Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.jaanuar 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-34807
Tsiviilasi
AS E hagi JM vastu 1 658,26 krooni ja viivise nõudes
esindajad
Hageja – AS E (reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja – JM(isikukood XXX)
Hagi hind
1 658,26 krooni
Menetlusosalised ja nende
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja JM`ilt AS E kasuks 3 315,52 (kolm tuhat kolmsada viisteist krooni ja 52 senti) krooni. Hageja menetluskulud jätta kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
kanda
ja
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.01.2004.a. liitumislepingu, mille alusel kohustus hageja pakkuma kostjale mobiilside teenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuistele arvetele tasuma. Kostja hageja esitatud arveid tasunud ei ole ja sellest tulenevalt võlgneb hagejale 1 658,26 krooni. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 5.13. järgi võib hageja nõuda kostjalt arve tasumisega viivitamise eest viivist 0,15 % päevas, siis palub hageja kostjalt lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivise summas 1657,26 krooni.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Arvel märgitud võlg tuli tasuda 11.11.2005.a., seega sai hageja esitada hagi kuni 11.11.2008.a. Hagi esitati hiljem ja seetõttu on aegunud. 19.11.2009.a. täiendatud vastuväidete kohaselt on hageja esitanud 20.09.2007.a. maksekäsu kiirmenetluse kohtusse ning see jäeti rahuldamata 09.03.2009.a. määrusega. Kostja leiab, et 09.03.2009.a. määrus on jõustunud, seetõttu ei saa kohus hageja hagi edasi menetleda. 31.12.2009.a. esitatud täiendava seisukoha järgi leiab kostja, et hageja poolt esitatud võlgnevuse nõue 12.10.2005-28.10.2005.a. on alusetu, kuna kostja võeti vahi alla 12.10.2005.a. ning telefon koos kõnekaardiga asus asitõendina uurija käes, kes seda alates 12.10.2005.a. kasutas kostjale teada ei ole.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 09.01.2004.a. liitumislepingu (tlk 9), millega kostja liitus mobiilsideteenuste paketiga Delta. Asja materjalidele lisatud arvetest nähtub, et hageja nõue koosneb kõneteenuse tasust ning valitud paketi kuumaksete tasust perioodil 01.07.2005- 28.10.2005.a. Kostja ei vaidlusta, et ta hagejalt lepingu järgi teenuseid saanud ja kasutanud on v.a peale 12.10.2005.a. Kostja on asjas väitnud, et peale 12.10.2005.a. kui ta vahi alla võeti, ta telefoniteenuseid kasutada ei saanud. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et peale 12.10.2005.a. keegi kostja telefoni kasutas. Asjaolu, et hageja poolt esitatud arvel on märgitud osutatud teenuste ajavahemik 01.10.2005-28.10.2005.a., seda ei tõenda. Hageja esitatud arve (tlk 15) on tavapärane igakuine kõneteenuste koondarve. Arvestades oktoobri 2005.a. kasutatud kõneteenuseid ja sellele eelnenud kuude kõneteenuste kasutamise mahtu on oktoobri arve mitu korda väiksem. Nimetatud asjaolu viitabki kohtu arvates sellele, et kostjal ei olnud võimalik peale 12.10.2005.a. telefoni kasutada, millest tulenevalt on ka kõneteenuste arve väiksem. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kuna mobiiltelefoniteenuste lepingu sõlmimisel kohustus kostja tasuma kuumaksu ja osutatud
teenuste eest, kuid asja materjalidest nähtub, et seda teinud ta ei ole, siis leiab kohus, et hageja nõue summas 1 658,26 krooni ulatuses on põhjendatud ja tõendatud. Esitatud arvete järgi moodustab võlgnevus küll suurema summa so. 1705,50 krooni, kuid hageja on kostjalt palunud välja mõista sellest väiksema summa. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p. 5.13. kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Arvestades viivise määra, viivitatud päevade arvu, moodustab hagiavalduse esitamise ajaks kogunenud viivis suurema summa kui hageja põhjendatud põhinõue. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise väiksemas määras, kui põhinõue. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tõendatud. Kostja on asjas esitanud aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna hageja esitas arved 2005.a. siis juhindudes TsÜS §-st 147 lg 3 algas nimetatud arvete aegumistähtaeg 01.01.2006.a. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega oleks hageja nõue aegunud 31.12.2008.a. Asjas puudub vaidlus, et hageja esitas kostja vastu samas nõudes 20.09.2007.a. Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata ja ning määrus jõustus 09.03.2009.a. Vastavalt TsÜS §-le 168 lg 1 aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Kuna hagi esitati kohtusse 17.07.2009.a., siis arvestades aegumise peatumist ajavahemikul 20.09.2007-09.03.2009.a., ei olnud hagi esitamise ajaks hagi aegunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja aegumise vastuväide ei ole põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 483 lg 2 loetleb põhjused, kui kohtul tuleb jätta maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata, lg 5 kohaselt on avaldajal õigus esitada peale maksekäsu avalduse rahuldamata jätmist nõue hagimenetluses. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et samas asjas on juba asi lahendatud ning seetõttu ei saa samas asjas uut lahendit teha. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 3 315,52 krooni.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.