Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 08.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-42794/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.03.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 948

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

osaühing Ants Viljandi10248646(Kostja)Furnimate OÜ11062990(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

08.märts 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-09-42794; Furnimate OÜ versus Ants Viljandi OÜ; hagi põhivõlgnevuse 21106 krooni ja viiviste saamiseks; tsiviilasja hind 21106 krooni Kalev Kuningas

Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja

Furnimate OÜ (registrikood 11062990; aadress Kuninga 5-2, 80011 Pärnu) juhatuse liige Raimond Tiri Ants Viljandi OÜ (registrikood 10248646; aadress Toome 15, 71001 Viljandi) juhatuse liige Mait Hommik

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.Hageja vähendab nõuet 11000 kroonini, kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse 11000 krooni ja pool riigilõivu 2500 krooni, kokku 13500 krooni (edaspidi Kompromissisumma) hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul arvates Kompromissi kinnitava lepingu alla kirjutamisest nimetatud summa ülekandmisega hageja kontole nr 334710990008 Sampo Pank. Maksekorralduse koopia esitatakse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale Kompromissi lisana.

2.Nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks eelnevas punktis sätestatud summa laekumisel hageja kontole.

3.Kompromissist tulenevate varaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,1 (null koma üks) % viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni kogu Kompromissisumma tasumiseni, kusjuures esimeses järjekorras loetakse kustutatuks võimalik viivisvõlgnevus ning seejärel põhivõlgnevus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Pooled on kokku leppinud, et õigusabikulud jäävad poolte endi kanda. Muud otsustused Seoses menetluse lõpetamisega: määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 2500 krooni, kanda see hageja kontole nr. 334710990008 Sampo Pank; riigilõivu tasus hageja kontolt nr 334710990008 Sampo Pank summas 4250 krooni 30.01.2010 Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002, viitenumber 2900072699 ja kontolt nr.334710990008 Sampo Pank summas 750 krooni 27.08.2009 Rahandusministeeriumi kontole nr.221023778606 viitenumber 2900072369; jaotada menetluskulud ja jätta need poolte endi kanda; toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused Selgitada: menetluskulud riigituludesse tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874; TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul; TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; Kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).