Võlaõigus › Muud

Kuna kostja 27.05.2008.a. kokkuleppest midagi ei tarbinud, ei saa tegu olla tarbijakäenduslepinguga. Kostja käendas põhivõlgniku kohustuse täitmist, mistõttu hageja nõuab tasumist kostjalt. Kostja väide kokkuleppe sõlmimise kohta raskes psüühilises seisundis on paljasõnaline ja tõendamata. Ülesütlemise avaldus on alusetu. Juhindudes VÕS § 76 lg 1, lg 3, § 100, §101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 taotleb hageja kostjalt välja mõista põhivõla 18 935,42 krooni suuruses ja leppetrahvi 3 000 krooni suuruses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses märgib kostja, et ta hagi õigeks ei võta, tal puudub hageja ees võlg. 27.05.2008 sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist käenduslepinguga VÕS § 142 lg 1 mõistes. Käendusleping on tarbijakäendusleping (VÕS § 143 lg 1, Tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1). Sõlmitud kokkuleppes on märkimata kostja vastutuse maksimumsuurus, mistõttu kokkulepe on VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine ja sellel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Hageja ei esitanud mingeid põhjendusi, mis takistas hagejal lepingut sõlmides märkimast lepingusse käendaja rahalise vastutuse maksimumsummat. VÕS § 159 lg 2 alusel puudub hagejal õigus nõuda leppetrahvi. OÜ E pidanuks tasuma viimase osamakse hiljemalt 30.09.2008. Kohustuse rikkumisest sai hageja teada 30.09.2008. Hageja ei ole kostjale mõistliku aja jooksul kohutuse rikkumise avastamisest teatanud leppetrahvi nõudmisest. Leppetrahvi nõuab hageja esmakordselt 07.08.2009 hagiavalduses, s o aasta pärast kohustuse rikkumist. 27.05.2008 kokkuleppe sõlmis kostja olulise eksituse mõjul. Ta ei valda piisavalt juriidilist eest keelt, kasvatas sel ajal üksi 3-aastast last, mis tekitas talle raske psüühilise seisundi. Hageja ei selgitanud, et kui OÜ E jätab võla maksmata, hakkab seda tasuma kostja isiklikult ja vastutab võla eest kogu oma varaga. Et kostja sõlmis kokkuleppe olulise eksituse tõttu, saatis ta hagejale avalduse käenduslepingu tühistamise kohta. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kohtu põhjendused Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 27.01.2010 kohtumäärusega juhindudes TsMS § 405 lg 1. Hageja taotleb kostjalt põhivõla ja leppetrahvi väljamõistmist käenduslepingu alusel. Kostja arvates on käendusleping eksimuse mõjul tehtud lepinguna ja tarbijakäenduslepinguna tühine. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ja OÜ E sõlmisid 27.05.2008 kokkuleppe, millele OÜ E juhatuse liikmena ja eraisikust käendajana kirjutas alla kostja. Kokkulepe nägi ette OÜ E poolt 22 735,42 krooni suuruse võlgnevuse tasumise hagejale maksegraafiku alusel (p 3). Viimase makse tasumise tähtaeg oli 30.09.2008. Seega on võlg muutunud sissenõutavaks. Kokkuleppe p 4 kohaselt garanteerib OÜ E juhatuse liige Jevgenia D eraisikuliselt kogu oma varaga võlgnevuste tasumist juhul kui OÜ E ei täida endale võetud kohustusi. Kokkuleppe p 5 sisaldab Jevgenia D 3 000 kroonise leppetrahvi maksmise kohustuse kui OÜ E kokkuleppe p-s 3 sätestatud kohustust ei täida.

08.04.2009 esitas kostja hagejale avalduse käenduslepingu tühistamise kohta. Avalduse järgi on tühisuse aluseks TsÜS § 92 ja § 97. Avalduse käenduslepingu tühistamise kohta esitas kohtule hageja koos hagiavaldusega. Hagiavalduses märgib hageja, et VÕS § 103 mõttes ei ole kohustuse täitmata jätmine vabandatav ja et lepingu tühistamiseks puudub seaduslik alus. Vastuses hagiavaldusele leiab kostja, et käendusleping on tühine: 1) VÕS § 143 lg 2 alusel, kuna puudub kokkulepe käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kohta; 2) TsÜS § 92 alusel, kuna oli sõlmitud eksimuse mõjul. Kostja tühistas hagejale saadetud avaldusega käenduslepingu. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja sellise avalduse hagejale tegi, kuid eirates TsÜS § 99 lõikes 1 sätestatud tähtaegu. Kuna kostja esitas käenduslepingu tühistamise avalduse kostjale seadusega ettenähtust hiljem, ei ole käendusleping tühine TsÜS-s sätestatud alustel, millele kostja viitab. Käendusleping on tühine VÕS § 143 lg 2 alusel, kuna pooled ei leppinud kokku käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Sellest tulenevalt vabaneb kostja VÕS §-s 145 sätestatud käendaja vastutusest. Tegemist on tarbijakäendusega. Kostja on 27.05.2008 kokkuleppele alla kirjutanud eraisikust käendajana. Nii on kokkuleppesse märgitud. Seda ei ole kohtu arvates võimalik tõlgendada teisiti kui tarbijakäendusena, sest OÜ E i eest on kostja alla kirjutanud juhatuse liikmena. Seega on kokkuleppes tehtud selget vahet kellena kostja kokkuleppele allkirjad andis – OÜ E esindajana juhatuse liikmena ja käendajana eraisikust käendajana. Selline tõlgendus tarbijakäenduse kohta vastab VÕS §-le 34 ja TKS § 2 lõikele 1 ning Riigikohtu praktikaga (32-1-126-09 p 13). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.