Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-09-71472

Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 7, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2). Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 30.12.2009.a esitas Osaühing Radelmon seaduslik esindaja Kaido Koppa Viru Maakohtule Osaühing Radelmon pankrotiavalduse. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt oli Osaühing Radelmon põhitegevusalaks kinnisvara arendus ja ehitustööde teostamine. Võlgnik on asutatud 07.06.2004.a. Võlgniku makseraskused on tingitud üldisest majanduslangusest ja hetkeolukorrast kinnisvaraturul. Arendusprojektid on hindade languse tõttu läinud kahjumisse. Projektide realiseerimisel ei ole õnnestunud tasuda kõiki kulutusi. Võlgniku kinnisvaraprojektid on võõrandatud ja majandustegevus on lõppenud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Viru Maakohtu 20.01.2010.a määrusega nimetati ajutiseks halduriks Svetlana Pilden. Ajutine haldur on kohtule 19.02.2010.a esitanud ajutise halduri aruande, mille kohaselt: pankrotimenetluse alguse kuupäeva seisuga on võlgniku osanikeks ja juhatuse liikmeteks Kaido Koppa ja J V. Radelmon OÜ põhitegevusalaks on olnud kinnisvara projektide haldamine ja arendamine ning ehitusteenuste pakkumine nii pea- kui alltöövõtjana. Viimane majandusaasta aruanne oli esitatud 2007 aasta kohta ja pärineb 22.05.2008.a. Nimetatud aruandeperioodi jooksul soetas ettevõtte põhivarasid kokku 929 852 krooni eest ning seda siis omakapitali arvelt. Sellele eelnenud aruandeperioodil (2006) oli soetatud põhivara kokku 2 830 677 krooni eest, millest 631 016 krooni eest soetatud põhivarasid finantseeriti omavahendite arvelt ja 2 199 661 krooni eest võõrkapitali arvelt. Omavahendite arvelt soetati kolm sõiduautot. Pankrotiavalduse ning ajutisele pankrotihaldurile esitatud bilansi kohaselt puudub võlgniku pankrotimenetluse algatamise ajal vara. Tööjõukulud moodustasid aastal 2007 kokku 2 975 021 krooni. Pankrotihalduri teabenõudele vastates teatas võlgniku lepinguline esindaja, et käesolevaks ajaks on võlgnik lõpetanud kõik seni kehtinud töölepingud ning et töötasud on väljamakstud. Hiljem täpsustas võlgniku seaduslik esindaja Kaido Koppa isikus, et töölepingute lõpetamisel oli vaidlusi nelja töötajatega, mis jõudsid ka Töövaidluskomisjoni. Otsused on teadmata. Vastavalt esitatud töötajate nimekirjale oli viimane tööleping lõpetatud novembris 2008.a. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Pankrotimenetluse algatamisel puudub võlgnikul majandustegevus. Võlgnikul ei ole kehtivaid rendi-, üüri-, laenu-, müügi-, käendus- ega muid lepinguid. Viimane kinnisvara oli müüdud 2(10)

Tsiviilasi nr 2-09-71472

aastal 2009 ning ehitusteenuste osutamist ei toimu alates 2008.a. novembrikuust, mil olid lõpetatud ka viimane tööleping. Võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse ülevaade Võlgnikul on kinnitamata ning esitamata 2008. ning 2009. majandusaastate aruanded, seega on tema aruandlus puudulik ning ei ole korraldatud vastavalt raamatupidamise seadusele. Raamatupidamise puudulikkusele viitavad ka ebaõiged andmed seisuga 17.01.2010.a. koostatud bilansis, ja seda nimelt pangakontode jääkide osas. Personalidokumentatsioonis esinevad samuti vead. Võlgniku seadusliku ning lepingulise esindaja poolt avaldatud informatsiooni kohaselt on kõik töölepingud lõpetatud. Samas osadel haldurile töölepingute lõpetamise kohta esitatud teatistel, mille õigusliku alusena on märgitud EV töölepingu seaduse § 76 (kuni 01.07.2009.a. kehtinud redaktsioonis), puudub töötaja allkiri. Ajutise pankrotimenetluse käigus võlgniku juhtorganite avaldatud seisukohad Võlgniku juhatus avaldas, et tal on raske hinnata maksejõuetuse tekkimise aega, kuid ta loeb, et see võib jääda 2009. aastasse, siis, kui oli müüdud viimased kinnistud. Võlgniku kinnistud olid koormatud hüpoteekidega panga kasuks ja samas arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt. Panga ning Maksu- ja Tolliameti kokkuleppel võõrandati kinnistud täitemenetluse raames, mistõttu ei esitanud võlgnik ka pankrotiavaldust varem. Samuti osutas juhatus vestluses asjaolule, et kinnisvara realiseerimine on aastatel 2008-2009 muutunud väga keeruliseks, mistõttu karmistas ka laenuandja laenutingimusi ning sundis vara kiireimas korras realiseerima. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta 1) 13.05.2008.a. toimus kahe kinnistu müük, mõlemad hinnaga 3 500 000 krooni, ning vastavalt lepingute punktile 2.2. kuulus müügihind tasumisele Hüpoteegipidaja – Bank DnB Nord AS Eesti Filiaal - kontole, selgitusega “Osaühing Radelmon laenu osaline tagastamine”. Kinnistu ostjateks olid muuhulgas juhatuse liikmed: J V, Kaido Koppa ning A P. 2) 29.05.2008.a. müüdi osaühingule Radelmon kuuluvat kinnisvara asukohaga XXX. Ostjaks on osaühing Tondi Puhastustööd, ehk võlgnikuga seotud ettevõte. Müügihind 3 500 000 krooni pidi laekuma võlgniku kontodele. 3) 05.06.2008.a. müüdi osaühingule Radelmon kuuluvast kinnistust, asukohaga XXX, korteriomand hinnaga 3 600 000 krooni. 4) 26.06.2008.a. müüdi XXX asuv kinnistu, hinnaga 5 000 000 krooni, millest 4 200 000 krooni oli üle kantud laenukohustuse kustutamiseks. 5) 30.03.2009.a. müüdi nüüd juba kohtutäituri Veiko Kaasik osavõtul kinnistust asukohaga XXX, veel ühe korteriomandi hinnaga 2 500 000 krooni. Seda tingimusel, et osa rahast, nimelt 100 000 krooni, kantakse Tolli- ja Maksuameti kontole, 562 771,65 krooni Hüpoteegipidaja kontole, selgitusega „laenu ennetähtaegne“ tagastamine ning 1 837 228,35 krooniga samuti kustutati võlgnevus Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees ning tagastati pangale ka ennetähtaegselt laen. 6) Viimasena, s.o. 30.04.2009.a. toimunud tehinguga müüdi maha kinnistu asukohaga XXX, hinnaga 998 378, 25 krooni, millest tasuti ka täitekulud ning lõpetati laenuleping. Viimase tehingu tulemusena jäi võlgniku ettevõte ilma põhivarata ning tekkis pankrotti sattumise oht, millest tulenevalt võib ka väita, et vähemalt aastal 2009.a. sõlmitud lepingutega toimus teatud võlausaldajate – laenuandjate, Maksu-ja Tolliameti ning kohtutäituri – eelistamine 3(10)

Tsiviilasi nr 2-09-71472

Analüüsides aga pankrotimenetluse varasema algatamise võimalust leiab haldur siiski, et kuna pankade nõuded olid hüpoteegiga tagatud, mis annaks neile eelise ka varasema pankrotimenetluse algatamise korral ning sisuliselt nende suhtes eelistust ei toimunud. Laenukoormuse vähendamise kõrval, mis on tänu läbiviidud tehingutele täiesti kustutatud, olid teatud määral kustutatud võlgnevused ka Maksu-ja Tolliameti ees (100 000 krooni) ning korvatud ka täitekulud. Summaarselt sai võlgnik müüdud kinnistute eest 22,5 mln. krooni. See on siis võrreldes 2007.a. majandusaastaga parim äritegevuse tulem, mis viitab iseenesest juhatuse tegevuse majanduslikule edukusele, kui jätta kõrvale see fakt, et võõrandamistehingute tagajärjel tekkis jällegi käibemaksu võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Samuti tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et seisuga 31.12.2007.a. moodustas laenusaldo 18 619 692 krooni, sh. juhatuse liikme ning seotud ettevõtte poolt saadud laenud, kokku summas 2 340 538 krooni. Kuigi juhatuse liige lubas lähimal ajal korraldada 2008.a ning 2009.a majandusaasta aruannete koostamise ning kinnitamise, annavad ülatoodud rahasummad alust seada kahtluse alla ka võlgniku poolt deklareeritud varatust. Pankrotihaldur möönab, et võlgnik võib selles osas eksida, kuna tal puudub tegelikult raamatupidamislik ülevaade oma aktivatest 2008 ning 2009 aastatel. Andmed võlgniku varade ning kohustuste kohta. Hinnang pankrotimenetluse kulude võlgniku varaga kattuvuse kohta

VARAD:

Vastavalt võlgniku esindaja kirjakult ning suuliselt tehtud avaldustele puudub äriühingul igasugune vara, sh. nõudeõigused. Samas ajutisele haldurile esitatud bilansis, seisuga 17.02.2010 on raha kassas ning pangakontodel kokku summas 2 654,95 krooni. Pankade poolt saadud andmetel kontode seisud on negatiivsed või 0,00. Maanteeameti poolt esitatud info kohaselt kuulub võlgnikule sõiduauto, reg. märgiga 972 MGC. Samas kinnitas kohtutäitur Veiko Kaasik e-kirjaga, et nimetatud sõiduk on müüdud täitemenetluse käigus. Dokumentaalsed tõendid puuduvad.

KOHUSTUSED:

Jrk nr

Võlausaldaja nimi Kivikate OÜ Ritera OÜ Nordea Finance Estonia AS Colemont BKM Kindlustusmaakler Simar OÜ Reelian Ehitus OÜ Aabel Metall G4S Eesti AS KPK Teedeehitus AS SkanREk OÜ Roose and Son OÜ TRK Timber OÜ Kiili KHV OÜ K and B Põrandad OÜ Fortum Elekter AS

Tekkimise aeg pp kk aa 31.03 -28.04.2008 28.11.2007 05.02.2008-18.03.2009

Summa, kr 13570,00 15000,00 180134,18

19.04 - 23.04.2008 30.10.2008 23.11.2007 18.12.2007 01.07.2008-01.03.2009 10.01.2006 3.01.2008 14.03.2008 29.10.2007 05.12.2007-28.05.2008 3.12.2007 6.03.2009

5869,18 5900,00 75869,00 21850,00 841,10 90000,00 54070,00 3610,80 46374,65 32638,40 25204,80 5613,22 4(10)

Tsiviilasi nr 2-09-71472

Maksu ja Tolliamet

01.09-20.01.2010 Kokku

5613930,21 6190475,54

Ajutise halduri päringutele esitatud andmete kohaselt võib võlgniku ainsaks varaks olla sõiduk, mille väljalaskmise aja (1999) arvestades hindab ajutine haldur väärtusetuks. Kohustused moodustavad aga 6 190 474,54 krooni. Ajutise halduri poolt kindlaks tehtud võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Seetõttu esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Tagasivõitmine on õiguslikult hinnates perspektiivitu ning majanduslikult ei ole võlausaldajate-finantseerijate huvides. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta

5(10)

Tsiviilasi nr 2-09-71472

Tsiviilasi nr 2-09-71472

makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub Osaühingul Radelmon vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 23.02.2010.a määrusega võlausaldajatele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 127 650 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageerinud ega deposiiti tasunud. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et viimane esitatud majandusaasta aruanne on esitatud 2007.a kohta ning 2008 ja 2009 majandusaasta aruanne puudub ning nimetatu seab kahtluse alla võlgniku deklareeritud varatuse, kuna tal puudus tegelikult raamatupidamislik ülevaade oma aktivatest 2008 ning 2009 aastatel. Kohus nõustub ajutise halduriga et võlgniku aastaruande puudumise tagajärjel on juhatus teinud ebaõigeid otsuseid ja prognoose, mis on üheks maksejõetuse põhjuseks. Samuti nõustub kohus ajutise halduriga selles, et kui 2008.a vähendati võlgniku osakapitali 2 100 000 kroonilt 40 000 kroonini, siis osutab see majandusliku olukorra halvenemisele ja juhatus pidi olema suuteline hindama ettevõtte maksevõimelisust. Seetõttu on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ka juhatuse poolne riskide ebapiisav hindamine. Äriseadustiku (ÄS) § 334 lg 2 kohaselt esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Raamatupidamise seaduse § 15 lg 1 kohaselt raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et Osaühingu Radelmon majandusaasta lõpeb 31.12. Seega oleks võlgniku 2008 majandusaasta aruanne pidanud äriregistrile olema esitatud juhatuse poolt hiljemalt 30.06.2009.a. Kohus nendib, et 2008 majandusaasta aruande õigeaegne koostamata ja esitamata jätmine teeb võimatuks reaalse ülevaate saamise võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest (raamatupidamisseaduse §-d 18 lg 1 ja 19) 2008 aastal, st. pankrotiavalduse esitamisele eelnenud aastal. Siit tulenevalt puudub kohtul võimalus kontrollida (kas raha laekus, mis ulatuses, kuidas seda kasutati) ka võlgniku Osaühingu Radelmon (osanikeks ja juhatuse liikmeteks Kaido Koppa ja J V) poolt 29.05.2008.a teostatud kinnisvaratehingut, kus ostjaks oli osaühing Tondi Puhastustööd (juhatuse liige Kaido Koppa), millisest tehingust pidi laekuma võlgniku kontodele 3 500 000 krooni. 13.05.2008.a tehingutega müüs võlgnik kaks kinnistut kokku hinnaga 7 000 000 krooni, kus kinnistu ostjateks olid ka juhatuse liikmed J V ja Kaido Koppa. Osaühing Tondi Puhastustööd on võlgniku lähikondne pankrotiseaduse mõttes ning selline tehing on ka pankrotimenetluses tagasivõidetav. Ka ei selgu 26.06.2008.a XXX asuva kinnistu müügitehingust ülejäänud 800 000 krooni edaspidine kasutus (müügihind 5 000 000 krooni, 4 200 000 krooni kasutati laenukohustuse kustutamiseks). Kinnistute (sh. eelnimetatud) müügist tekkis võlgnikul Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu võlgnevus. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava MKS-st maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava (ehk siis äriühingu) vara arvel. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab äriühingu seaduslik esindaja maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutus maksuvõla eest ei lõpe maksukohustuse lõppemisega, kuid pärast maksukohustuse lõppemist nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilhagi esitamise teel (MKS § 40 lg 3).

7(10)

Tsiviilasi nr 2-09-71472

Osaühingu juhatuse poolt vara müüki ja maksete tegemist võlgade katteks tuleb kohustuste rikkumise tuvastamiseks hinnata ja kaaluda. Kui juhatuse liige valib kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada osaühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt oma muid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist pidada majanduslikult otstarbekaks. Samuti võib hinnata tehingute, millega kaasneb käibemaksu maksmise kohustus, täitmise eelistamist sellele, millega seda ei kaasne. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuste rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilisel isikul, või võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus ja ÄS § 334 lg 2 sätestatud majandusaasta aruande õigeaegne koostamine ja esitamine. Kohus leiab arvestades ajutise halduri aruandes äratoodut, et antud juhul võib olla tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega (tehingu tegemine enda huvides, põhjendamatute kohustuste võtmine, kohustuste täitmata jätmine, riskide ebapiisav hindamine) äriühingu juhatuse liikme poolt, mille tagajärjel võib olla võlgnikule tekitatud kahju. Äriühingu juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud, ega tohi võtta ühingule riske (ÄS § 187 lg 1). Ta peab tegutsema hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Samuti peab juhtorgani liige olema juriidilisele isikule lojaalne, tegutsedes äriühingu parimates huvides. Kohtu arvates on antud juhul juhatuse liikme poolt tehtud 13.05.2008.a ja 29.05.2008.a tehingud huvide konfliktis, mille tagajärjel tekkis võlgnikul ka võlgnevus Maksuja Tolliameti ees. Samuti on majandusaasta aruande õigeaegne koostamata ja esitamata jätmine soodustanud valede otsuste vastuvõtmist juhatuse poolt. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelkõige raskeid juhtimisvigu juhatuse tegevuses. Juhatuse liikmed ei ole suhtunud oma kohustustesse vajaliku hoolsusega, käitudes majanduslikult otstarbekalt. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist võivad juhatuse liikmed teha ühingu eest ainult selliseid makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Viimane tehing tehti võlgniku poolt 30.04.2009.a, mil võlgnik jäi põhivarata ja ka maksejõuetuks, kuid pankrotiavaldus on kohtule esitatud 30.12.2009.a. Võlgniku juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse juba 2009.a mai esimesel poolel, kuid võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 30.12.2009.a, siis on võlgniku juhatuse liige rikkunud oma pankrotiavalduse esitamise kohustust, mille eest on nähtud ette karistus (KarS § 3851). Laenu tagastamise näol juhatuse liikmetele summas 561 503 krooni võib olla vaadeldav põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamisena, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus (KarS § 384 lg 1). PankS § 28 lg 1 kohaselt kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse 8(10)

Tsiviilasi nr 2-09-71472

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kuivõrd pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks teha ajutisele pankrotihaldurile. Peale osaühingu registrist kustutamist tuleb ajutine haldur vabastada kohustustest. PankrS § 29 lg 8 alusel tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kohtumäärus tuleb saata vastava kande tegemiseks Viru Maakohtu registriosakonnale. TsÜS § 39 p 41 kohaselt juriidiline isik lõpetatakse pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. TsÜS § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et lõppenud juriidilise isiku dokumentide hoidjaks tuleb määrata Kaido Koppa (isikukood XXX, asukoht: XXX). Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitise määramine PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 5850 krooni ja vajalike kulutuste katteks 650 krooni väljamõistmiseks, kokku 6500 riigi vahenditest. 9(10)

Tsiviilasi nr 2-09-71472

Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja ajutise halduri tasu ning kulutuste hüvitis tuleb välja maksta riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel, kuid kokku summas 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.