Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.septembril 2008. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-17291
Tsiviilasi
OGhagi HLvastu ebaõigete andmete ümber lükkamise ja moraalse kahju nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OG, (isikukood XX, elukoht XXX); Kostja: HL, (sünd. XXX.a., elukoht XXX). Kostja esindajad v adv Jüri-Olavi Luik
Kohtuistungi toimumise aeg
24.september 2008. a
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kirjeldava ja motiveeriva osa kättesaamist, kui pooled ei teata, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
Vaidlustamata asjaolud 11.01.2007.a. päeva jooksul toimusid hageja ja T.M vahel kaks vestlust, millest teist nn õhtust vestlust T.M lindistas. 12.01.2007.a. avaldas kostja telekanali TV3 telesaates Seitsmesed Uudised, et hageja on teinud katse ära osta Loksa linnavalitsuse valimiskomisjoni esimeest. 19.01.2007.a. Põhja Politseiprefektuur keeldus algatamast kriminaalmenetlust T.M avalduse alusel.
Tsiviilasi nr 2-07-17291
14.02.2007.a. jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur rahuldamata T.M kaebuse eelnimetatud politsei kriminaalmenetluse mittealgatamise otsusele. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kohustada kostjat telekanali TV3 saates Seitsmesed Uudised ja ajalehes Postimees ümber lükkama tõele mittevastavad andmed ja välja mõista kostjalt õiglane hüvitis hagejale mittevaralise kahju tekitamise eest. Kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kostja tekitas talle mittevaralist kahju esitades tema kohta tõele mittevastavaid andmeid ja sellega tekitas hagejale mittevaralist kahju. Kostja poolt esitatud teade, nagu oleks hageja teinud katse ära osta ametiisikut - valimiskomisjoni esimees TM on vale, kuna hageja seda ei ole teinud. Toimusid vaid vestlused hageja ja T.M vahel linna valitsemise teemadel, kus hageja selgitas oma seisukohti ning T.M võimalikke arenguväljavaateid linnavalitsuses töötades. Igal mõistlikul inimesel tekitas kostja väide ametiisiku äraostmiskatsest arusaama nagu oleks hageja soovinud ametnikule altkäemaksu või pistist pakkuda. Midagi sellist hageja ei teinud ning seega on kostja levitanud tõele mittevastavaid andmeid. Nii politsei kui ka prokuratuur on antud asjaolude suhtes asunud seisukohale, et puuduvad kuriteo – altkäemaksu või pistise pakkumise – tunnused ning kriminaalasja ei algatatud ega hagejale süüdistust ei esitatud. Seega on tõendatud, et kostja väidetel puudub tõepõhi all. Kostja poolt avaldatut peab hageja faktiväideteks, mida saab kontrollida ja kuna õiguskaitseorganid on kontrollinud kostja poolt tehtud avalduste alusel toimunut ning leidnud, et ei ole alust hagejat süüdistada. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista kui alusetut ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja ei ole hageja au ega väärikust solvanud tõele mittevastavate andmetega või ebakohase väärtushinnanguga. Kostja leiab, et väite näol, et kedagi prooviti ära osta, on tegemist väärtushinnanguga ning arvestades hageja tegevust, mis ilmneb nii lindistusest, kui ka T.M seletuskirjast ja ütlustest, ei ole antud väärtushinnang ebaseaduslik ega kohatu. Hageja ja T.M vahelises vestluse lindistusest ning T.M selgitustest tuleneb, et hageja pakkus T.M poolse tegevuse – valimiskomisjoni otsuse tühistamise ja uue otsuse tegemise - eest talle uues linnavalitsuses linnasekretäri kohta. Äraostmise näol ei ole tegemist faktiväitega, mille paikapidavust saaks kontrollida, kuna puuduvad otsesed kriteeriumid, erinevalt nt kriminaalseadustes antud pistise või altkäemaksu andmise/võtmise määratlustele. Kohtu seisukoht ja põhjendused
Tsiviilasi nr 2-07-17291
Kohus, kuulanud ära pooled, tunnistaja T.M ja telesaate ning vestluse salvestused ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Nõue 1 VÕS § 1047 lg 1 alusel isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb esmaselt määratleda, kas hageja poolt kostjale süüks pandav hageja seostamine ametniku äraostmise katsega on faktiväide või tegemist on väärtushinnanguga. Hageja leiab, tegemist on faktiväitega, mida saab kontrollida ning kuna tema suhtes on nii politsei kui ka prokuratuur keeldunud kriminaalasja algatamast, siis on ka tõendamist leidud asjaolu, et ta ei ole kostja poolt talle süüks arvatud kriminaalset tegu toime pannud. Kostja leiab, et tema poolt oli antud väärtushinnang hageja tegevusele, milleks oli tal igati õigus arvestades esinenud asjaolusid. Tuginedes Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-53-07 punktis 19 osundatule, leiab kohus et tegemist on väärtushinnanguga, kus isik (kostja) annab omapoolse õigusliku hinnangu hageja tegevusele. Riigikohus osundas viidates eelnevatele lahenditele, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Riigikohus leidis, hinnates lahendis käsitletavat artiklit, et Kostja väited on üldised ning küll vaieldavad /.../, kuid seda mitte faktiväidetena, vaid õigusliku hinnanguna. Antud asjaoludel kohus asub seisukohale, et kostja poolt esitatud väited hageja tegevuse kohta, et ta sooritas äraostmise katse - on samuti väärtushinnangud, kus kostja annab üldise õigusliku hinnangu hageja tegevusele. Seejuures ei oma kohtu arvates tähendust õiguskaitseorganite – politsei ega prokuratuuri poolt antud juriidilised hinnangut esitatud asjaoludele või kogutud tõenditele. Seda esmajoones seetõttu, et antud organite hinnangud juhinduvad kriminaalseadustikes antud legaaldefinitsioonidest ning vastavate asjaolude tõendatusest või tõendamise võimalikkusest, mis aga kostja poolt antud hinnangu põhjendatuse hindamisel ei ole asjakohased. Kostja juhindus oma hinnangut andes talle teadaolevatele andmetele ning oma arusaamale õiguslikest kategooriatest ja panna see arvamuse õigsuse kontroll sõltuvusse professionaalsest hinnangust oleks põhjendamatu. Kohus möönab, et olukorras kus professionaalne hinnang ühtib isiku poolt antud väärtushinnanguga st leitud oleks väljavaated kriminaalasja algatamiseks ja enamgi veel isik oleks süüdi mõistetud antud teos, siis selline hinnang vaieldamatult toetaks vaidlusalust õiguslikku (väärtus) hinnangut. Kuid sellise seisukoha puudumine ei välista kohtu arvates seda, et õiguslik hinnang kui väärtushinnang võiks olla põhjendatud/õigustatud arvestades esitatud asjaolusid.
Tsiviilasi nr 2-07-17291
Nagu osundas ka Riigikohus eelviidatud lahendis (3-2-1-53-07), väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja esimene nõue st kohustada kostjat andmete ümberlükkamiseks. Nõue 2 VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Hageja teise nõude st mõistliku hüvitise määramise nõue sõltub sellest, kas kostja poolt avaldatud väärtushinnang oli ebakohane, teda solvav või muul moel teotav ning et seeläbi võidi hagejale tekitada mittevaralist kahju. Kohus leiab, et VÕS 1046 lg 1 tähenduses võivad väärtushinnangud olla ebakohased nii oma negatiivse ja solvava/ebasündsa väärtushinnanguga, kui ka negatiivse ja tegelikke asjaolusid mittearvestava nn ülepingutatud väärtushinnanguga. Kui ebasündsa väljendi kasutamine isiku suhtes võib solvata isiku au ainuüksi juba isiku seostamisega antud ebasündsusega (nt isiku nimetamine seaks jne), siis ka isiku tegevuse utreeritud mittereaalne iseloomustamine on kohtu arvates samuti ebakohane nagu nt eduka kuid ahne kalamehe nimetamine röövpüüdjaks, kui antud isik ei riku kehtestatud norme. Kohtu arvates kostja poolt kasutatud väljend „äraostmine“ ja otseselt hageja kohta kasutatud „äraostja“ annab tavapäraselt kasutades seda kellegi isiku suhtes, assotsiatsiooni et antud isik andis altmäemaksu või pistiset. Antud teguviis (altkäemaksu/pistise andmine) on meie kultuuriruumis vaieldamatult äärmiselt negatiivse varjundiga. Samas selles suhtes kasutatud väljend „äraostmine“ või „äraostja“ ei ole iseenesest ebasündsad elik kasutamiseks tavaliselt keelatud väljendid erinevalt roppudest või vulgaarsetest väljenditest. Seega nende kasutamine isiku suhtes ei ole sõnade vormist tulenevalt ebakohane. Seega tuleb kontrollida, kas kostja poolt antud hinnang hageja tegevusele oli ka vastavuses hageja reaalse tegevusega. Selles osas on lisaks tunnistaja T.M ütlustele ka tunnistaja poolt tehtud lindistus hageja ja tunnistaja vahelisest vestlusest 11.01.2007.a. hageja sõidukis. Tulenevalt tunnistaja ütlustest ta tunnetas nii nn lõunast kui ka õhtust vestlust hagejaga, kui katset talle pakkuda altkäemaksu, kuna pidevalt oli juttu sellest, et valimiskomisjoni otsus nr 2 10.jaanuarist 2007.a. pidi tunnistaja poolt kokkukutsutud uuel koosolekul tühistatama ning siis uue linnavalitsuse poolt pidi ta määratama linnasekretäriks. Samuti oli juttu tunnistaja palgatõusust ning võimalikust ametikorteri saamisest. Tunnistaja arusaamist mööda palus hageja talt tühistada täiesti õiguspärane valimiskomisjoni otsus seoses 3-4 Loksa Linnavolikogu liikme volituste lõpetamisega. Otsuse põhjuseks oli see, et antud liikmed sh ka hageja ei olnud üle mitme kuu osalenud ilma põhjuseta volikogu töös. Nn õhtune kokkusaamine oli algatatud juba tunnistaja poolt sooviga saada hageja ettepanekud lindistatud. Lindistusest hageja ja tunnistaja T.M vahelisest vestlusest ilmnes, et hageja soovitas tunnistajal tühistada valimiskomisjoni otsus, mille tagajärjel oleks võimuvahekord volikogus
Tsiviilasi nr 2-07-17291
muutunud ning uue linnavalitsuse poolt oleks tunnistaja nimetatud algul linnasekretäri kohusetäitjaks. Kui praegune linnasekretär astub tagasi ja seda ta pidi kindlasti tegema, siis pidi see koht kindlasti minema tunnistajale (lindistuse 2’45“), palk tuleb tõsta ja seda lisatasu arvel, kusjuures lisatasu kohe „selle töö eest, mis sa tegid“ ühe palga ulatuses (8’35“). Vajadusel saab T.M ka ametikorteri (14’). Tunnistajalt oli hagejal vajalik, et 10.01.2007.a. vastuvõetud valimiskomisjoni otsused tühistataks enne maavalitsuse valimiskomisjoni koosolekut 15.01.2007.a. (16’40“). Otsused on lihtsalt tühised (20’00“), alati võib haldusorgan oma otsuse tühistada (20’20“). Argumendina toob ka selle, et volikogu 18.09. (ilmselt 2006.a) otsusel on kellegi vale allkiri ja see on ka tühine. Eelpool tuvastatud asjaolusid kirjeldas tunnistaja ka oma 11.01.2007.a seletuskirjas kostjale, mis esitati ka nii maavalitsuse valimiskomisjonile, kui ka politseile. Hinnates antud asjas esiletoodud asjaolusid kohus leiab, et kostja poolt hageja kohta esitatud väited, et ta oli teinud katse ära osta ametnikku, ei ole ebakohased väärtushinnangud. Nii tunnistaja poolt esitatud seletuskirjast, kui ka lindistusest on mõistlikult võimalik teha järeldus, et hageja soovis T.M lt saada valimiskomisjoni 10.01.2007.a. otsuste tühistamist ja pakkus talle selle eest, kui tuleb linnapeaks A.K , linnasekretäri kohta ning muid võimalikke hüvesid. Seejuures ei ole hageja poolt toodud ühtegi selget õiguslikku alust valimiskomisjoni otsuste tühistamiseks, peale üldsõnalise seisukoha, et need otsused on vaja tühistada ning, et haldusorgan võib oma otsuse alati tühistada. Kui taotletavate otsuste tühistamiseks oleks olnud selged õiguslikud alused, siis oleks olnud mõistlik veenda T.M d, kui juristi just nende argumentidega, mitte aga selgitada ta võimalikku karjääri ja saadavaid hüvesid uue linnavalitsuse teenistuses. Seega olukorras, kus isikule tehakse ettepanek tühistada tema tehtud otsused ja lubatakse ta määramist kõrgemale ametikohale, suuremat palka ning ilmset võimalust saada ametikorter, tuleb pidada olukorraks, mida mõistlikult võib kirjeldada kui äraostmist. Lähtuvalt eeltoodust kohus leiab, et hageja nõue mittevaralise kahju eest mõistliku hüvitise mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja poolt esitatud õiguslikku laadi väärtushinnangud ei olnud ebakohased arvestades hagejapoolset tegevust.
Kohtukulud Kohtukulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.