Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. märts 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-58633
Tsiviilasi
NO hagi BVOÜ vastu töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Hagi hind
13 256,40 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja NO (isikukood xxx, elukoht xxx)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Jevgeni B kostja BVOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) kostja lepinguline esindaja Tatjana K 25.02.2010.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud NO esitas töövaidluskomisjonile avalduse BVOÜ vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon lõpetas 20.10.2009.a otsusega menetluse, kuna avaldaja ei ilmunud istungile. 09.11.2009.a esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 01.03.2008.a maalrina. 2008.a augusti lõpul lõpetas hageja tööd xxx tänaval asuval objektil. Pärast seda kostja enam hagejat tööga ei kindlustanud. 25.11.2009.a esitas hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg 1 alusel. Kostja juhatuse liige teatas, et ta ei ole avaldusega nõus ja andis avalduse tagasi. Hageja palus lõpetada töölepingu TLS § 82 lg 1 alusel ja nõuda kostjalt välja hageja kasuks TLS § 82 lg 2 alusel hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 13 256,40 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on aegunud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. Seega pidi hageja esitama avalduse töövaidlusorganile mitte hiljem kui 01.01.2009.a. Hageja esitas avalduse aga alles 22.05.2009.a. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 01.03.2008.a töölepingu, millega hageja asus kostja juurde tööle maalri ametikohale. 25.11.2008.a esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel alates 01.12.2008.a. Hagiavalduse kohaselt luges kostja avalduse läbi ja andis selle tagasi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuna kostja võttis lepingu lõpetamise avalduse vastu, siis muutus hageja tahteavaldus ka kehtivaks. Asjaolu, et kostja selle hagejale tagastas, ei oma asjas tähtsust. Alates 01.07.2009.a kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. TLS § 82 lg 1 sätestas, et töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. ITLS § 6 lg 1 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Hageja soovis töölepingut lõpetada alates 01.12.2008.a. Seega pidi hageja oma õiguste rikkumisest saama hiljemalt teada 01.12.2008.a. Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks 22.05.2009.a. Seega pärast nelja kuu möödumist oma õiguste rikkumisest teadasaamisest. Eeltoodust tulenevalt on hagi aegunud. Hageja esindaja väited, et poolte vahel kestsid läbirääkimised 2009.a veebruari keskpaigani, on tõendamata.
Kuna hagi on aegunud, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.