Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-61253

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 7, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2). Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Smoli Invest OÜ (likvideerimisel) likvideerija Juhan Heinapuu esitas 12.11.2009.a Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli Smoli Invest OÜ (likvideerimisel) peamiseks tegevusalaks kinnisvaraarendus, mille raames spetsialiseeruti eksklusiivse kinnisvara arendamisele. Kinnisvaraturu situatsiooni tõttu on võlgniku majanduslikud näitajad negatiivsed. 09.10 2009.a. kohustas Harju Maakohtu Registriosakond võlgniku negatiivse omakapitali tõttu viima kapitalinõude seaduses ettenähtud määrani või astuma samme ettevõtte likvideerimiseks. Läbi viidud võlgniku varade ja võlgade analüüs tõi välja võlgniku pankrotisituatsiooni olemasolu. Viru Maakohtu 07.12.2009.a määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse, algatati pankrotimenetlus ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. 11.01.2010.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt: II Maksejõuetuse tekkimine

2-09-61253 aruandeaastal teise firma osakutesse 208 333 krooni. Võlgniku majandustegevust finantseeritakse teistelt firmadelt saadud laenudega. Osa laenulepingutest on sõlmitud USA dollarites. Võlgnik sai 2008.a. kahjumit seoses valuutakursi muutustega. Samuti mõjusid võlgniku majanduslikule olukorrale negatiivselt laenulepingutest fikseeritud intressid. Eelnimetatud asjaolude tagajärjel ei vasta võlgniku omakapital äriseadustiku nõudmistele. Võlgniku omakapital oli 31.12.2008.a. seisuga -327 508 krooni, võlgnikul oli vara kokku 7 807 994 krooni ja kohustusi kokku 8 135 502 krooni. Aruandeaasta kahjum oli -367 508 krooni. Võlgniku 23.10.2009.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -4 883 241 krooni ja võlgniku omakapital oli -5 210 749 krooni. Seisuga 23.10.2009.a. oli võlgnikul vara kokku 0 krooni ja kohustusi kokku 5 210 749 krooni. III Võlgniku varad

2-09-61253 võlausaldajate huve. Võlgnik müüs kinnistu aadressiga XXX kõigest 2,5 kuud enne ajutise halduri nimetamist. Nimetatud kinnistu müügist tekkis võlgnikul Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu võlgnevus. Samuti on märkimisväärne on ka asjaolu, et võlgnik omandas ülalnimetatud kinnistu hinnaga 6 623 843 krooni, kuid võõrandas hinnaga 2 350 000 krooni, seega ligi kolm korda odavamalt.

2-09-61253 7 206 095,06 (alus: Phonetex LTD ja Levirat OÜ vaheline 12.10.2009.a. nõude loovutamise leping). Vastavalt kokkuleppele teostasid pooled vastastikuste rahaliste nõuete täieliku tasaarvestuse, millega kinnitati muuhulgas, et võlgnik võlgneb Levirat OÜ-le 4 811 399,06 krooni. Ajutisele haldurile on esitatud võlgniku ja Phonetex LLC (Phonetex LTD endine ärinimi) vahel 18.04.2008.a. sõlmitud laenulepingu N080908, mille kohaselt võlgnik on Phonetx LLC-lt laenanud 650 000 USD. Phonetex LLC on võlgniku ainsale arvelduskontole teinud järgmised maksed: 08.09.2008.a. summas 140 000 USD selgitusega „loan agreement no 080908“ 09.09.2008.a. summas 350 000 USD selgitusega „loan agreement no 080908“ 09.09.2008.a. summas 140 000 USD selgitusega „loan agreement no 080908“ 11.09.2008.a. summas 40 000 krooni selgitusega „loan agreement no 080908“

2-09-61253 sätestatud teisiti. Niisiis saab OÜ Sitwell ja võlgniku vahel 30.12.2008.a. lihtkirjalikult sõlmitud OÜ Accuratus osa võõrandamislepingu lisa pidada tühiseks, sest pooled ei ole järginud tehingu seaduses sätestatud vormi. Sellest tulenevalt saaks VÕS § 1027 jj sätete alusel võlgniku poolt tehtud maksed tagasi nõuda. Ajutine haldur peab juhtima kohtu tähelepanu asjaolule, et võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2008.a. lõpus, mis tähendab, et võlgniku juhatuse liige oleks juba sel ajal pidanud tarvitusele võtma Äriseadustikus toodud meetmed ning suure tõenäosusega esitama ka pankrotiavalduse. Vastavalt Karistusseadustiku § 3851 karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seoses kinnistu asukohaga Tirgu tn 6, Tallinn müügiga ülaltoodud tingimustel tõusetub ka küsimus sellest, kas esineb KarS § 384 sätestatud olukord ja võlgniku juhatuse liige on põhjustanud võlgniku maksejõuetuse või tehingu tulemusel vähenes oluliselt võlgniku maksevõime. Ajutise haldurina olen seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad olulisel määral varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt vara kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Samas puudub käesoleval hetkel võlgnikul vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutine pankrotihaldur palub, juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu seisukoht Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub Smoli Invest OÜ (likvideerimisel) vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri palvel tegi kohus 19.01.2010.a määrusega võlausaldajatele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 50 000 krooni tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageeringud ega deposiiti tasunud. 6(10)

2-09-61253

Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused võivad olemas olla võlgnikule kuulunud kinnistu ja äriühingu osaluse võõrandamise osas (võlgnik omandas kinnistu asukohaga XXX hinnaga 6 623 843 krooni, kuid võõrandas 21.09.2009.a. hinnaga 2 350 000 krooni, seega ligi kolm korda odavamalt ja kõigest 2,5 kuud enne ajutise halduri nimetamist) Levirat OÜ-le mille juhatuse liikmeks ja osanikuks on alates 2004.a. maist Oleg Smoli, kes on ka Smoli Invest OÜ (likvideerimisel) ainus juhatuse liige ja kuni 29.12.2008.a võlgniku ainuosanik ning seega võlgniku lähikondne pankrotiseaduse mõttes. Nimetatud kinnistu müügist tekkis võlgnikul Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu võlgnevus. Võlgniku ainus reaalne vara võõrandati selliselt, et võlgnik ei saanud ostjalt vastu rahalist sooritust vaid kinnistu ostuhind tasaarvestati nõude loovutamise lepingust tulenevate võlgniku kohustustega ostja ees. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava MKS-st maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava (ehk siis äriühingu) vara arvel. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab äriühingu seaduslik esindaja maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutus maksuvõla eest ei lõpe maksukohustuse lõppemisega, kuid pärast maksukohustuse lõppemist nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilhagi esitamise teel (MKS § 40 lg 3). Vastavalt osaühingu osade müügilepingule (tõestanud Tallinna notar Evelyn Roots, notari ametitoimingu nr 4847) omandas võlgnik OÜ Accuratus (võlgnik oli osanik, osalus 2 500 krooni), 2 500 kroonise osa hinnaga 2 500 krooni OÜ-lt Sitwell Group. OÜ Sitwell Group ja võlgniku vahel oli 30.12.2008.a sõlmitud lihtkirjalik osaühingu osade müügilepingu lisa, milles pooled leppisid kokku, et tegelik osa ostuhind on 797 600 krooni ning osa eest on võlgniku arvelduskontolt tasutud 253 737 krooni. Osaühingu osade müügilepingu lisa saab pidada tühiseks TsÜS § 83 lg 1 alusel, kuna ei ole järgitud äriseadustiku §-s 149 lg 4 ja TsÜS §-s 77 lg 3 tulenevaid vorminõudeid. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1). Võlgniku ja Phonetex LLC vahel 18.04.2008.a. sõlmitud laenulepingu N080908 alusel on viimane teinud võlgniku kontole makseid summas 630 000 USD ja 40 000 krooni. Phonetex LTD ja Levirat OÜ vahelise 12.10.2009.a. nõude loovutamise lepingus on kinnitatud, et võlgnik võlgneb Levirat OÜ-le (võlgniku lähikondne) 4 811 399, 06 krooni. Kohus leiab arvestades ajutise halduri aruandes äratoodut, et antud juhul on tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega (majanduslikult ebaefektiivne tegutsemine, kahjuliku tehingu tegemine, osaühingu vara väärkasutamine, tehingu tegemine enda huvides, põhjendamatute kohustuste võtmine) äriühingu juhatuse liikme poolt, mille tagajärjel on võlgnikule tekitatud kahju. Äriühingu juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud, ega tohi võtta ühingule riske (ÄS § 187 lg 1). Ta peab tegutsema hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Samuti peab juhtorgani liige olema juriidilisele isikule lojaalne, tegutsedes äriühingu parimates huvides. Kohtu arvates on antud juhul juhatuse liikme poolt tehtud tehingud huvide konfliktis, eelkõige kinnistu müük kolm korda odavamalt teisele äriühingule, kelle juhatuse liige on samuti Oleg Smoli, mille tagajärjel tekkis võlgnikul ka võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees summas 405 016,77 krooni. Sellise tehingu tühistamise aluseks on (TsÜS § 131 lg 1). Kohus leiab et juhatuse liikme tegevus on maksejõuetuse põhjuseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust 7(10)

2-09-61253 võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist võivad juhatuse liikmed teha ühingu eest ainult selliseid makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt võlgniku bilansile seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -327 508 krooni, seisuga 23.10.2009 oli võlgniku omakapital -5 210 749 krooni ja vara 0 krooni. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla pankrotikuritegu või raske juhtimisviga ja leiab et Smoli Invest OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikme Oleg Smoli (isikukood XXX) tegudes on kuriteo tunnused. Äriühingu juhatuse liikme poolt on rikutud majanduslikult otstarbeka käitumise kohustust, tehtud on äriühingule kahjulikke tehinguid, millega on äriühingule tekitatud varaline kahju, kui ka põhjustatud äriühingu maksejõuetuks muutumine. Tegemist võib olla ka KarS §-s 2172 lg 1 ja 384 lg 1 sätestatud kuritegude ideaalkogumiga. Samuti on rikutud maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kuna võlgniku maksejõuetus kujunes välja juba 2008. aastal, siis oleks võlgniku juhatus pidanud esitama võlgniku pankrotiavalduse juba 2008.a jooksul, kuid võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 20.11.2009.a, siis on võlgniku juhatuse liige rikkunud oma pankrotiavalduse esitamise kohustust, mille eest on nähtud ette karistus (KarS § 3851). Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara 7 807 994 krooni. Kuna pankrotiavalduse esitamisel võlgniku vara puudub, siis on võlgniku juhatuse liiga pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea, sest võlgnikul puudub vara võlausaldajate kohustuste rahuldamiseks, mida oleks piisanud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise korral. Samuti ei saa majanduslikult otstarbekaks pidada pärast maksejõuetuse ilmnemist 14.01.2009.a. sõlmitud laenulepingu alusel A K (pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu 31.07.2009.a määrusega) 20 000 euro laenamist, mis on vastuolus ÄS § 180 lg 5. KarS § 384 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 384 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija või juriidilisest isikust võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. KarS § 384 lg 1 sätestatud koosseisus vara kahjustamise viiside loetelu ei ole ammendav, seega on antud juhul äriühingu vara kahjustamisena käsitletav võlgnikule ilmselgelt kahjulike tehingute sõlmimine: kinnistu müügileping (sõlmitud huvide konfliktis), selle tagajärjel tekkinud äriühingut koormav maksuvõlg, maksuintressid ja viivised ning osaühingu osa tühise ostu - müügilepingu lisast tulenevate põhjendamatute kohustuste võtmine, mis hiljem tasaarveldati juhatuse liikme 8(10)

2-09-61253 poolt jällegi huvide konfliktis mitterahaliselt ning laenu andmine peale maksejõuetuse ilmnemist. Selline juhatuse liikme tegevus on ilmselgelt äriühingut kahjustav. PankS § 28 lg 1 kohaselt kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kuivõrd pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks teha ajutisele pankrotihaldurile. Peale osaühingu registrist kustutamist tuleb ajutine haldur vabastada kohustustest. PankrS § 29 lg 8 alusel tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur Martin Krupp vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kohtumäärus tuleb saata vastava kande tegemiseks Viru Maakohtu registriosakonnale. TsÜS § 39 p 41 kohaselt juriidiline isik lõpetatakse pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. TsÜS § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et lõppenud juriidilise isiku dokumentide hoidjaks tuleb määrata Juhan Heinapuu (isikukood XXX, kontaktaadress: XXX). Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitise määramine PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

9(10)

2-09-61253 PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 16 töötunni eest 16 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1 959, 40 krooni väljamõistmiseks võlgnikult. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja ajutise halduri tasu ning kulutuste hüvitis tuleb välja mõista võlgniku vara arvelt põhjusel, et on olemas selged vara tagasivõitmise - ja juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise võimalused. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.

Fred Fisker Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.