Tsiviilasja number
2-06-24881
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.03.2009, Tallinn
Tsiviilasi
AS-i Eesti Väärtpaberikeskus hagi OÜ-u Westkapital Pluss vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.11.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Eesti Väärtpaberikeskus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
3478 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Eesti Väärtpaberikeskus (registrikood 10111982; asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Ene Solovjev (Julianus Inkasso OÜ, Jõe tn 3, 10151 Tallinn) Kostja OÜ Westkapital Pluss (registrikood 10886051; asukoht Sõle 59-2, 10311 Tallinn), lepinguline esindaja Jürgen Kirsis (Attend Õigusbüroo, Kaupmehe 6-41, 10114 Tallinn)
Kirjalik menetlus
Tühistada Harju Maakohtu 09.11.2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Kostja esitas hagejale osade registreerimise taotluse, mille alusel hageja kohustus registreerima kostja osad, pidama osanike nimekirja ja teostama sellega seotud teenuseid ning kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hageja kehtivale hinnakirjale ja esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud hagejale esitatud arveid, mistõttu võlgneb kostja hagejale seisuga 10.07.2006 3478 krooni. Taotluse esitamisega hagejale ning taotluse aktsepteerimisega hageja poolt võttis kostja vastavalt registreerimistaotluse IV osa punktile 2 endale kohustuse maksta arvete tasumisega viivitamise korral viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega on hageja seisuga 22.06.2006 arvestanud viivist 1347,67 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 3478 krooni ja viivised 1347,67 krooni ning menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu võlgnevuse tekkimise alused, missuguseid teenuseid hageja kostjale osutas ning palju kostja kohustus teenuste eest maksma. Samuti pole esitatud hinnakokkulepet. Arvete alusel ei ole kostjal võimalik võtta seisukohta, kas kostja on teenust saanud või mitte. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid, et esitatud arved on kostjale kätte toimetatud. Arusaamatuks jäi hageja viiviste arvestus ning viide taotluse IV osa punktile 2, kuna taotlust ei ole esitatud ja ka viivise suurus on selles erinev. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis menetluskulud täies ulatuses välja AS-lt Eesti Väärtpaberikeskus OÜ-u Westkapital kasuks. Eesti Väärtpaberite Keskregistri seadus (EVKS) § 1 lg 1 Eesti väärtpaberite keskregister (edaspidi register) on register aktsiate, võlakohustuste ja muude käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud õiguste (edaspidi väärtpaberid) ja nende õigustega tehtavate toimingute registreerimiseks. EVKS § 23 lg 1 kohaselt registripidaja katab oma teenuste osutamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga. EVKS § 23 lg 12 alusel registriteenuste eest võetavad tasud peavad põhinema teenuse efektiivsel osutamisel ning olema arvestatud põhjendatud kulude alusel. Registripidaja on kohustatud tagama oma raamatupidamise läbipaistvuse vastavalt raamatupidamise seaduse § 45 lõigetele 1 ja 2, sealhulgas kasutama arvestussüsteemi, mille abil on võimalik eristada teenuste lõikes registriteenuste ja muude vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikele 2 osutatavate teenuste eest laekunud tulusid ja nende osutamiseks kantud kulusid. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas registriteenuse eest võetav tasu on mõistlikus vahekorras teenuse enda väärtusega. Osade registreerimise taotlusest nähtub, et kostja 11.10.2002 on soovinud osasid registreerida. Kohtule esitatud kostja registriväljavõttest nähtub, et kostja osakud on hageja juures registreeritud. Kohtule esitatud taotluse koopial olev tekst ei ole loetav, mistõttu jääb selgusetuks milles kostja eelmine juhatuse liige hagejaga kokku leppis, seega ei ole tuvastatavad vastastikused kohustused. Eespool nimetatud seaduste sätetest on hagejal kui teenuse osutajal õigus saada tasu osutatud teenuse eest ja kostjal kui teenuse saajal on õigus teada mis
teenuseid konkreetselt osutati, mis on osutatud teenuse kulud. Seega hageja õiguse realiseerumise eelduseks on eelnimetatud lauses märgitud tingimuste täitmine. Kostjal peab olema võimalus osutatud teenuste tulude ja kulude arvestus, et oleks võimalik hinnata, kas registriteenuse eest võetav tasu on mõistlikus vahekorras teenuse enda väärtusega. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja osad on hageja juures registreeritud ega andmeid kostja väärtpaberikonto andmete kohta, millised on aktsionäri või osaniku nimi, isiku või registrikood ning aktsionäri või osaniku poolt omatavate väärtpaberite arv. Hageja ei ole esitanud, vaatamata kostja korduvatele palvetele, tõendeid selle kohta, missuguseid teenuseid on hageja kostjale osutatud ja mille eest ta tasu küsib. Samuti ei ole esitatud väärtpaberikonto väljavõtet ega hinnakirja, mille alusel on arved koostatud. Kohtule esitatud arvetest kogusummas 3478 krooni ei nähtu, missuguste teenuste eest on arveid esitatud ning kas arved on kostjale kätte toimetatud. Hageja ei ole tõendanud millist teenust on ta kostjale osutanud ja mille eest ta kostjalt raha nõuab. Ainuüksi arvete esitamine ei tõenda teenuse osutamist ja õigust saada tasu. Hagejal lasub kohustus selgitada kostjale arvel märgitud teenuse osutamise sisu ja alus eriti olukorras, kus on toimunud osade omaniku vahetus ja äriühingu seaduslike esindajate vahetus. Osade omanike vahetus on hagejale teada, kuna tema on osade registripidaja. Kuna põhinõue on tõendamata, siis puudus alus ka viiviste väljamõistmiseks.
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus AS Eesti Väärtpaberikeskus palub tühistada maakohtu otsuse ning saata asi kogu ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Asjaolust, et kohtul olev osade registreerimise taotlus ei ole loetav, sai hageja esindaja teada alles 06.10.2009 toimunud kohtuistungil. Vaatamata hageja esindaja taotlustele, ei võimaldanud kohus hageja esindajal organiseerida kohtu jaoks loetavam koopia kostja poolt esitatud osade registreerimise taotlusest, mille vastuvõtmist hageja taotleb ringkonnakohtult. Vaatamata sellele, et kohus on otsuse p 10 märkinud, et kohtule esitatud registriväljavõttest nähtub, et kostja osakud on hageja juures registreeritud, märgib kohus otsuse p 12, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja osad on hageja juures registreeritud. Vaatamata asjaolule, et hageja on esitanud koos hagiavaldusega kohtule hageja nõude aluseks olevate kostjale esitatud arvete ärakirjad, milledelt on näha üheselt et tegemist on hooldustasu, menetlustasu ja kandetasuga, mida on ka hageja esindaja kohtuistungil selgitanud, on kohus otsuses leidnud, et hageja ei ole esitanud vaatamata kostja korduvatele palvetele tõendeid selle kohta, missuguseid teenuseid on hageja kostjale osutanud ja mille eest ta tasu küsib. Samuti kostjale osutatud teenuste loetelu ja hinnakiri on reguleeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistri seaduses, Eesti Väärtpaberikeskuse põhikirjas ja hinnakirjas, mis on kõik vabalt kättesaadavad ning kooskõlastatud vastavalt seaduse sätestatud nõuetele rahandusministriga. Vastupidiselt kohtu järeldusele ei ole hagejale teada asjaolu, nagu oleks toimunud osade omanike vahetus, kuna hagejale teadaolevalt ning ka äriregistris ei ole registreeritud kostja osade omaniku vahetust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 09.11.2009 otsus tuleb tühistada olulise menetlusnormide rikkumise tõttu ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks arutamiseks.
TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Nimetatud nõuetele kaevatav otsus ei vasta. Asjas on eelmenetlus läbi viidud puudulikult ega vasta TsMS §-s 392 sätestatule. Hageja esitas koos hagiavaldusega OÜ Westkapital Pluss poolt hagejale esitatud taotluse osa registreerimiseks (t.l.10). Vaidlus puudub selles, et kostja on sellise taotluse hagejale 18.10.2002 esitanud. Maakohus ei ole eelmenetluses juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et nimetatud taotlus ei ole loetav. Maakohus on sellele juhtinud tähelepanu alles 06.10.2009 toimunud kohtuistungil. Kui hageja soovis esitada loetavamat ärakirja, siis maakohus seda võimalust hagejale ei andnud (t.l.85-86). TsMS 273 lg 5 kohaselt, kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks väheloetava ärakirja asemel nõudnud algdokumendi esitamist. Seega jättis maakohus ebaõigesti vaidlusaluse taotluse tõendite hulgast kõrvale ja leidis seejärel põhjendamatult, et hageja ei ole tõendanud, millised vastastikused õigused ja kohustused poolte vahel olid tekkinud. Peale loetava tõendi vastuvõtmist tuleb ka kostjale anda võimalus oma seisukoha kujundamiseks nimetatud tõendi osas. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud seisukoht, mille kohaselt on maakohtu otsus p-de 10 ja 12 osas vastuoluline. Otsuse p-s 10 leiab maakohus, et kohtule esitatud registriväljavõttest nähtub, et kostja osa on hageja juures registreeritud. Otsuse p-s 12 aga leiab maakohus, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja osa oleks hageja poolt peetavasse registrisse kantud. Vaidlus puudub selles, et toimikus lk 80 asub tõend, millest nähtub, et OÜ Westkapital Pluss osad on kantud Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse. Apellatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et Eesti Väärtpaberite Keskregistri seaduse § 23 lg 1 kohaselt katab registripidaja oma teenuste osutamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga. Info hinnakirjade kohta on avalik teave ning leitav hageja kodulehelt https://www.e-register.ee/index.php?id=10582. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut asjas esitatud tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.