Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

19.05.2006.a. esitas hageja OÜ A hagiavalduse kostja KÜ vastu võlgnevuse 320 000 krooni saamiseks ja hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista hageja kasuks ning menetluskulud jätta kostja kanda. Esitatud hagiavalduse kohaselt 01.07.2002.a. sõlmisid KÜ ja TÜ töövõtu- lepingu nr 18/02 (tlk 812, I köide). 01.02.2004.a. töövõtulepingu nr 18/02 lisa 2 alusel anti lepingu täitmine üle OÜ-le A . Vastavalt lepingu punktile 2.1 tellis kostja hoonele aadressil Tallinn, alljärgnevad ehitustööd: viilkatuse ehitamise hoonele, vana üldkasutatava elektrivarustussüsteemi vahetamise uue vastu ja püstikute terastorude vahetamise plasttorude vastu. Vastavalt lepingu punktile 3.1 pidi kostja viilkatuse ehitamise eest tasuma 1 962 000 krooni ja lepingu punkti 3.2. järgi kõigi lepingus märgitud tööde maksumuseks oli kokku lepitud summa 2 465 676 krooni, millest 200 000 krooni makstakse 5 päeva jooksul peale lepingu allkirjastamist, 150 000 krooni ühe kuu möödudes alates tööde alustamisest, 150 000 krooni makstakse peale 60 päeva alates tööde alustamisest, 657 580 krooni makstakse kuni 30. aprillini 2003.a. ja ülejäänud summa 1 157 580 krooni makstakse 36 kuu jooksul igakuiste maksetena 32 155 krooni kuus. 14.02.2005.a. lõpetas kostja hagejale katuse ehituse eest maksmise põhjendusel, et tema tellitud ekspertarvamuse kohaselt töö ei vastanud lepingule ja oli ebakvaliteetne, mistõttu kostja oma juhatuse otsuse kohaselt otsustas lõpetada töö eest maksmise kuni hageja parandab vead. Hageja ei nõustunud kostja tellitud ekspertarvamusega ja tellis oma eksperthinnangu, mille kohaselt peamised tööd katuse väljaehitamisel on teostatud vastavuses tüüpprojektile T121-027. Ilmnenud puudused kuuluvad kõrvaldamisele ega ole aluseks lepingujärgsete maksete peatamiseks. Kostja taotlusel Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt tehtud kontrollimise käigus tehtud ettekirjutused hageja täitis viivitamatult ja kõrvaldas esinenud puudused, millest teavitas ka Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja kostjat. Hageja on seisukohal, et on oma kohustused vastavalt lepingule täitnud. Kostja on hagejale tasunud tehtud töö eest kokku 1 391 102 krooni ning võlgneb hagejale graafiku alusel seisuga 17 05.2006.a. 526 530 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ainult esimese osa võlgnevus ehk 320 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväite kohaselt hageja ehitatud katus ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav ja hageja ei ole täitnud lepingut täies ulatuses ega kõrvaldanud puuduseid oma töös. Katusele väljastatud kasutusluba nr. 3199, 06.09.2004.a. on vastuolus Ehitusseaduse ja Tallinna linna Ehitusmäärusega, milliste kohaselt ei ole kostjale siiani väljastatud nõuetekohast ehitusluba ja ehitise kasutusluba Ehitusprojektita rajatud katuse kasutusseandmine sai kostjale teatavaks alles 02.03.2006 kirjas, millega hageja teavitas katuse kastusloast, kui õiguslikust alusest rekonstrueeritud katuse ekspluatatsiooni lubamisest. Sama kirjaga koos esitas hageja ka igasuguste nõuetekohaste kinnituste projektdokumentatsiooni. Kostja ei ole tehtud töid vastu võtnud. Hageja alustas töid omamata selleks elementaarset projektdokumentatsiooni ja praeguseks olev projektdokumentatsioon on tehtud tagantjärele ja ka selliselt koostatuna ei vasta olemasolevatele konstruktsioonidele. Ehitatud katus on kõlbmatu täitma katusele omaseid funktsioone. Ehitatud katusel puuduvad ventilatsioon, küte ja veeäravool, mis seavad ohtu kogu elamu kandekonstruktsioonide ja liftišahtide püsivuse, samuti on rikutud praktiliselt kõik üheksanda korruse korterid, milledel on tekkinud liigniiskusest tingitud hallitus. Samas on võimatu nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamist garantiikorras, kuna ei ole olemas garantiiremondi objekti.

Kostja ei ole kunagi väitnud, et ta keelduks hagejale tehtud töö eest tasuma, kuid hageja peaks tasumise eeldusena elamule ehitama katuse, milline on ka katusena ekspluateeritav ja vastab ehitus-tehnilistele nõuetele. Kostja on kohustatud hagejale maksma ehitatud katuse eest, mitte igasuguse rajatise. Kostja ei ole kunagi keeldunud tehtud tööde eest hagejale tasumast, kuid leiab, et hageja peab eelnevalt ehitama katuse, mis oleks kasutatav. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil hageja jäi esitatud nõude juurde ja kostja vaidles hagile vastu kirjalikult esitatud motiividel. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuulanud ära eksperdi seletused ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 320 000 krooni saamiseks. KÜ (tellija) ja TÜ (töövõtja) sõlmisid 01.07.2002.a. lepingu nr 18/02, mille punkti 2.1. kohaselt tellija (kostja) tellib ja töövõtja võtab endale kohustused; viilkatuse ehitamine majale aadressil Tallinn Xxx; vana üldkasutatava elektrivarustussüsteemi vahetamine uue vastu ja püstikute terastorude vahetamine plastiktorude vastu. Vastavalt lepingu punktile 2.2. lepiti kokku tööde teostamise tähtaeg: viilkatuse ehitamiseks majale alates 01.07.2002 kuni 30.01.2003 ja üldkasutatava elektrisüsteemi vahetamiseks periood 01.01.2003 kuni 31.12.2003.a. Vastavalt lepingu punktile 3.1 pidi kostja viilkatuse ehitamise eest tasuma 1 962 000 krooni ja lepingu punkti 3.2. kohaselt oli kõigi lepingu punktis 2.1. märgitud tööde maksumus kokku 2 465 676 krooni, millest 200 000 krooni makstakse 5 päeva jooksul peale lepingu allkirjastamist, 150 000 krooni ühe kuu möödudes alates tööde alustamisest, 150 000 krooni makstakse peale 60 päeva alates tööde alustamisest, 657 580 krooni makstakse kuni 30. aprillini 2003.a. ja ülejäänud summa 1 157 580 krooni makstakse igakuiste maksetena (32 155 krooni kuus) 36 kuu jooksul, s.t. kuni 30.05. 2006.a. (tlk 8-12, I köide). 01.02.2004.a. sõlmiti KÜ Xxx, TÜ ja OÜ A vahel lepingu nr 18/02 lisa 2, mille alusel anti lepingu täitmine TÜ-lt üle OÜ-le A (tlk 13-14, I köide). 14.02.2005.a. lõpetas kostja hagejale katuse ehituse eest maksmise põhjendusel, et kostja tellitud ekspertarvamuse kohaselt töö ei vastanud lepingule ja oli ebakvaliteetne, mistõttu kostja eksperdiarvamuse ja oma juhatuse otsuse kohaselt otsustas lõpetada töö eest maksmise hagejale kuni hageja parandab vead. Hageja ei nõustunud kostja tellitud ekspertarvamusega ja tellis oma eksperthinnangu, mille järgi peamised tööd katuse väljaehitamisel on teostatud vastavuses tüüpprojektile T121-027 ja ilmnenud puudused on kõrvaldatavad ning ei ole aluseks lepingujärgsete maksete peatamiseks. Kostja taotlusel Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt kontrollimisel käigus tehtud ettekirjutused hageja täitis viivitamatult ning kõrvaldas esinenud puudused, millest teavitas ka Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja kostjat. Seega on hageja oma kohustused kostja ees vastavalt lepingule täitnud. Kostja on tasunud hagejale tehtud töö eest kokku 1 391 102 krooni ning võlgneb graafiku alusel hagejale seisuga 17.05.2006.a. 526 530 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ainult esimese osa võlgnevus ehk 320 000 krooni. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväite kohaselt hageja ehitatud katus ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav ja hageja ei ole täitnud lepingut täies ulatuses ega kõrvaldanud puuduseid oma töös. Katusele väljastatud

kasutusluba nr. 3199, 06.09.2004.a. on vastuolus Ehitusseaduse ja Tallinna linna Ehitusmäärusega, milliste kohaselt ei ole kostjale siiani väljastatud nõuetekohast ehitusluba ja ehitise kasutusluba. Ehitusprojektita rajatud katuse kasutusse andmine sai kostjale teatavaks alles 02.03.2006 kirjas, millega hageja teavitas katuse kasutusloast, kui õiguslikust alusest rekonstrueeritud katuse ekspluatatsiooni lubamisest. Sama kirjaga esitas hageja ka igasuguste nõuetekohaste kinnitusteta projektdokumentatsiooni. Kostja ei ole tehtud töid vastu võtnud. Hageja alustas töid, omamata selleks elementaarset projektdokumentatsiooni ja praeguseks olev projektdokumentatsioon on tehtud tagantjärele ja ka selliselt koostatuna ei vasta olemasolevatele konstruktsioonidele. Ehitatud katus on kõlbmatu täitmaks katusele omaseid funktsioone. Ehitatud katusel puuduvad ventilatsioon, küte ja veeäravool, mis seavad ohtu kogu elamu kandekonstruktsioonide ja liftišahtide püsivuse, samuti on rikutud praktiliselt kõik üheksanda korruse korterid, milledel on tekkinud liigniiskusest tingitud hallitus. Samas on võimatu nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamist garantiikorras, kuna ei ole olemas garantiiremondi objekti. Kostja ei ole kunagi väitnud, et ta keelduks hagejale tehtud töö eest tasuma, kuid hageja peab tasumise eeldusena elamule ehitama katuse, milline on ka katusena ekspluateeritav. Kostja on kohustatud hagejale maksma seadusele vastava projektdokumentatsiooni kohaselt ehitatud katuse eest, mitte igasuguse rajatise eest. Kostja ei ole kunagi keeldunud tehtud tööde eest hagejale tasumast, kuid leiab, et hageja peab eelnevalt ehitama katuse, mis oleks kasutatav. Vaidlus puudub selles, et kostja sõlmis 01.07.2002 TÜ-ga „“ (Töövõtja) lepingu nr. 18/02 majale aadressil Tallinn Xxx viilkatuse ehitamiseks ja üldkasutatava elektrivarustussüsteemi ja püstikute terastorude vahetamiseks ning 01.02.2004.a. lepingu (töövõtulepingu) nr 18/02 lisade 2 ja 3 alusel läksid töövõtja lepingujärgsed õigused ja kohustused üle kostjale OÜ-le A. Vaidlus puudub ka selles, et lepingu nr 18/02 puhul on tegemist sisuliselt töövõtulepinguga, kuigi 01.07.2002.a. on kasutatud terminit „Leping“ ja 01.02.2004.a. sama lepingu lisade 2 ja 3 puhul terminit „Töövõtuleping“. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohtu määramisel riiklikult tunnustatud ekspert Teet S 2008 oktoobris Tallinnas, Xxx paikneval kinnistul teostatud ehitustööde ehitustehnilise ekspertiisi (Töö nr 01-28016, tsiviilasjas nr 2-0612537) kokkuvõtte kohaselt KÜ Xxx delegeeris nii projekteerimise kui ka omanikujärelvalve teostamise ehitajale (OÜ A), millega kaotati sisuline kontroll ehitustegevuse üle. Kasutusloa saanud, kuid tänaseni lõpetamata katuse konstruktsioonid ei vastanud projektlahendusele ja kvaliteedinõuetele, mille fikseeris oma ettekirjutuses ka Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Puudused kõrvaldati teostatud lahenduste kooskõlastamisega projekti autoriga ja täiendavate töödega, kuid kõiki vajalikke töid pole ekspertiisi teostamise ajaks veel lõpetatud. Samuti ei vasta osa lahendustest katuse-konstruktsioonidele esitatavatele nõuetele ning osa pole kvaliteetselt teostatud. (tlk.29, 4-40, III. köide). Seega tuginedes eksperdi hinnangule on hageja teostatud töö osalistele puudustega, mis on kõrvaldatavad. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingu nr 18/02 punkti 2.2 kohaselt olid tööde lõpetamise tähtajad lõppenud 30.01.2003 (viilkatuse ehitamine) ja teiste lepingujärgsete tööde lõpetamise tähtaeg lõppes 31.12.2003.a., samal ajal aga punkti 3.1. kohaselt lasus kostjal maksete tasumise kohustus kuni 30.05.2006.a. (tlk 8-12, I köide). Hageja väitel võlgneb kostja hagejale graafiku alusel seisuga 17 05.2006.a. 526 530 krooni, kuid hageja vähendab võla nõuet kuni 320 000 kroonini..

Lisaks, kui 01.02.2004.a. KÜ Xxx, TÜ ja OÜ A vahel sõlmiti lepingu nr 18/02 lisad 2 ja 3, millede alusel anti lepingu täitmine TÜ-lt üle OÜ-le A (tlk 13-14, I köide), ei pikendatud lepingu täitmise tähtaega. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja maksete tähtajad ei olnud seotud sõltuvusse tööde valmimisega, mistõttu on kostja maksetähtaeg saabunud. . VÕS §§-d 116, 195 reguleerivad õiguskaitsevahenditena lepingust taganemist ja lepingu ülesütlemist, kui lepingu teine pool on lepingust tulenevalt kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise ja ülesütlemise regulatsioon sätestab lepingust taganejale või ülesütlejale kindlad nõuded lepingust taganemiseks ja ülesütlemiseks. Kuna kostja ei ole lepingust nr 18/02 taganenud, seda üles öelnud ega ka vastavalt VÕS §-le 112 nõudnud hinna alandamist, siis kohus ei käsitle eelnimetatud võlaõiguse regulatsioone, kuna kostja ei ole kasutanud eelnimetatud õiguskaitsevahendeid. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole lepingust taganenud, lepingut üles öelnud ega nõudnud hinna alandamist, siis seoses maksetähtaja saabumisega on hageja hagetav summa 320 000 krooni muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Käesolevaks ajaks on möödunud kostjal lepingu punktis 3.2. ettenähtud tähtaeg kohustuse täitmiseks, s.t. hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist, seega 320 000 krooni tasumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 ja 3 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.