Kivila tn. 38 nii projekteerimise kui ka omanikujärelvalve teostamise ehitajale, OÜ-e Abaza, millega kaotati sisuline kontroll ehitustegevuse üle. Kasutusloa saanud kuid tänaseni lõpetamata katuse konstruktsioonid ei vastanud projektlahendusele ja kvaliteedinõuetele, mille fikseeris oma ettekirjutuses ka Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Puudused kõrvaldati teostatud lahenduste kooskõlastamisega projekti autoriga ja täiendavate töödega, kuid kõiki vajalikke töid ei ole ekspertiisi teostamise ajaks veel lõpetatud. Samuti ei vasta osa lahendustest katuse-konstruktsioonidele esitatavatele nõuetele ning osa pole kvaliteetselt teostatud (tlk 29, 4-40, 3. köide). Tuginedes kohtu määratud eksperdi hinnangule leidis kohus, et hageja on teostanud töö osaliste puudustega, mis on kõrvaldatavad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingu nr 18/02 punkti 2.2 kohaselt oli tööde lõpetamise tähtaeg 30.01.2003 (viilkatuse ehitamine) ja teiste lepingujärgsete tööde lõpetamise tähtaeg 31.12.2003. Samal ajal oli punkti 3.1 kohaselt kostjal maksete tasumise kohustus kuni 30.05.2006 (tlk 8-12, 1. köide). Kui 01.02.2004 KÜ Kivila tn. 38, TÜ Tuluke ja OÜ Abaza vahel sõlmiti lepingu nr 18/02 lisad 2 ja 3, millede alusel anti lepingu täitmine TÜ-lt Tuluke üle OÜ-le Abaza (tlk 13-14, 1. köide), ei pikendatud lepingu täitmise tähtaega.
7.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus leidis, et maksete tähtajad ei olnud seatud sõltuvusse tööde valmimisega, mistõttu on kostja maksetähtaeg saabunud. VÕS §-d 116 ja 195 reguleerivad õiguskaitsevahenditena lepingust taganemist ja lepingu ülesütlemist, kui lepingu teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise ja ülesütlemise regulatsioon sätestab lepingust taganejale või ülesütlejale kindlad nõuded lepingust taganemiseks ja ülesütlemiseks. Kuna kostja ei ole lepingust nr 18/02
taganenud, seda üles öelnud ega ka vastavalt VÕS §-le 112 nõudnud hinna alandamist, siis kohus ei käsitle eelnimetatud võlaõiguse regulatsioone, kuna kostja ei ole eelnimetatud õiguskaitsevahendeid kasutanud.
8.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole lepingust taganenud, lepingut üles öelnud ega nõudnud hinna alandamist, siis seoses maksetähtaja saabumisega on 320 000 krooni muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Käesolevaks ajaks on möödunud kostjal lepingu punktis 3.2 ettenähtud tähtaeg kohustuse täitmiseks, s.t hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ehk 320 000 krooni tasumist. Apellatsioonkaebus
9.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
10.Kohus ei arvestanud kostja põhjendusega, et tehtud tööd ei ole vastu võetud, kuna need on teostatud ebakvaliteetselt. Käesoleval juhul kasutas kostja, jättes tööd vastu võtmata ja nende eest osaliselt tasumata, VÕS § 101 lg 1 punktides 1 ja 2 loetletud õiguskaitsevahendeid, s.t nõudnud vaegtööde likvideerimist ning keeldunud seniks omapoolse tasu maksmise kohustuse täitmisest. Käsitledes analoogset kaasust, on Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-80-08 leidnud, et tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest ka juhul, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, muuhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, muuhulgas keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. Samas oleks Riigikohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega see, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Maakohus oleks pidanud tuvastama, kas kostja poolt kasutatud õiguskaitsevahend on kooskõlas hea usu põhimõttega, ehk kas teostatud töödel ilmnenud puudused olid olulised või mitte.
11.Menetluse käigus tehtud ehitustehnilise ekspertiisi tulemuste kohaselt ei vastanud katuse konstruktsioonid projektlahendusele ja kvaliteedinõuetele, mille fikseeris oma ettekirjutuses ka Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Eksperdi hinnangul ei vasta osa lahendustest katuse-konstruktsioonidele esitatavatele nõuetele ning osa pole kvaliteetselt teostatud. Kostja leiab, et tema valitud õiguskaitsevahendite kasutamine oli tekkinud olukorras mõistlik, proportsionaalne ja hea usu printsiibiga kooskõlas. Kostja ei ole hagejale esitanud teisi tööde lõpetamisega viivitamisest tingitud (rahalisi) nõudeid ning on nõudnud vaid tööde nõuetekohast teostamist. Maakohus jättis ekspertiisi tulemused täiesti tähelepanuta, ekspertiis viidi läbi kohtu enda initsiatiivil. Kostja leiab, et ka seda, kas tasunõue on muutunud VÕS § 637 lg 3 kohaselt
sissenõutavaks või mitte, sai kohus hinnata ainuüksi teostatud ekspertiisi põhjal. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei olnud ekspertiisi teostamise ajaks kõiki vajalikke töid lõpetatud ja seda hoolimata sellest, et ekspertiis viidi läbi alles 2008.a. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
18.Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja menetlemisel ja otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõigust õigesti. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti ja rahuldas hagi põhjendatult.
20.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7) ja kostjal puudub alus selle maksmisest keeldumiseks. Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus ekspertiisi tulemusi otsuse tegemisel arvestanud. Kohtu poolt määratud ekspertiisiga on tuvastatud, et hageja töös oli puudusi, kuid need ei takista katuse kasutamist ning on kõrvaldatavad. Põhilises osas vastab töö lepingutingimustele. Tõendamist ei leidnud kostja väide, et katus ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise ameti poolt on katus 06.09.2004 üle vaadatud ning sellele anti kasutusluba (t lk 51-54). Hea usu põhimõttega on vastuolus kostja keeldumine töö vastuvõtmisest kõrvaldatavate puuduste tõttu, kui töö on suuremas osas puudusteta tehtud. Tellija võib kokkulepitud tasu maksmisest keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei esine, nagu märkis õigesti ka maakohus. Tellija võib ajutiselt keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hageja on korduvalt, s.h 28.04.2009 kohtuistungil kinnitanud valmisolekut puudused kõrvaldada.
21.Apellatsioonkaebuse viide Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ettekirjutusele ei ole põhjendatud. Selles märgitud puudused kõrvaldas hageja koheselt, teavitades sellest nii inspektsiooni kui ka kostjat.
22.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
G. Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.