Võlaõigus › Töövõtulepingud

krooni, millele lisandus käibemaks. Sellest summast oli kostja poolt aktsepteeritud tööde maksumuseks 97 155 krooni ning vaegtööde hinnaks 32 385 krooni. Pooled leppisid akti p-s 2.6 kokku, et kostjal on õigus hagejale tasumisele kuuluvast summast kinni pidada vaegtööde maksumus 32 385 krooni. Vaegtöödeks oli põranda jääkainetest puhastamine, pinnakõvenduskihi aluspinnaga sidumine, vuukide ülelõikamine ja täitmine. 12.03.2008 allkirjastasid pooled teostatud tööde kohta täiendavalt akti 1, kus oli kirjeldatud hageja poolt teostatud tööd. 07.03.2008 esitas hageja kostjale akti alusel arve nr 8087-9 koos 114 642, 90 krooni (97 155 krooni + käibemaks 18% - 17 487, 90 krooni) tasumiseks. Maksetähtaeg oli 28.03.2008. Kuna kostja arvet ei tasunud ning telefonile ei vastanud, pöördus hageja 25.06.2008 kostja poole e-kirja teel, teatades, et vaegtööde kõrvaldamise eelduseks on kostja poolt aktsepteeritud 97 155 krooni tasumine. Pärast kostja võlgnevuse Maksehäireregistris avaldamist teatas kostja 27.11.2008, et lükkas töö eest tasumise edasi, kuna tööd ei olnud teostatud kvaliteetselt. Kostja palus hiljemalt 30.11.2008 teatada tähtaeg, millal hageja kavatseb puudused kõrvaldada. Hageja omakorda teatas, et hageja poolt igasuguse edasise ehitustegevuse aluseks on kostja võlgnevuse likvideerimine. Hageja palus kostjal hiljemalt 01.12.2008 teatada tähtaeg, millal kostja likvideerib oma võlgnevuse. Kuna pooled kokkuleppele ei jõudnud pöördus hageja kohtusse. Hageja palub kostjalt välja mõista töövõtulepingu järgne põhivõlg 114 642, 90 krooni ning viivis alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni 18.12.2008 (265 päeva eest) summas 9114, 11 krooni (114 642, 90 x 0,03% x 265) ning nimetatud kuupäevast edasi kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Kostja vastus ja vastuhagi Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on moonutanud tegelikke asjaolusid ning andnud sellega ebaõige ülevaate toimunust. Tööde üleandmis-vastuvõtmisaktis on fikseeritud hetkeolukord seisuga 07.03.2008. Aktis on fikseeritud, et tööd ei olnud nõuetekohaselt lõpetatud. 19.03.2008 toimus poolte kohtumine, kus fikseeriti, et valatud betoonpõranda pealmine kiht on märksa suuremas ulatuses lahti tulnud kui see oli tööde üleandmisel. Probleemi lahendusena lepiti kokku, et hageja freesib kogu põranda pealmise kihi maha ning valab uue kihi peale. Sellega pidi ruumi põranda pind tõusma ca 10-15 mm. Pooltel puudub kokkulepe tööde osalise tasumise kohta. Isegi, kui pooled olid leppinud kokku tööde eest osalises tasumises, siis võis kostja arve tasumisest kuni praagi parandamiseni keelduda. Kostja esitas 26.01.2008 vastuhagi hagejalt kahju 29 738, 80 krooni väljamõistmiseks. Kostja nõudis hagejalt puuduste kõrvaldamist. Kostja teatas hagejale oma kirjades, et kui hageja puudusi ei likvideeri, siis on kostja sunnitud tellima tööd kolmandalt ettevõtjalt. Kuna hageja keeldus puudusi kõrvaldama, oli kostja sunnitud tellima tööde teostamise kolmandalt ettevõttelt. Tulenevalt tööde kvaliteedi puudustest tuli kogu põrandapind üle freesida ja uuesti valada. Tööd tellis kostja OÜ-lt Atlandia Ehitus Grupp. Tööde maksumuseks oli 179 596 krooni. Lisaks tööde parandamisele tellis kostja olukorra selgitamiseks ehitustehnilise ekspertiisi, mille eest tasus OÜ-le Hamarte Ekspert 3000 krooni. Eeltoodu põhjal on kostja nõue hageja vastu 182 596 krooni. Kuna puudused on kõrvaldatud, on kostja saanud pooltevahelise kokkuleppe sõlmimisega taotletud eesmärgi. Seega tuleb pooltevahelised vastastikused nõuded tasaarvestada. Kostja tasaarvestas oma nõude hageja vastu selles ulatuses, mille tema pidanuks hagejale korrektselt teostatud töö eest maksma, s.o 152 857, 20 krooni ulatuses. Võrreldes tekkinud olukorda, kus kostja on tasunud kvaliteetse töö saamise eest 182 596 krooni, olukorraga, kus hageja oleks ise puudused kõrvaldanud, moodustabki hageja poolt tekitatud kahju suurus summa, mis ületab pooltevahelises lepingu kokkulepitud ning käesolevaga tasaarvestamata summat. Seega on kostja kahju 182 596 – 152 857, 20 = 29 738, 80 krooni.

Hageja vastus vastuhagile Kostja vastuhagis märgitud vaegtööde parandamise kulu 179 596 krooni ületab oluliselt sellise töö tegemiseks vajalikud mõistlikud kulutused. Nimetatud summa ületab peaaegu viiekordselt 06.03.2008 aktis kokkulepitud vaegtööde hinna, millega hageja oli nõus aktis märgitud vaegtööd tegema. Nimetatud summa ületab ka pooltevahelise töövõtulepingu järgset tööde kogumaksumust. Arvestades eeltoodut ja seda, et viimase aasta jooksul on ehitustööde hinnad Eestis oluliselt langenud, on selline hind ebamõistlikult suur. Samuti puudus kostjal vajadus eksperthinnangu tellimiseks, kuna sellest ei nähtu lisaks 06.03.2008 aktis märgitule täiendavaid puudusi. Esitatud on hinnang üldsõnaline ning selles ei viidata ühelegi ehitusnormile ega tehnoloogiale, millele tööd ei vasta. Selles märgitud asjaolud olid pooltele teada juba 06.03.2008 akti allkirjastamise ajal. Eelnevast tulenevalt on kostja endale ise kahju tekitanud ning hageja selle kahju eest ei vastuta. Kuna kostjal puudub hageja vastu nõue, on vastuhagis märgitud tasaarvestus tühine. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 29 738, 80 krooni. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest; lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töövastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. 06.03.2008 tööde üleandmis-vastuvõtmisaktist nähtub, et kostja on hageja poolt teostatud töö vastu võtnud. Töö vastuvõtmine aga ei muuda VÕS § 76 lg 1 ja 3 sätestatud põhimõtteid, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuna töö oli kostja poolt vastu võetud, siis peab kostja oma vastuväidet vastuvõetud tööde lepingutingimustele mittevastavuse kohta ka tõendama. Seda, et töös esinesid puudused tõendavad tunnistajad K. K., T. T. ja V. M. ning ehitusspetsialisti 19.12.2008 arvamus. A. T. arvamusest nähtub, et 2008.a detsembriks oli lao betoonpõranda defektset pinda sellises ulatuses, et selle korda tegemiseks oli vajalik teostada remont kogu pinna ulatuses. Hamarate Ekspert OÜ ehituseksperdi A. T. 19.12.2008 koostatud eksperthinnangut tuleb käsitleda ühe tõendina teiste tõendite hulgas, mis tõendab töös esinenud puudusi. Arvamus on koostatud ehitusala spetsialisti poolt. Isegi kui arvamus ehitustöödele on üldsõnaline, on sellele lisatud fotod, mis tõendavad tööde ebakvaliteetset teostamist. Tunnistajate ütluste kohaselt hakkas põrand kooruma ning sellest eemaldusid tükid 2008.a kevadel. Hageja püüdis vigu parandada, kuid see ei õnnestunud. Probleemi lahendamiseks kohtusid 2008.a kevadel lao omaniku esindaja K. K., OÜ Filkester objektijuht T. T. ja OÜ Savekate objektijuht V. M.. Nimetatud kohtumisel vaadati üle tehtud tööd ning eelnevalt tehtud parandused. Kuna puudused ei olnud täielikult kõrvaldatud, oli veel lahtisi põrandakatte kohti, oli K. K.i soov põrand üleni freesida ning uus kate paigaldada, sest põranda kasutamisel on sile pind oluline. V. M.i ütluste kohaselt andis ta kogu informatsiooni edasi OÜ Savekate esindaja E. L.. Tunnistaja T. T. väitis, et uusi lagunevaid kohti tuli juurde ka siis, kui tellija oli kauba sisse kolinud ning hiljem kuu aja jooksul. Ka tunnistaja V. M.i ütluse kohaselt läks ta kohtumisele teadmisega, et kõik vead on parandatud, kuid ilmnes, et puudusi on juurde tekkinud. Puuduste esinemist töös aktsepteeris samuti hageja tööde üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastades. Seega ei vastanud OÜ Savekate poolt tehtud töö lepingutingimustele. Töö tellija soovis põrandat, mis oleks kvaliteetne ning mille kasutamine kauba paigutamisel ja laadimisel oleks tõstukile ohutu. Kuna hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele ning selles esinenud puudused olid hageja poolt nõuetekohaselt kõrvaldamata, siis vaatamata tööde üleandmis-vastuvõtmisakti

koostamisele ei tähenda see töö valmisolekut, mis annaks töövõtjale VÕS § 637 lg 3 alusel õiguse nõuda tasu. Pooled ei olnud kokku leppinud tasu maksmises osade kaupa. VÕS § 111 lg 1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja on pöördunud mitmel korral hageja poole tööde parandamise küsimuses ning andnud ka tähtaja vastamiseks. Hageja on oma e-kirjas 25.06.2008 pakkunud täitmist tingimusel, et kostja tasuks esitatud arve summas 97 155 krooni. 17.12.2008 e-kirjaga andis kostja hagejale tähtaja vastamiseks, kas ta nõustub tehtud töid parandama ning teatas, et vastasel korral on kostja sunnitud tellima tööde parandamise kolmandalt ettevõtjalt. Hageja teatas 19.12.2008, et on edastanud lepinguga seotud probleemi advokaadile kohtusse hagi esitamiseks. VÕS § 646 lg 5 sätestab, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud ning seda ka oma vastuses 19.12.2008 kostjale ei lubanud, oli kostja õigustatud töö lasta parandada ja nõudma töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja kulutused tööde parandamiseks on tõendatud Atlandia Ehitus Grupp OÜ hinnapakkumise, arve ja maksekorraldusega. Maksekorraldusest nähtub, et kostja on kulutused tööde parandamiseks ka reaalselt kandnud. Puuduvad tõendid selle kohta, millises osas hageja poolt tehtud töid saaks lugeda nõuete kohaselt teostatuks. Samas on kostja puuduste kõrvaldamiseks pidanud paigaldama uue katte kogu põranda ulatuses ning teinud veel lisakulutusi põrandakatte pealmise kihi mahafreesimiseks. Seega on kostja nõue hageja vastu 29 738, 80 krooni väljamõistmiseks põhjendatud. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta vastuhagi rahuldamata ning rahuldada hagi. Menetluskulud jätta kostja kanda. Pooled leppisid 06.03.2008 allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtmisaktis kokku tööde lõplikus hinnas (129 540 krooni + käibemaks), tellija aktsepteeritud tööde hinnas (97 155 krooni + käibemaks) ja vaegtööde hinnas (32 385 krooni + käibemaks). Vastavalt akti p-le 2.6 jäi vaegtööde hind tasuda. Akti p 5 kohaselt oli hagejal vajalik teostada järgmised parandustööd: puhastada põrand jääkainetest, pinnakõvenduskiht aluspinna küljest lahti, vuukide ülelõikamine ja täitmine. Pooled leppisid aktis kokku, et nende vaegtööde hind on 32 385 krooni pluss käibemaks ning et see summa jääb tasuda kuni puudused on kõrvaldatud. Kuna 06.03.2008 aktis ei ole piiritletud, milline oli puuduste maht, käsitlesid pooled vaegtööna kogu hageja valatud põranda pinda ning hageja kohustus tagama kokkulepitud vaegtööde hinna eest kõigi aktis märgitud puuduste kõrvaldamise. Seega leppisid pooled 06.03.2008 aktis kokku summas, mille kostja kohustus tasuma hagejale kohe pärast akti koostamist (aktsepteeritud tööde hind), ning summas, mille kostja kohustus tasuma pärast vaegtööde parandamist (vaegtööde hind). Kostja aktsepteeris hageja tehtud töid 114 642, 90 krooni ulatuses ning selles osas muutus hageja tasunõue sissenõutavaks. Maakohus ei ole sellele asjaolule tähelepanu pööranud, vaid leidis ebaõigesti, et kuna hageja tehtud töö oli puudustega, siis ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.

Maakohus ei ole tuvastanud, et hageja töös esines puudusi, mida 06.03.2008 allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktis ei fikseeritud. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel tuvastanud üksnes asjaolu, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele ja oli puudustega. Ükski tõend ei tõenda aga seda, et hageja töös esines puudusi, mida 06.03.2008 allkirjastatud tööde üleandmisvastuvõtmise aktis ei fikseeritud. Akti p-s 5 on parandamisele kuuluva puudusena märgitud muuhulgas, et pinnakõvenduskiht on aluspinna küljest lahti. Seega käsitlesid pooled asjaolu, et pinnakõvenduskiht on aluspinna küljest lahti, puudusena juba 06.03.2008 akti allkirjastamisel ning kostja poolt tasumisele kuuluvast lepingu hinnast kinni peetava vaegtööde hinna määramisel. Kostja esitatud ehitusspetsialisti arvamus ja tunnistajate ütlused üksnes kinnitavad seda, et betooni pinnakõvenduskiht irdus aluspinnast, kuid ei tõenda kostja väidet, et pärast 06.03.2008 akti allkirjastamist ilmnesid hageja tehtud töös uued puudused, mida tööde üleandmisel ei fikseeritud. Kuna kostja ei tõendanud, et hageja töös esines puudusi, mida 06.03.2008 allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktis ei fikseeritud, puudus tal alus tasu maksmisest keelduda. Seega peab kostja 06.03.2008 tööde üleandmis-vastuvõtmise aktiga aktsepteeritud tööde eest tasu maksma. Maakohus ei ole arvestanud järgmisi asjaolusid. Hageja esitas kostjale 06.03.2008 aktsepteeritud tööde hinna osas arve kohe pärast akti allkirjastamist 07.03.2008, kuid kostja ei esitanud sellele arvele mingeid pretensioone ega põhjendanud, miks ta seda ei tasu. Pooled ei vormistanud väidetavat uute puuduste avastamist kirjaliku aktiga ega leppinud kokku 06.03.2008 akti muutmises. 25.06.2008 saadetud e-kirjaga teatas hageja kostjale selgesõnaliselt, et vaegtööde kõrvaldamise eelduseks on kostja poolt 06.03.2008 üleandmis-vastuvõtmisaktiga aktsepteeritud 97 155 krooni pluss käibemaks tasumine. Alles pärast kostja võlgnevuse Maksehäireregistris avaldamist saatis kostja hagejale 27.11.2008 e-kirja teatades, et kuna hageja ei ole teostanud töid kvaliteetselt, lükkas kostja kokkuleppel hagejaga töö eest tasumise edasi. Seejuures ei ole pooled töö tasumise edasi lükkamise osas kokku leppinud. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas on kohus kohaldanud VÕS § 111 lg 1. Kostjal ei olnud õigus enda kohustuse täitmisest keelduda, kuna ta pidi täitma selle kohustuse enne hageja poolt vaegtööde parandamist. Lisaks oli hageja 25.06.2008 kostjale saadetud e-kirjas kinnitanud, et ta täidab kohustuse, kui kostja on talle tasunud aktsepteeritud tööde hinna. Küll aga oli hagejal õigus keelduda vaegtööde parandamisest seni, kuni kostja on tasunud 06.03.2008 aktis kokkulepitud ja aktsepteeritud tööde hinna. Kohus kohaldas ebaõigesti ka VÕS § 646 lg 5. Tulenevalt nimetatud sättest võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. Kuna kostja ei olnud kuni kohustuse täitmiseni õigustatud nõudma hagejalt vaegtööde parandamist, ei ole tal ka VÕS § 646 lg-s 5 sätestatud õigust nõuda hagejalt tööde parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Vastuhagis esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja poolt vaegtööde parandamiseks tehtud kulutuste suurus ei ole hagejaga kokku lepitud tööde hinda ja paranduste mahtu arvestades mõistlik. Kostja tekitas ise endale kahju, tellides vaegtööde parandamise kolmandalt isikult hinnaga, mis ületab oluliselt hagejaga kokkulepitud kogu tööde hinda. Kuna hageja oli teinud suurema osa töödest ning 06.03.2008 akti järgi moodustasid vaegtööd 25% kogu tööde hinnast, ületab kostja vastuhagis märgitud vaegtööde parandamise kulu 179 596 krooni oluliselt selliste vaegtööde parandamiseks vajalikke mõistlikke kulutusi. Hageja oleks vaegtööd parandanud 06.03.2008 akti p-s 2.5 kokkulepitud hinnaga, kui kostja oleks täitnud enda kohustuse ja maksnud hagejale aktsepteeritud tööde eest kokkulepitud tasu. Kohus ei ole seda vastuväidet analüüsinud ega põhjendanud, miks ta sellega ei nõustu. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohus on rikkunud asja menetlemisel protsessiõiguse norme. Kohtuotsus ei vasta TsMS §-st 442 tulenevatele nõuetele. TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Antud juhul ei ole maakohus neid nõudeid täitnud. Kuigi kohus tuvastas, et 06.03.2008 aktist nähtuvalt on hageja kostja poolt teostatud töö vastu võtnud, leidis ta, et see ei muuda VÕS § 76 lg-tes 1 ja 3 sätestatud põhimõtteid (kohustuse täitmise ja täidetuks lugemise kohta). Kohus ei andnud hinnangut viidatud aktile ega käsitlenud hageja väiteid selle kohta, et nimetatud kokkuleppest tulenevalt lasus kostjal kohustus osa hinnast tasuda. Seevastu asus maakohus seisukohale, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele ning töövõtjal ei ole VÕS § 637 lg 3 alusel õigust tasu nõuda. Jättes kõrvale hageja väited ja esitatud tõendid, asus kohus seisukohale, et pooltel ei olnud kokkulepet tasu maksmises osade kaupa. Kuidas kohus sellele järeldusele jõudis, ei ole ta põhjendanud. Seejuures on kohus märkinud, et tõenditest nähtuvalt on kostja pöördunud mitmel korral hageja poole tööde parandamiseks ja andnud tähtaja vastamiseks, kuid ei pööranud tähelepanu asjaolule, et nimetatud kirjavahetus (s.h tähtaja andmine) on toimunud oluliselt hiljem, kui töö (osaliselt) vastu võeti. Kohus ei käsitlenud hageja väiteid selle kohta, et kostja asus tasumisest keeldumist põhjendama alles siis, kui hageja oli teate kostja võlgnevuse kohta edastanud vastavale registrile. Maakohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et antud juhul tuleb kohaldada VÕS § 646 lg-t 5, millest tulenevalt oli kostjal kui tellijal õigus töö ise parandada või lasta seda teha ning nõuda töövõtjalt kulutuste hüvitamist. Kohus jättis hinnanguta hageja väited selle kohta, et tal ei lasunud puuduste kõrvaldamise kohustust enne, kui kostja on 06.03.2008 aktis aktsepteeritud töö eest tasunud. Tehes järelduse, et hageja oli kohustatud puudused kõrvaldama, on kohus küll viidanud õigusnormile, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud. Viidates VÕS § 111 lg-le 1 on maakohus käsitlenud poolte vastastikuseid kohustusi kostja nõude põhjendamisel, jättes seejuures hindamata hageja väited ja tõendid selle kohta, et ta ei ole kunagi keeldunud puuduste kõrvaldamisest, kuid nõudis kostjalt tema poolt aktsepteeritud töö eest eelnevat tasumist. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on jätnud enamuse hageja väidetest hinnanguta. Maakohus ei tuvastanud, kas hageja töös esines puudusi, mida 06.03.2008 tööde üleandmis-vastuvõtmisaktis ei fikseeritud. 12.03.2008 allkirjastatud akt (tl 12) sisaldab teostatud tööde loetelu, millest nähtuvalt hõlmas vaidlusalune töö lisaks pinnakõvenduskihile ka alusbetooni (140 mm kiudbetooni) paigaldamist. Selles osas ei ole puudusi tuvastatud. Nii on see kajastatud ka eriteadmistega isiku arvamuses - OÜ Hamarte Ekspert 19.12.2008 hinnangus (tl 41-43) -, millest nähtuvalt oli lahti põranda pealmine kiht (1-3 mm paksuselt alusbetoonist lahti löönud). Atlandia Ehitus Grupp OÜ 18.12.2008 hinnapakkumine hõlmab muuhulgas ka neid töid, mida eelnimetatud hinnangus ei ole puudusena nimetatud (näiteks teraskiudbetooni valu). Kohus ei selgitanud, miks ta pidas kostja nõutud hinda tervikuna mõistlikuks kulutuseks, mis tuleb hüvitada. Eeltoodust nähtuvalt on maakohus jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, mistõttu tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid, mida esimese astme kohus tuvastanud ega hinnanud pole. Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik tuvastada esmakordselt faktilisi asjaolusid, sest sel juhul oleks isikute kaebeõigus ebaproportsionaalselt piiratud.

Eeltoodud põhjendustel kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja apellatsioonkaebus selles osas rahuldamisele. Menetluskulud jaotatakse poolte vahel asja uuel läbivaatamisel ja lahendamisel.

Ü. Jänes

K. Paal

I. Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.