Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.03.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-17291
Tsiviilasi
Oleg Gogini hagi Helle Lootsmanni vastu ebaõigete andmete ümber lükkamiseks ja moraalse kahju väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oleg Gogini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22.02.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Oleg Gogin (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx x x xxxxx xxxxxx xxxxxxxxx) Vastustaja Helle Lootsmann (sünd xx.xx.xxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Diana Annus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 30.09.2008 otsus jätta lõppjäreldustes muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud täiendavaid põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.05.2007 esitas Oleg Gogin (edaspidi hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse Helle Lootsmanni (edaspidi kostja, vastustaja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks. Hageja palus kohustada kostjat telekanali TV3 saates Seitsmesed Uudised ja ajalehes Postimees ümber lükkama tõele mittevastavad andmed ja välja mõista kostjalt õiglane hüvitis hagejale mittevaralise kahju tekitamise eest.
2.Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja hagejale mittevaralist kahju, esitades tema kohta tõele mittevastavaid andmeid. Kostja poolt esitatud teade, nagu oleks hageja teinud katse ära osta ametiisikut - valimiskomisjoni esimees T. M. on vale, kuna hageja seda ei ole teinud. Toimusid vaid vestlused hageja ja T. M. vahel linna valitsemise teemadel, kus hageja selgitas oma seisukohti ning T. M. võimalikke arenguväljavaateid linnavalitsuses töötades.
3.Igal mõistlikul inimesel tekitas kostja väide ametiisiku äraostmiskatsest arusaama nagu oleks hageja soovinud ametnikule altkäemaksu või pistist pakkuda. Midagi sellist hageja ei teinud ning seega on kostja levitanud tõele mittevastavaid andmeid. Nii politsei kui ka prokuratuur on antud asjaolude suhtes asunud seisukohale, et puuduvad kuriteo – altkäemaksu või pistise pakkumise – tunnused ning kriminaalasja ei algatatud ega hagejale süüdistust ei esitatud. Seega on tõendatud, et kostja väidetel puudub tõepõhi.
4.Kostja poolt avaldatu on faktiväide, mida saab kontrollida ja kuna õiguskaitseorganid on kontrollinud kostja poolt tehtud avalduste alusel toimunut ning leidnud, et ei ole alust hagejat süüdistada ja avaldades hageja kohta valeandmeid, on kostja hageja head nime ja au teotanud. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hageja au ega väärikust solvanud tõele mittevastavate andmetega või ebakohase väärtushinnanguga. Väite näol, et kedagi prooviti ära osta, on tegemist väärtushinnanguga ning arvestades hageja tegevust, mis ilmneb nii lindistusest, kui ka T. M. seletuskirjast ja ütlustest, ei ole antud väärtushinnang ebaseaduslik ega kohatu. Hageja ja T. M. vahelisest vestluse lindistusest ning T. M. selgitustest tuleneb, et hageja pakkus T. M. poolse tegevuse valimiskomisjoni otsuse tühistamise ja uue otsuse tegemise - eest talle uues
linnavalitsuses linnasekretäri kohta. Äraostmise näol ei ole tegemist faktiväitega, mille paikapidavust saaks kontrollida, kuna puuduvad otsesed kriteeriumid, erinevalt nt kriminaalseadustes antud pistise või altkäemaksu andmise/võtmise määratlustele. Esimese astme kohtu otsus
6.30.09.2008 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 11.01.2007 päeva jooksul toimusid hageja ja T. M. vahel kaks vestlust, millest teist, nn õhtust vestlust T. M. lindistas. 12.01.2007 avaldas kostja telekanali TV3 telesaates Seitsmesed Uudised, et hageja on teinud katse ära osta Loksa linnavalitsuse valimiskomisjoni esimeest. 19.01.2007 Põhja Politseiprefektuur keeldus algatamast kriminaalmenetlust T. M. avalduse alusel. 14.02.2007 jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur rahuldamata T. M. kaebuse eelnimetatud politsei kriminaalmenetluse mittealgatamise otsusele.
8.VÕS § 1047 lg 1 alusel isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma; lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
9.Hageja leidis, tegemist on faktiväitega, mida saab kontrollida ning kuna tema suhtes on nii politsei kui ka prokuratuur keeldunud kriminaalasja algatamast, siis on ka tõendamist leidnud asjaolu, et ta ei ole kostja poolt talle süüks arvatud kriminaalset tegu toime pannud. Kostja leidis, et tema poolt oli antud väärtushinnang hageja tegevusele, milleks oli tal igati õigus arvestades esinenud asjaolusid. Tuginedes Riigikohtu poolt lahendi nr 3-2-1-53-07 p-s 19 osundatule, leiab kohus, et tegemist on väärtushinnanguga, kus isik (kostja) annab omapoolse õigusliku hinnangu hageja tegevusele. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid.
10.Arvestades eeltoodut, on kostja poolt esitatud väited hageja tegevuse kohta, et ta sooritas äraostmise katse, samuti väärtushinnangud, kus kostja annab üldise õigusliku hinnangu hageja tegevusele. Seejuures ei oma tähendust õiguskaitseorganite poolt antud juriidilised hinnangud esitatud asjaoludele või kogutud tõenditele. Seda esmajoones seetõttu, et antud organite hinnangud juhinduvad kriminaalseadustikes antud legaaldefinitsioonidest ning vastavate asjaolude tõendatusest või tõendamise võimalikkusest, mis aga kostja poolt antud hinnangu põhjendatuse hindamisel ei ole asjakohased. Kostja juhindus oma hinnangut andes talle teadaolevatele andmetele ning oma arusaamale õiguslikest kategooriatest ja panna see arvamuse õigsuse kontroll sõltuvusse professionaalsest hinnangust oleks põhjendamatu. Olukorras, kus professionaalne hinnang ühtib isiku poolt antud väärtushinnanguga, st leitud oleks väljavaated kriminaalasja algatamiseks ja enamgi veel, isik oleks süüdi mõistetud antud teos, siis selline hinnang vaieldamatult toetaks vaidlusalust õiguslikku (väärtus) hinnangut. Kuid sellise seisukoha puudumine ei välista seda, et õiguslik hinnang kui väärtushinnang võiks olla põhjendatud/õigustatud arvestades esitatud asjaolusid. Nagu osundas ka Riigikohus, väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047
lg-t 4, so taotleda hinnangu ümberlükkamist. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat andmete ümberlükkamiseks.
11.VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
12.Hageja mõistliku hüvitise määramise nõue sõltub sellest, kas kostja poolt avaldatud väärtushinnang oli ebakohane, teda solvav või muul moel teotav ning et seeläbi võidi hagejale tekitada mittevaralist kahju.
13.VÕS 1046 lg 1 tähenduses võivad väärtushinnangud olla ebakohased nii oma negatiivse ja solvava/ebasündsa väärtushinnanguga, kui ka negatiivse ja tegelikke asjaolusid mittearvestava nn ülepingutatud väärtushinnanguga. Kui ebasündsa väljendi kasutamine isiku suhtes võib solvata isiku au ainuüksi juba isiku seostamisega antud ebasündsusega (nt isiku nimetamine seaks jne), siis ka isiku tegevuse utreeritud mittereaalne iseloomustamine on samuti ebakohane nagu nt eduka, kuid ahne kalamehe nimetamine röövpüüdjaks, kui antud isik ei riku kehtestatud norme. Kostja poolt kasutatud väljend „äraostmine“ ja otseselt hageja kohta kasutatud „äraostja“ annab tavapäraselt kasutades seda kellegi isiku suhtes assotsiatsiooni, et antud isik andis altmäemaksu või pistist. Antud teguviis on meie kultuuriruumis vaieldamatult äärmiselt negatiivse varjundiga. Samas selles suhtes kasutatud väljend „äraostmine“ või „äraostja“ ei ole iseenesest ebasündsad, elik kasutamiseks tavaliselt keelatud väljendid, erinevalt roppudest või vulgaarsetest väljenditest. Seega nende kasutamine isiku suhtes ei ole sõnade vormist tulenevalt ebakohane.
14.Seega tuleb kontrollida, kas kostja poolt antud hinnang hageja tegevusele oli ka vastavuses hageja reaalse tegevusega. Selles osas on lisaks tunnistaja T. M. ütlustele ka tunnistaja poolt tehtud lindistus hageja ja tunnistaja vahelisest vestlusest 11.01.2007 hageja sõidukis. Tulenevalt tunnistaja ütlustest, tunnetas ta nii lõunast kui ka õhtust vestlust hagejaga kui katset pakkuda talle altkäemaksu, kuna pidevalt oli juttu sellest, et valimiskomisjoni otsus nr 2 10.01.2007 pidi tunnistaja poolt kokkukutsutud uuel koosolekul tühistatama ning siis uue linnavalitsuse poolt pidi ta määratama linnasekretäriks. Samuti oli juttu tunnistaja palgatõusust ning võimalikust ametikorteri saamisest. Tunnistaja arusaamist mööda palus hageja temalt tühistada täiesti õiguspärane valimiskomisjoni otsus seoses 3-4 Loksa linnavolikogu liikme volituste lõpetamisega. Otsuse põhjuseks oli see, et antud liikmed, sh ka hageja, ei olnud üle mitme kuu osalenud ilma põhjuseta volikogu töös.
15.Nn õhtune kokkusaamine oli algatatud juba tunnistaja poolt sooviga saada hageja ettepanekud lindistatud. Lindistusest hageja ja tunnistaja vahelisest vestlusest ilmnes, et hageja soovitas tunnistajal tühistada valimiskomisjoni otsuse, mille tagajärjel oleks võimuvahekord volikogus muutunud ning uue linnavalitsuse poolt oleks tunnistaja nimetatud algul linnasekretäri kohusetäitjaks. Kui praegune linnasekretär astub tagasi ja seda ta pidi kindlasti tegema, siis pidi see koht kindlasti minema tunnistajale (lindistuse 2’45“), palk tuleb tõsta ja seda lisatasu arvel, kusjuures lisatasu kohe „selle töö eest, mis sa tegid“ ühe palga ulatuses (8’35“). Vajadusel saab T. M. ka ametikorteri (14’). Hageja pidas vajalikuks, et 10.01.2007 vastuvõetud valimiskomisjoni otsused tühistataks enne maavalitsuse valimiskomisjoni koosolekut 15.01.2007 (16’40“). Otsused on lihtsalt tühised (20’00“), alati võib haldusorgan oma otsuse tühistada (20’20“). Argumendina toob ka selle, et volikogu 18.09 (ilmselt 2006) otsusel on kellegi vale allkiri ja see on ka tühine. Eelpool tuvastatud asjaolusid
kirjeldas tunnistaja ka oma 11.01.2007 seletuskirjas kostjale, mis esitati ka nii maavalitsuse valimiskomisjonile kui politseile.
16.Hinnates antud asjas esiletoodud asjaolusid, ei ole kostja poolt hageja kohta esitatud väited, et ta oli teinud katse ära osta ametnikku, ebakohased väärtushinnangud. Nii tunnistaja poolt esitatud seletuskirjast kui ka lindistusest on mõistlikult võimalik teha järeldus, et hageja soovis T. M.lt saada valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuste tühistamist ja pakkus talle selle eest, kui tuleb linnapeaks A. K., linnasekretäri kohta ning muid võimalikke hüvesid. Seejuures ei ole hageja poolt toodud ühtegi selget õiguslikku alust valimiskomisjoni otsuste tühistamiseks, peale üldsõnalise seisukoha, et need otsused on vaja tühistada ning et haldusorgan võib oma otsuse alati tühistada. Kui taotletavate otsuste tühistamiseks oleks olnud selged õiguslikud alused, siis oleks olnud mõistlik veenda T. M.d kui juristi just nende argumentidega, mitte aga selgitada ta võimalikku karjääri ja saadavaid hüvesid uue linnavalitsuse teenistuses. Seega olukorras, kus isikule tehakse ettepanek tühistada tema tehtud otsused ja lubatakse ta määramist kõrgemale ametikohale, suuremat palka ning ilmset võimalust saada ametikorter, tuleb pidada olukorraks, mida mõistlikult võib kirjeldada kui äraostmist. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hageja nõue mittevaralise kahju eest mõistliku hüvitise määramiseks jätta rahuldamata, kuna kostja poolt esitatud õiguslikku laadi väärtushinnangud ei olnud ebakohased arvestades hagejapoolset tegevust. Apellatsioonkaebus
17.Oleg Gogin palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
18.Kaebuse põhjenduste kohaselt ilmus 12.01.2007 TV3 telesaade Seitsmesed uudised, mille üheks osalejaks oli vastustaja. Saates esitati tõele mittevastavad andmeid, mis tekitasid apellandile mittevaralist kahju. Maakohtu seisukoht, et vastustaja poolt avaldatud väited ei ole faktiväited, on põhjendamatu ja motiveerimata. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-53-07 on antud hinnangud selles asjas kogutud tõenditele. On täiesti arusaamatu, kuidas maakohus saab põhjendada oma otsust teises tsiviilasjas kogutud tõendite alusel, mis üldse ei ole seotud käesoleva asjaga. Teisi põhjendusi kohus toonud ei ole.
19.Kostja avaldus on liitväide, mis koosneb järgmistest faktiväidetest: Loksa Linna valimiskomisjoni esimees uus jurist on T. M.; T. M. lindistas toimingu; T. M. esitas politseile teate; toimus äraostmise katse; T. M.d kui ametnikku taheti ära osta; äraostjaks oli O.Gogin. Selleks, et saaks kindlaks teha apellandi kohta avaldatud informatsiooni juhtmõtte, peab vastustaja liitväidet analüüsima tervikuna. Faktiväidetes 4 ja 5 on avaldatud, et ametnikku T. M. taheti ära osta, st et sooviti altkäemaksuga (või pistisega) enda poole saada, just sellise väite mõistliku inimese arusaama järgi vastustaja üldsusele avaldas. Väide, et “äraostjaks oli Oleg Gogin” on tihedalt seotud eelnenud faktiväidetega. Väitest 6 tuleneb, et just O.Gogin oli see isik, kes teostas äraostmise katse ja tahtis T. M.d kui ametnikku ära osta, st soovis altkäemaksuga enda poole saada.
20.Faktiväide võib olla ka õiguslik hinnang ja sel juhul osutab fakt mingile sündmusele. Väites 6 on öeldud et “äraostjaks oli Oleg Gogin”. Väär on kohtu seisukoht, et see väide on väärtushinnang. Sellele, et kostja seisukoht on väär, viidab sõna “oli”. Sõna “oli” viidab sellele, et lause on seostatud eelnevalt öeldud väitega. Seega vastustaja väide “äraostja oli Oleg Gogin” tähendab seda, et O.Gogin teostas äraostmise toimingu. Milline oli see ära ostmise toiming, kostja täpsustab oma eelnevas väites – et ta tahtis T. M.d kui ametnikku ära osta. Seega väide “äraostja oli Oleg Gogin” on faktiväide. Just nii saab aru tavaline inimene, kes kuulis seda avaldust.
21.Riigikohus asus otsuses nr 3-2-1-161-05 seisukohale, et samuti võidakse isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kolleegium leidis, et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.
22.Apellant on seisukohal, et kohus on ebaõigesti hinnanud käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendeid, mille tulemusena on kohus teinud ebaõige otsuse. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendina T. M. subjektiivseid hinnanguid ja arvamusi lindistuse kohta. Kohus eelistas põhjendamatult isiku subjektiivset arvamust faktilistele asjaoludele, mida ta pidi tuvastama, uurides ja hinnates lindistamist. Apellandi ja tunnistaja vestluses osales 2 isikut - vestluse teine pool O.Gogin esitas kohtule taotluse kuulata teda ära vande all. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Seega kohus põhjendamatult jättis uurimata olulise tõendi. Õiget hinnangut vestlusele ei saa anda, üle kuulates ainult vestluse üht poolt. Uurides lindistatud vestlust, kohus rebis vestluse kontekstist välja O.Gogini laused ja sõnad ning selle alusel konstrueeris kunstlikult põhjenduse, et vestlusest justkui tuleneb, et O.Gogin soovis linnametnikku ära osta. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et vestluse käigus T. M. ise koos linnapeaga korraldas salaja vestluse lindistuse ja vestluse käigus mitu korda provotseeris O.Goginit, küsides tema käest, mida ta selle eest saab. Ja ühtegi korda O.Gogin ei ole vastuseks midagi temale pakkunud. Vastupidi, O.Gogin täpsustas ja seletas, et ta ei tegele nagu Keskerakond isikute ostmisega ja et isikud saavad lisatasu lisatöö eest ja töö tulemuse alusel. Nendest O.Gogini vastustest tuleneb, et O.Gogini vestlus T. M.ga ei ole seotud äraostmisega ja selline vestluse hinnang on meelevaldne.
23.Lindistusest ei tulene, et apellandi tegevus annaks põhjuse tema tegevust hinnata kui linnaametniku äraostmise katset. O.Gogin kohtus T. M.ga Loksa linnapea asendaja abilinnapea E. T. ja Loksa linnapea A. K. palvel, selleks, et edastada T. M.le nende ettepanekut asuda linnasekretäri ametisse. Seda tõendab E. T. 15.01.2007 kiri. T. M. esitas Loksa linnapeale 12.01.2007 ettekande, mille kohaselt seisuga 12.01.2007 T. M. ei olnud seisukohal, et O.Gogin tahtis teda ära osta.
24.O.Gogin seletas, et linnapea tegi T. M.le ettepaneku asuda linnasekretäri ametisse seoses sellega, et on vaja teostada toiminguid eesmärgil, et pank avaks Loksa linna arveldusarved. Lindistusest on selgelt kuulda, kuidas T. M. spetsiaalselt provotseerib O.Goginit, küsides tema käest küsimusi, mille peale vastamine saaks tõlgendada kui pistise või altkäemaksu andmist. T. M. provotseeris öeldes: “Sina pakud mulle topelt.” Mille peale O.Gogin vastas: “Mina ei saa midagi pakkuda” ja seejärel põhjalikult seletas, kuidas toimub ametnikule palga maksmine ja määramine. Linnavalitsus on haldusorgan ja seega ei saa kedagi ära osta või pistist pakkuda. Jurist T. M. ja volikogu esimees O.Gogin hästi teavad haldusorgani mõiste tähendust ja pädevust ja seega on välistatud, et T. M. ei ole saanud O.Gogini mõttest aru.
25.T. M. lindistus oli ettevalmistatud provokatsioon, eesmärgil teha kunstlikke tõendeid selleks, et saaks süüdistada O.Goginit äraostmise katses. O.Gogin arutas T. M.ga linnasekretäri töötasu ja elamistingimusi. See on absoluutselt tavaline arutelu isikuga, kellele tehti ettepanek asuda linnasekretäri ametisse ja kes uurib, millised on töötingimused. On meelevaldne sellest vestlusest teha järeldust, et ametnikku taheti ära osta. Selline järeldus tekitaks absurdse olukorra, kus iga ülemuse vestluse alluvaga töötingimuste ja palga kohta oleks võimalik tõlgendada kui äraostmise katset. Seega kohtu järeldus, et vestlus linnasekretäri palga- ja elamistingimuste kohta tõendab ja annab aluse hinnata O.Gogini vestlust kui äraostmise katset, on väär ja meelevaldne. Väär on kohtu seisukoht, et nii tunnistaja poolt esitatud seletuskirjast kui ka lindistusest on mõistlikult võimalik teha järeldus, et hageja soovis T. M.lt saada
valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuste tühistamist ja pakkus talle selle eest, kui tuleb linnapeaks A. K.n, linnasekretäri kohta ning muid võimalikke hüvesid. Lindistusest selline kohtu järeldus ei tulene.
26.Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-99-97 märgiti järgmist: "Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et lause: "L. oli klassikaline väljapressija nagu kõik kantpead", ei sisalda mitte mingisuguseid andmeid ega fakte hageja kohta. Vaadeldav lause ei ole käsitletav üksnes väärtusotsustusena: faktiväiteks on "L. oli väljapressija" ning väärtushinnanguks "kantpea". Hinnangu sellele, kas väljend "kantpea" on hageja au teotav, annab kohus. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 23 peavad kostjad tõendama, et väide hageja käitumisest väljapressijana, on vastavuses tegelikkusega: mida, kellelt ja mil viisil hageja välja pressis." Apellant osundab ka Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, mille p-s 12 märgitakse, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, ning et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav, so kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.
27.Vastustaja ei ole tõendatud, et tema väide “äraostja oli Oleg Gogin” vastab tõele, selliste andmete avaldamine on apellandi au teotav ja sellega apellandile tekitati kahju. Vastustaja seisukoht
28.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks, küll aga tuleb täiendada otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
30.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude osas: 1) 11.01.2007 toimus kaks vestlust hageja kui tolleaegse Loksa Linna volikogu esimehe ja T. M. (kuulatud maakohtu poolt tunnistajana üle) kui tolleaegse Loksa linnasekretäri kohusetäitja vahel, kusjuures teise vestluse T. M. lindistas; 2) 12.01.2007 avaldati TV3 uudistesaates Seitsmesed Uudised intervjuu kostjaga, kes oli tal ajal Loksa linnapea, ja kes ütles: „Asi on selles, et linna valimiskomisjoni esimees uus jurist T. M. lindistas eile politseile eelnevalt teada antuna, kuidas seda öelda, äraostmiskatse, kus teda kui ametnikku taheti ära osta. Äraostja oli Oleg Gogin.“
31.Hageja on seisukohal, et öeldes telesaates: „ ... ametnikku taheti ära osta ... äraostjaks oli Oleg Gogin“, avaldas kostja tõele mittevastavad faktiväited. Kostja on seisukohal, et tegemist oli väärtushinnanguga, milleks andis aluse T. M. poolt lindistatud vestluse sisu. Kolleegium nõustub maakohtusega, et kostja poolt kasutatud väljendid „äraostja“ ja äraostmise katse“ on käsitletavad väärtushinnanguna, mis väljendab isikule (antud juhul tema tegevusele) teise isiku poolt antud hinnangut --- kostja hindas T. M. ja hageja vestluse lindistuse põhjal hageja tegevust kui linnaametniku äraostmise katset. Väljendid „äraostmine; äraostja“ ei ole iseenesest kriminaalõiguslikud ega sellised, mida saaks ümber lükata. Kui kostja oleks öelnud meedias, et „O.Gogin püüdis anda altkäemaksu või pistist“, oleks tegemist faktiväidetega, mida saaks kui ebaõigeid faktilisi andmeid ümber lükata, sest ainult üks seda sündmust kirjeldava fakti
loogilisest tähendusest oleks tõene (fakt saab olla kas „tõene“ või „väär“). Kostja selliseid sõnu, mille seadusega määratud tähendust (näiteks kuriteo koosseisu) saaks kohus kontrollida, ei kasutanud. Väljendid „äraostmise katse“ ja „äraostja“ on subjektiivsed (hinnang teise isiku seisukohalt) ja faktiväite tõesuse kriteerium selle hindamiseks ei sobi --- ei ole võimalik kontrollida, kas hageja tegi linnaametniku äraostmiskatse, on võimalik hinnata, kas hageja vestlus T. M.ga konkreetses kontekstis (linnaametnik ja volikogu esimees, võimuvõitlus Loksa linna tasandil) andis kostjale (tolleaegsele Loksa linnapeale) õigustuse tolleaegse volikogu esimehe kohta selliseid väljendeid kasutada.
32.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja poolt avaldatud väärtushinnangu hindamisel ei oma tähendust politsei ja prokuratuuri poolt hageja tegevusele antud juriidiline hinnang. Õiguskaitseorganite hinnangud juhinduvad kriminaalseadustikes antud legaaldefinitsioonidest ning vastavate asjaolude tõendatusest või tõendamise võimalikkusest. Kostja juhindus hagetava hinnangu andmisel talle teadaolevatest asjaoludest ja oma arusaamast õiguslikest kategooriatest.
33.Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud (õigusvastane). Väärtushinnangu avaldamise õiguspärasuse hindamisel tuleb esmalt kontrollida, kas sel on vastava hinnangu konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Kolleegium nõustub maakohtuga ja hagejaga selles, et meie kultuuriruumis on väljendil „äraostja“ või „äraostmine“ negatiivne või halvustav tähendus. Samas ei saa seda väljendit kindlasti samastada „altkäemaksu“ ja „pistisega“. Nõustuda tuleb ka kostjaga, et tegemist on leebema tähendusega sõnapaariga (ja seda eriti, kui öeldi, et toimus mitte „äraostmine“, vaid „äraostmiskatse“), mis võib tähendada ka mingite hüvede ja/või lubadustega või muul viisil mõjutades teise isiku enda poole (näiteks enda toetajaskonna hulka) meelitamist.
34.Järgmisena tuleb hinnata kostja negatiivse väärtushinnangu põhjendatust, sest isiku au saab teotada vaid ebakohane väärtushinnang (VÕS § 1046 lg 1). Selle sätte mõtte kohaselt on isiku mainet kahjustav väärtushinnang kohane, kui selle avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada või kui isik, kelle kohta hinnang käib, andis ise põhjuse selliseks hinnanguks. Käesolevas asjas on maakohus asjakohaselt analüüsinud hageja ja T. M. vahelist lindistatud vestlust. Samas nõustub kolleegium hagejaga, et T. M. subjektiivne arusaam sellest vestlusest ei saanud anda kostjale õigustust hageja käitumisele negatiivse hinnangu andmiseks. Kostja ise vestluse juures ei osalenud, vaid sai oma hinnangu kujundada vaid lindistust kuulates. Seega saab ja tuleb kostja hinnangu kohasuse tuvastamisel lähtuda vestlusest ja selle mõistmiseks/hindamiseks tuleb arvestada konteksti, milles ja millal see toimus.
35.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus oleks vestluse hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu kohtu hinnanguga, ei tähenda, et hinnang ebaõige oleks. Maakohtu otsus ei sisalda vestluse täielikku refereeringut, vaid viiteid nendele lausetele, millega kohus oma järeldust põhjendab. Siseveendumuse kujundas maakohus (nagu ka kolleegium) kohtuistungil uuritud kogu vestluse põhjal. Hageja on kogu kohtumenetluse vältel rõhutanud, et tema poolt oli nii lindistatud vestlus kui samal päeval sellele eelnenud samade isikute vaheline vestlus suunatud uude linnavalitsusse linnasekretäri leidmisele ja et ülesande kutsuda sel eesmärgil tööle T. M. ning tutvustada talle tulevasi töötingimusi andsid talle abilinnapea T. ja linnapea K.. Samas sisaldab analüüsitud vestlus (stenogramm t lk 18-33, ka 78-93) korduvalt
hageja enda lauseid, millest nähtub, et samaaegselt tööle kutsumisega selgitas hageja T. M.le kui tolleaegsele valimiskomisjoni esimehele vajadust kutsuda valimiskomisjon koheselt kokku, et tühistada varasem sama komisjoni otsus, milline oli vaidlustatud ja mida pidi maavalitsuses järgmisel nädalal arutatama, ning et siis ei oleks maakonna valimiskomisjonil enam midagi arutada ja temal, hagejal, oleksid volikogu esimehena jälle volitused linna esindada (t lk 18, 25, 26, 27, 28, 29, 31). Objektiivselt vestluse lindistust kuulates ei saa kuidagi nõustuda hageja arusaamaga, et vestluses arutati muu hulgas ka valimiskomisjoniga seotud probleeme, vaid et valimiskomisjoni kokkukutsumisele suunatud osa vestlusest ja sama komisjoni esimehele uues linnavalitsuses töö pakkumine ja töötingimuste selgitamine moodustasid ühe vestluse, mille eesmärgiks oli saada tagasi reaalse võimu juurde Loksa linnas. Kostja 11.01.2007 ettekandes maakonna valimiskomisjoni esimehele ja politseile (t lk 43-45), Loksa abilinnapea E. T. 15.01.2007 avaldusest prokuratuurile (t lk 55), analüüsitud vestlusest ja poolte seletustest kohtumenetluses nähtub, et nii hageja kui kostja osalesid aktiivselt kohalike omavalitsuste valimistele järgnenud poliitilises võimuvõitluses Loksa linnas. TV3 uudistesaate lindistusest nähtub, et kostja intervjuu oli üks osa saatelõigust, mis toimuvat võimuvõitlust kajastas. Vestluste toimumise päevaks oli kujunenud olukord, kus hageja toetajatel oli arusaam, et nendel on olemas kõik volitused linna juhtida, seal hulgas, et hageja on tegelik volikogu esimees, ning nad olid vaidlustanud valimiskomisjoni otsuse, millega oli võim antud kostja toetajatele. Arvestades kujunenud olukorda ja hageja ning T. M. vestluse sisu tuleb kostja poolt hageja tegevusele antud hinnangut pidada mõistlikult kohaseks. Kolleegium nõustub maakohtu vastava järelduse ja selle põhjendusega ega pea vajalikuks seda korrata.
36.Kuna tõendamist ei leidnud kostja hinnangu ebakohasus, ei ole seega tõendatud ka hageja väide selle hinnanguga enda au teotamise õigusvastasuse kohta ning puudub alus hageja nõudeid rahuldada.
37.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.