Tsiviilasi nr: 2-09-34807
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-09-34807
Määruse tegemise aeg ja koht
12.03.2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Malle Seppik, Tiit Kollom
Kohtuasi
AS EMT hagi Juri Maksimovi vastu 1 658,26 krooni ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.01.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Maksimovi apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
3 315,52 krooni
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja: Juri Maksimov (isikukood xxxxxxxxxxx, asukoht xxxx xxxxxx, xxxxxxxx x, xxxxx xxxxx, xxx-xxxxxxx) Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Resolutsioon:
1(3)
Tsiviilasi nr: 2-09-34807 tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
tähtaja
kestel
ka
Asjaolud AS EMT palus esitatud hagis Juri Maksimovilt välja mõista 3 315,52 krooni. 09.01.2004 sõlmisid pooled liitumislepingu, mille alusel kohustus hageja pakkuma kostjale mobiilside teenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuistele arvetele tasuma. Kostja hageja esitatud arveid tasunud ei ole ja sellest tulenevalt võlgnes hagejale 1 658,26 krooni. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 5.13. järgi võis hageja nõuda kostjalt arve tasumisega viivitamise eest viivist 0,15% päevas, siis palus hageja kostjalt lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivise summas 1 657,26 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi on aegunud. Arvel märgitud võlg tuli tasuda 11.11.2005, seega sai hageja esitada hagi kuni 11.11.2008, aga hagi esitati hiljem. Hageja on esitanud 20.09.2007 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse ning see jäeti rahuldamata 09.03.2009 määrusega. Kostja leidis, et 09.03.2009 määrus on jõustunud, seetõttu ei saanud kohus hageja hagi edasi menetleda. Kostja leidis, et hageja poolt esitatud võlgnevuse nõue perioodi 12.10.2005 - 28.10.2005 eest on alusetu, kuna kostja võeti vahi alla 12.10.2005 ning telefon koos kõnekaardiga asus asitõendina uurija käes, kes seda alates 12.10.2005 kasutas, kostjale teada ei ole. Harju Maakohus tegi 08.01.2010 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3 315,22 krooni. Kohtuotsuse kohaselt ei olnud tõendatud, et pärast 12.10.2005 keegi kostja telefoni kasutas. Asjaolu, et hageja poolt esitatud arvel on märgitud osutatud teenuste ajavahemik 01.10.2005-28.10.2005, seda ei tõenda. Hageja esitatud arve on tavapärane igakuine kõneteenuste koondarve. Arvestades 2005. oktoobris kasutatud kõneteenuseid ja sellele eelnenud kuude kõneteenuste kasutamise mahtu on oktoobri arve mitu korda väiksem. Kohtu arvates viitaski nimetatud asjaolu sellele, et kostjal ei olnud võimalik pärast 12.10.2005 telefoni kasutada, millest tulenevalt oli ka kõneteenuste arve väiksem. Kuna mobiiltelefoniteenuste lepingu sõlmimisel kohustus kostja tasuma kuumaksu ja osutatud teenuste eest, kuid tasunud ta ei ole, siis leidis kohus, et hageja nõue summas 1 658,26 krooni ulatuses oli põhjendatud. Esitatud arvete järgi moodustab võlgnevus küll suurema summa, s.o. 1 705,50 krooni, kuid hageja on kostjalt palunud välja mõista sellest väiksema summa. Kuna hagi esitati kohtusse 17.07.2009, siis arvestades aegumise peatumist ajavahemikul 20.09.2007-09.03.2009, ei olnud hagi esitamise ajaks hagi aegunud. TsMS § 483 lg 2 loetleb põhjused, kui kohtul tuleb jätta maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata, lg 5 kohaselt on avaldajal õigus esitada peale maksekäsu avalduse rahuldamata jätmist nõue hagimenetluses. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et samas asjas on juba asi lahendatud ning seetõttu ei saa samas asjas uut lahendit teha. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 25.01.2010 apellatsioonkaebuse. Kaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse ja palus teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja lõpetada menetlus seoses tehingust tuleneva nõude aegumisega. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 3 315,52 krooni väljamõistmist kostjalt. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes
2(3)
Tsiviilasi nr: 2-09-34807 juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba antud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja sisustab vaidluse lahendamisel aluseks võetud õigusnorme maakohtust erinevalt, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
Margo Klaar
Tiit Kollom
Malle Seppik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.