Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt hagile töötas hageja kostja juures suulise tähtajatu töölepingu alusel ehitustöölisena alates juunist 2008.a. kuni 17.novembrini 2008.a. Palgaks lepiti kokku 90.- krooni tunnis, mida kinnitas töövaidluskomisjoni 29.jaanuari 2009 istungil oma ütlusega ka kostja esindaja Kalju Remmelg (töövaidluskomisjoni istungi protokolli lk. 3, töövaidluskomisjoni toimiku lk 39). Kirjalikku töölepingut pooled ei sõlminud. Tööandja (kostja) koostas ja esitas hagejale allkirjastamiseks töölepingu vahetult enne hageja töölt lahkumist ning hageja keeldus seda allkirjastamast, kuna lepingus näidatud palgamäär ei vastanud pooltevahelisele kokkuleppele.

2/ 6

VÕS § 28 lg 2 kohaselt, kui hinda ei ole määratud, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Suulise töölepinguga kokku lepitud palk 90 krooni tunnis vastab Saaremaal 2008 juulisoktoobris ehitustöölistele makstud tavalisele töötasule, mida tõendab lisatud AS Kuressaare Ehitus meili väljatrükk tunnitasu suuruste kohta (Hagiavalduse Lisa 3). Töötasu maksti osaliselt hageja kontole, osaliselt sularahas hagejale kätte. Ametlikult väljamakstud töötasu tõendab kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud keskmise töötasu arvestus (töövaidluskomisjoni toimiku lk. 11) Alates 2008.a. septembrist ei ole tööandja maksnud kokkulepitud töötasu. Saamatajäänud töötasu arvestus on järgmine: Kuu Tööpäevi Töötunde Saadud Oleks pidanud Saamata jäänud palka saama (töötundide tasu (E-D) arv korrutatud tunnitasuga 90 kr.) A C D E F B September 22 22x8=176 5000 15840 10840 Oktoober 23x8=184 5000 16560 11560

November 11 11x8=88 2750

x x X Kokku 27570 Seega on saamata töötasu 27570 krooni. Seoses asjaoluga, et tööandja ei täitnud palgakokkulepet, esitas hageja omal soovil töölt lahkumise avalduse TLS § 82 alusel, soovides töölepingu lõpetamist 17.novembrist 2008.a. Avaldus rahuldati. TLS § 82 lg 2 kohaselt maksab tööandja töötajale töölepingu lõpetamiselt TLS § 82 lg 1 alusel hüvitisena tema kahe kuu keskmise palga. Keskmine palk arvutatakse Vabariigi Valitsuse 15.augusti 2001 määrusega nr. 275 kinnitatud "Keskmise palga arvutamise korra" kohaselt. Nimetatud korra § 2 lg 2 kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. Nimetatud korra § 4 lg 4 kohaselt keskmise kuupalga arvutamiseks korrutatakse keskmine päevapalk selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. Tööpäevade arvestus Eelnenud kalendrikuud Tööpäevad Juuli

August

september

oktoober

KOKKU

Ühe kuu keskmine kalendaarne tööpäevade arv on 88: 4 = 22 Arvestuslik päevapalk on 8 tundi x 90 krooni tunnis = 720 krooni. Seega on keskmine kuupalk 22 x 720 = 15840 krooni. Kahe kuu keskmise palga suurune hüvitis oleks pidanud olema 2 x 15840 = 31680 krooni. Kostja lõpetas töölepingu 17.novembrist 2008 ning maksis välja hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 9091 krooni. Seega maksti 2 kuu hüvitist vähem 22589 krooni (31680-9091) Ka kostja enda koostatud keskmise töötasu arvestus, mis tugineb keskmisele kuupalga suurusele 5000 krooni, on vale. Kostja arvutas keskmiseks päevapalgaks 227,27 krooni ja korrutas selle kahe töölepingu lõpetamisele järgneva kuu - detsembri ja jaanuari -tööpäevade kogusummaga, mis on 40 ja sai selle tulemusel hüvitamisele kuuluva kahe kuu palgaks 40 x 227,27 = 9091 krooni. Eelviidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr. 275 kohaselt oleks 3/ 6

tööandja pidanud aluseks võtma töölepingu lõpetamisele eelnenud tööpäevade koguhulgast tuleneva arvestuse. Seega oleks kostja endapoolne 5000 kroonisele kuupalgale tuginev arvestus pidanud olema järgmine: 2 x 22 x 227,27 = 9999.88. Vahe (vähem makstud) 9999.88 - 9091 = 908.88 krooni Seega on hüvitist makstud vähem nii 5000 kroonise kuupalga kui ka 90 kroonise tunnipalga arvestuse korral. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavalduses esitatud faktiväiteid tõendav dokumentatsioon on töövaidluse nr. 9.3-02/3611 toimikus. Oma hagiavalduses toodud väidete tõendamiseks taotles hageja tunnistajana A Mu ja M T tunnistuste ärakuulmist. Tulenevalt eelmärgitud asjaoludest ja võttes aluseks TLS § 82 lg 1 ja 2, VÕS § 28 lg 2, § 100, § 108 lg 1, Vabariigi Valitsuse 15.augusti 2001 määrusega nr. 275 kinnitatud "Keskmise palga arvutamise korra" § 2 lg 2 ja § 4 lg 4, TsMS § 162 lg 1 Palub hageja:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Vaidlus puudub selles, et hageja A. K töötas OÜ-s RemAktiva ehitustöölisena. Samas ei vasta tõele töötaja väide selle kohta nagu oleks ta töötanud kostja juures töölepingu alusel alates juunist 2008. A.K asus tööle alates 01.07.2008. Seda asjaolu on võimalik kontrollida, sest tööandjale teadaolevalt oli hageja juunis 2008. aastal tööturuametis registreeritud töötuna. Tööandja esitas 01.07.2008 töötajale allkirjastamiseks kirjaliku töölepingu, mille allkirjastamisest hageja aga keeldus. Nimelt töötas hageja ehitusobjektil asukohaga Hiiumaal, ja objekti tellija nõudis kostjalt kui töövõtjalt kirjalike töölepingute esitamist. Töötaja küll ei nõustunud lepingut allkirjastama töölepingu sõlmimisel, kuid samas nõustus lepingu lõpetamisega ja sellekohase allkirja andmisega töölepingu lõpetamisel. Seega ei saa väita, et töötajal puudus kirjalik tööleping. Lepingut, mida väidetavalt ei ole sõlmitud, pole ju vaja lõpetada. Hagiavalduses on õigesti märgitud, et VÕS § 28 lg 2 kohaselt tuleb hinnavaidluse korral maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Eeltoodust tulenevalt aga ei ole asjakohane hageja viide Saaremaal ehitustöölistele makstava töötasu kohta. Nagu eelpool märgitud oli töö tegemise kohaks Hiiumaa, aga mitte Saaremaa. Lisaks on oluline märkida, et hageja ei oma mingit ehitusalast kvalifikatsiooni. Ilmselgelt ei saa kvalifitseerimata töötaja pretendeerida kuupalgale, mis oluliselt ületab riigi keskmist töötasu. Siinjuures pean vajalikuks rõhutada, et töötajale kanti igakuiselt arveldusarvele allkirjastamata töölepingus märgitud töötasu 5 000 krooni, ja töötaja ei esitanud enne töösuhte lõppemist tööandjale mingeid pretensioone vähemmakstud töötasu osas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus olles läbiviinud kohtuliku uurimise leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg.1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

4/ 6

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja A K töötas kostja juures tähtajatu töölepingu alusel ehitustöölisena. Vaidlus on aga selles, kas hageja töötas kirjaliku või suulise lepingu alusel ning selles, millal hageja tegelikult tööle asus (kas juunikuust 2008.a. või 1. juulist 2008.a. ja kas hageja töötasustamisel on järgitud poolte vahel kokkulepitud tasu määrasid. Töölepingu lõppemise aja ja lõpetamise aluse üle pooltel vaidlust ei ole. Tööleping lõppes TLS § 82 alusel 17. novembrist 2008.a. Kuna hageja taotleb vähemsaadud töötasu septembri, oktoobri ja novembrikuu eest, siis kohus leiab, et poolte vaheline vaidlus hageja tööle asumise aja üle ei oma käesoleva vaidluse seisukohalt tähendust. Hageja töötamist kostja juures eelpool nimetatud kolmel kuul ei ole hageja vaidlustanud. Hageja leiab, et tema töötas kostja juures suuliselt sõlmitud töölepingu alusel. Tööle asumisel mingit kirjalikku töölepingut allkirjastamiseks ei esitatud. Peale tööleasumist mingil ajal 2008.a. septembrikuus tööandja esindaja küll esitas kirjaliku töölepingu allkirjastamiseks, kuid erisuste tõttu suuliselt kokkulepitust (eelkõige varem kokkulepitust väiksem töötasu) ta ei kirjutanud lepingule alla. Kui oli töölepingu lõpetamine ja ta ise seda lõpetamist soovis, siis märkusele töölepingu lõpetamise kohta ta kirjutas alla. Hageja loeb enda tööle asumise ajaks juunikuu alguse 2008.a. ja töötas kuni 17. novembrini 2008.a. Töölepingu seaduse (jõustunud 01.07.2009:a.) § 139 lg1 kohaselt enne 2009.a. 1 juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009.a. 1 juulist töölepingu seaduses sätestatut. TLS § 139 lg2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009.a. 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.a. 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Töösuhte loomise ajal kehtinud TLS § 8 kohaselt loetakse vaidluse korral lepingu olemuse üle, et pooled sõlmisid töölepingu, kui tööandja ei tõenda vastupidist. TLS § 28 reguleeris töölepingu vormi, kusjuures on märgitud, et tegelik tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Töölepingu vormistamata jätmise või nõuetevastase vormistamise eest kannab vastutust tööandja. TLS § s 29 märgitu kohaselt loetakse tööleping sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Asja materjalide juurde võetud töövaidluskomisjoni toimikus oleval töölepingul, milline olevat kostja väidetel sõlmitud A Kiga, puudub viimase allkiri selle sõlmimise kohta. Kohus võtab töölepingu tõlgendamisel aluseks võlaõiguse üldpõhimõtteid VÕS § 29, mille kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest ja kui ühist tegelikku tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii nagu mõistlik isik pidi sellest aru saama. Kuna kostja poolt esitatud töölepingul puudub lepingu teise poole-hageja- allkiri, siis ei saa seda lepingut käsitleda seaduse kohaselt kehtiva töölepinguna, millega oleks muuhulgas kindlaks määratud töötaja töötasustamise kord. Kuna puudus kirjalik leping siis tuleb aluseks võtta hageja väide kostja juures suulise lepingu alusel töötamise kohta. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. PS § 2 lg1 kohaselt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PS § 3 lg2 kohaselt töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus. PS § 4 lg1 – töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Hageja A Ki ütluste kohaselt oli tööandja esindaja Kalju Remmeliga tööle asumisel kokkulepe, et palka makstakse firmas 90 krooni tunnist. Sellist kokkulepet kinnitasid kohtus ka tunnistajad, hagejaga samas firmas sel ajal töötanud A M ning M T ning töövaidluskomisjoni istungil antud ütlustega ka tööandja esindaja Kalju Remmel ise. Kuna kostja ei ole tõendanud vastupidist, siis leiab kohus, et hagejaga kokkulepitud töötasuks tuleb lugeda 90 krooni tunnist. Töö- ja puhkeja seaduse § -s 14 lg1 on sätestatud tööandja kohustustus pidada nõuetekohast tööaja arvestust. Hageja on oma hagiavalduses ja töövaidluskomisjonile esitatud avalduses esitanud 2008.a. 5/ 6

septembris, oktoobris ja novembris kostja juures töötatud töötundide arvu nendes kuudes. Kostja hageja poolt märgitud töötundide arvule vastuväiteid ei ole esitanud. Kui aluseks võtta hageja poolt esitatud töötundide arvu ning tunnihindeks 90 krooni, siis on hageja nõue vastavalt hagiavalduses esitatud arvutustele põhjendatud. Hageja viide oma nõude alusena ka VÕS §-le 28 lg2 on asjakohane. VÕS § 108 lg1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TLS § 82 lg2 kohaselt maksab tööandja töötajale töölepingu lõpetamisel TLS §-s 82 lg1 alusel hüvitisena tema kahe kuu keskmise palga. Arvestuslik päevapalk on 8 tundix90 krooni tunnis =720 krooni. Keskmine kuupalk: 22 tööpäeva x720=15840. Hagejal oleks olnud õigus saada hüvitist kahe kuu eest 2x15840= 31680, millest kuulub mahaarvestamisele väljamakstud hüvitis summas 9091 krooni. Seega on hagejale makstud hüvitist vähem 22589 krooni ja hagi selle nõude osas kuulub samuti rahuldamisele. Töövaidluskomisjoni materjalide juurde on esitatud koopiad maksekorraldustest, mis kinnitavad kostja poolt hagejale makstud töötasude ja väljamakstud hüvitise suurust. Kohus leiab, et kostja viited sellele, et hageja ei omanud mingit ehitusalast kvalifikatsiooni ning ilmselgelt ei saa kvalifitseerimata töötaja pretendeerida kuupalgale, mis oluliselt ületab riigi keskmist palka ei ole põhjendatud. Hageja on kohtule esitanud müürsepa kutsetunnistuse koopia ja väljavõtte tööraamatust, mis tõendab ehitajana töötamist (tl.45-48).

MENETLUSKULU JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Seoses hagi rahuldamisega jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostja kanda jäävad ka hageja menetluskulud, sh. õigusabikulud seadusega määratud ulatuses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule

Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 404, 413, 434-442, 468.

Kristel Pedassaar Kohtunik

6/ 6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.