Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord

Menetluskulud jätta kostja kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse

2-09-43958 lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue Hageja, AS SEB Pank, palub 01.09.2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kohtumajale esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt A.F.’lt hageja kasuks hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr A040006323 tulenev võlgnevus summas 119,619.76 EEK, mis koosneb 84,888.24 EEK suurusest laenu põhiosa võlgnevusest, 4,615.38 EEK suurusest intressivõlgnevusest ja 30,116.14 EEK suurusest sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevusest, ning viivis hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 16% põhivõlgnevuselt (summas 84,888.24 EEK) aastas; samuti hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr A040009478 tulenev võlgnevus summas 14,159.44 EEK, mis koosneb 10,000.00 EEK suurusest laenu põhiosa võlgnevusest, 3,953.58 EEK suurusest intressivõlgnevusest ja 205.86 EEK suurusest sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevusest, ning viivis hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 16% põhivõlgnevuselt (summas 10,000.00 EEK) aastas. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista laenulepingutest nr A040006323 ja nr A040009478 tuleneva võlgnevuse kogusummas 133,779.2 EEK ning jätta menetluskulud (hagiavalduselt tasutud riigilõiv) summas 10,000.00 EEK kostja kanda. Hageja jääb 01.09.2009.a kohtule esitatud hagiavalduses nimetatud nõude juurde ega ole nõus loobuma viiviste- ning intressinõudest ega oma nõuet mingis osas vähendama. Samuti palub hageja kohtul kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 10,000.00 EEK. Hageja tugineb hagiavalduses toodud õiguslikele põhjendustele ning lisab täiendavalt, et kuigi kostja ei ole oma laenulepingust nr A040006323 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud alates 16.04.2007.a ja laenulepingust nr A040006323 tulenevaid kohustusi alates 20.04.2007.a, on hageja kostjale korduvalt pakkunud läbirääkimiste võimalust. 18.06.2007.a kostjale saadetud laenulepingu nr A040006323 erakorralise ülesütlemise teates ning 08.02.2008.a kostjale saadetud teates laenulepingu nr A040009478 rikkumise kohta ja 26.02.2008.a saadetud laenulepingu nr A040009478 ülesütlemise teates on hageja teavitanud kostjat võlgnevuse suurusest ja pakkunud võlgnevuse tasumise osas läbirääkimisvõimalusi, mida kostja on küll kasutanud, andes kokkusaamis- ja võlgnevuse tasumise lubadusi, kuid seejärel oma lubadusi mitte täitnud. Hageja on seisukohal, et tõenäoliselt ei ole võimalik lahendada antud asja kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Hageja on enne hagiavalduse esitamist korduvalt püüdnud jõuda kostjaga kokkuleppele võlgnevuse tasumise osas. Kostjale on 10.01.2008.a hageja poolt pakutud võimalust refinantseerida laenulepingust nr A040006323 tulenev võlgnevus, mis 10.01.2008.a oli kogusummas 96,981.76 EEK, eeldusel et tasutakse laenulepingust nr A040009478 tulenev võlgnevus (10.01.2008.a seisuga summas 1,377.96 EEK). Kostja kokkulepet ei täitnud. 11.03.2008.a on kostjale pakutud taas sama võimalust, kuid kostja kokkulepet ei täitnud. 06.01.2009.a on kostja hagejale teinud ettepaneku tasuda oma laenulepingutest tuleneva võlgnevuse (mis seisuga 06.01.2009.a oli laenulepingust nr A040006323 summas 110,640.02 EEK ja laenulepingust nr A040009478 summas 3,063.99 EEK) tasumiseks igakuiselt summat 500 EEK. Hageja ei pidanud võimalikuks nimetatud ettepanekuga nõustuda, kuna sellise maksegraafikuga oleks võlgnevuse tasumine võtnud aega 18,8 aastat, mida hageja pidas ebamõistlikult pikaks ajaks. Ka kostja praegune väidetav sissetulek ei võimaldaks tõenäoliselt võlgnevuse tasumist lühema aja jooksul. Seega on hageja seisukohal, et antud asja kompromissiga ega muul viisil kokkuleppel tõenäoliselt lahendada ei ole võimalik, kuna kostja ei ole täitnud enne hagiavalduse esitamist kostjale hageja poolt

2 (5)

2-09-43958 pakutud kokkuleppeid ning ka tema praegune väidetav sissetulek ei võimaldaks kompromissi ega kokkulepet sõlmida. Kostja väidab oma vastuses hagile, et tema majanduslik ja tervislik seis on mitterahuldav, esitamata oma väidete tõendamiseks vastavaid dokumente. Hageja on seisukohal, et isegi, kui kostja oleks oma väiteid püüdnud tõendada, ei muuda see asjaolu fakti, et VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on hagiavalduses kostjale esitatud nõudes lähtunud Eesti Vabariigi kehtivatest õigusaktidest ning hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest, millest tulenevaid kohustusi kostja ei ole täitnud.

Eeltoodust tulenevalt jääb hageja 01.09.2009.a kohtule esitatud hagiavalduses nimetatud nõude juurde ega ole nõus loobuma viiviste- ning intressinõudest ega oma nõuet mingis osas vähendama. Samuti palub hageja kohtul kostjalt endiselt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 10,000.00 EEK. Samuti on hageja seisukohal, et antud asja kompromissiga ega muul viisil kokkuleppel tõenäoliselt lahendada ei ole võimalik, kuna kostja ei ole täitnud enne hagiavalduse esitamist kostjale hageja poolt pakutud kokkuleppeid ning ka tema praegune väidetav sissetulek ei võimaldaks kompromissi ega kokkulepet sõlmida.

Kostja vastuväited Kostja ei tunnista esitatud hagi osaliselt. Kostja selgitused on järgmised: Kostja tunnistab põhivõlgnevust 94 888,24 krooni/krediidikaartist/ ja 10 000 krooni /laen/. Kostja ei tunnista osaliselt intresse 4615,38 krooni ja 3953,58 krooni ulatuses ning viiviseid 30 116,14 krooni ja 205,86 krooni ulatuses. Kostja palub kohtul vähendada intresside ja viiviste kogusummat, võttes arvesse Kostja mitterahuldavat majanduslikku seisundid ning hetkest kehva tervisliku seisundit. Kostja on hetkel oma 1,5 aastase poja M.P. lapsehoolduspuhkusel. Kostja sissetulek on 900,00 (üheksasada) krooni kuus. Kostja ei oma hetkel muid sissetulekuid. Kostja viibis 07.09.11.09.2009.a. ja 14.10.-16.10.2009.a. statsionaarsel haigla ravil ning tal tuvastati tõsine haigus, mis ei võimalda hetkel kostjal töötamist. Tõenäoliselt tuleb läbida Kostjal pikk ravikuur. Kostja palub vähendada kohtul ka põhivõlgnevuse viivisemäära (põhivõlgnevuselt 16% aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni), mis on ebamääraselt kõrge arvestades kostja mitterahuldavat majanduslikku seisu. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kohus võtaks arvesse kostja mitterahuldavat tervislikku ja majanduslikku seisundit ning palub vähendada viivise nõude kogusummat ja viivisemäära põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Jätta kohtukulud (menetluskulud) täielikult või osaliselt hageja kanda. Kostja tegi ettepaneku 06.01.2009. tasuda võlgnevus 500,00 krooni kuus, ajal mil kostja on lapsehoolduspuhkusel (kuni tööle asumiseni). See oli kostja heatahtlik soov vähendada võlgnevust hageja ees, millega hageja ei nõustunud. 3 (5)

2-09-43958 Kostjal on õnnestunud kätte saada novembrikuu lõpus 2009 ja detsembrikuul 2009 tööandjalt võlgu jäänud 2007 töö- ja puhkusetasu, mis kattis vaid osaliselt kostja võlgnevused kommunaalmaksete ees (tekkinud elamisvõlgnevused) ning muud laenulepingu põhised maksed. Kostja on arvab, et antud tsiviilasja on võimalik lahendada kompromissiga. Kostja pakkumine on, et ta tasub 500,00 krooni kuus kuni kostja poja 3 aastaseks saamiseni (xx xx xxxx.) ning seejärel tasub kostja 2500,00 krooni kuus kuni 01.01.2012., alates 01.01.2012 tasub kostja 3500,00 krooni kuus kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt jääb kostja seisukohale, et kostja on õigustatult palunud kohtul vähendada viivise nõude kogusummat ja viivisemäära põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Kostja tugineb Võlaõigusseadusele (edaspidi VÕS) § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule ja VÕS § 162 lg 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Jätta kohtukulud (menetluskulud) täielikult või osaliselt hageja kanda. Kohtu õiguslik põhjendus. Kostja tunnistab hagi osaliselt põhivõlgnevuse osas. Seega on antud nõude osas hagi tõendatud kostja hagi õigeksvõtuga, TsMS § 440lg 1 alusel kohus antud osas rahuldab hagi. Seaduslik, põhjendatud ja tõendatud on ka hageja intressi ja viiviste nõu summas 38 890,96 krooni, millised tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista. Antud nõue on tõendatud hagiaavalduse ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega - laenulepingutega nr A040006323 ja nr A040009478, viivisearvestustega, kostja pangatehingute väljavõtetega, laenu maksete aruannetega, hageja teadetega kostjale lepingute ülesütlemise kohta, Kostja palub kohtul viiviseid vähendada tulenevalt VÕS § 113 lg 8. Kostja arvates viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule ja VÕS § 162 lg 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit Hageja pole nõus loobuma viiviste- ning intressinõudest ega oma nõuet mingis osas vähendama. Kostja sissetulek on 900,00 (üheksasada) krooni kuus. Kostja ei oma hetkel muid sissetulekuid. Kostja viibis 07.09.-11.09.2009.a. ja 14.10.-16.10.2009.a. statsionaarsel haigla ravil ning tal tuvastati tõsine haigus, mis ei võimalda hetkel kostjal töötamist. Hageja pole tõendanud vastupidist. Kostja kasvatada on alaealine laps poeg M.P.. Eeltoodust kohus järeldab, et tulenevalt kostja seaduslikust taotluses ja juhindudes VÕS 113 lg 8 ja § 162 lg 2, samuti arvestades kostja majanduslikku seisundit ja nõude suurust kohus jätab rahuldamata hageja viivistenõude, millised hageja nõuab viivise määras 16% põhivõlgnevuselt aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni. Eelnevalt on kohus leidnud, et hageja poolt väljaarvestatud viivised ja intressid tuleb hageja kasuks välja mõista.

4 (5)

2-09-43958

Rein Pokk Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.