Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Avastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. märts 2010, Tartu kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-09-41507
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Maia Peets vastu võla nõudes 9 130 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused, rk 10625474, asukoht Maakri 44-20, 10145 Tallinn hageja esindaja August Käära, [email protected] kostja Maia Peets,
Kirjalik menetlus
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1 ja 3, 415, kohus o t s u s t a s:
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas hagi Maia Peets vastu 13 780 krooni väljamõistmiseks (põhivõlgnevus 3 000 krooni, viivis 8 430 krooni, intress 700 krooni leppetrahv 1 500 krooni ja sissenõudetasu 150 krooni). Kostjale saadetud hagimaterjalid ja kohtumääruse võttis kostja isiklikult vastu 19.01.2010. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 03.03.2010 esitas hageja esindaja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega. Samas loobus hageja esindaja leppetrahvi nõudest ning vähendas viivise nõuet 5 430 krooni võrra, s.o 3 000 kroonini. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud hagi esitamisel riigilõivu koos elektroonilise dokumendi väljatrüki tasuga kokku 3 150 krooni. TsMS § 133 lg 2 ja riigilõivuseaduse lisa 1
järgi oleks hageja pidanud hagilt hinnaga 9 130 krooni (4 650 + (9 130 - 4 650) ) tasuma riigilõivu 2 000 krooni. Hagiavalduse ja selle lisade (kokku 23 lk) väljatrüki eest oleks hageja pidanud riigilõivuseaduse § 57 lg 2 alusel tasuma riigilõivu 115 krooni (23 x 5). Seega kokku oleks hageja pidanud maksma riigilõivu 2 115 krooni. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et hageja poolt põhinõudest osalise loobumise ja viivisenõude vähendamise tõttu on õiglane kostjalt hageja kasuks välja mõista hagilt tasumisele kuulunud riigilõivust pool, s.o 1 000 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks 1 115 krooni (1 000 + 115 ). Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks hageja õigusabikulu summas 2400 krooni. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja õigusabikulu 1000 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.