Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ASJAOLUD

OÜ Aktiva Finants esitas 15. jaanuaril 2009 hagiavalduse K.V.`a vastu 38 829.72 krooni võlgnevuse, 5 250 krooni riigilõivu ja 6 500 krooni menetluskulude nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja 25.10.2006 järelmaksulimiidi lepingu nr. 475JM20613148, millega AS Sampo Pank võimaldas kostjal lepingus märgitud rahalise limiidi kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama kooskõlas lepingu tingimustega. 30.10.2006 sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja limiidilepingu lisa nr. 1, suurendades limiidi summat 25 000 kroonini. Kostja on kasutanud limiiti summas 25 000 krooni. Kostja kohustus tagastama limiidi igakuiste maksetena summas 765 krooni kuus iga kuu 12. kuupäeval, intressi määr moodustas 19%. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 25 000 krooni, viivised 10 010 krooni ja intress 3 819.72 krooni, kokku 38 829.72 krooni, samuti viivised põhinõudelt 0,052% päevas iga täitmisega viivitatud päeva eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ja viivised menetluskuludelt 0,052% päevas iga täitmisega viivitatud päeva eest alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis 05. jaanuaril 2010 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõuded toimetati kostjale kätte 13. jaanuaril 2010.a TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (abikaasa kaudu). Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 38 829.72 krooni, samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 0,052% päevas põhinõudelt (25 000 krooni) iga tasumisega viivitatud päeva eest, alates 17.12.2009 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad hagimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu 5 000 krooni (t.l.17).

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 250 krooni. Viru Maakohtu 12. novembri 2009 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtumäärus jõustus 12. novembril 2009. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 17. detsembril 2009. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 17. detsembril 2009, s.o hiljem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõppu 12. novembril 2009, ning kuna kohtule esitatud hagimaterjalidest ei nähtu kohtumääruse hagejale kättetoimetamise tähtaega, ei saa maksekäsu kiirmenetluse kulusid lugeda tsiviilasja nr 2-09-68785 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 250 krooni riigilõivu väljamõistmise osas tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt õigusabi kulud summas 6 500 krooni. Hagiavaldusele lisatud menetluskulusid tõendava dokumendi - arve nr 898497 (t.l.16) kohaselt on hageja tasunud õigusabi eest 6 500 krooni. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud alljärgnevalt: välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 11 500 krooni ja viivis menetluskuludelt ( 11 500 krooni) 0,052% päevas iga täitmisega viivitatud päeva eest alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni, vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 5 000 krooni ja õigusabikulud summas 6 500 krooni, kokku 11 500 krooni, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (11 500 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni, 0,052% päevas iga täitmisega viivitatud päeva eest. Riigilõivu 250 krooni väljamõistmise osas jätta hageja taotlus rahuldamata. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.