Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Käesolevas menetluses on kohustatud isikuteks juhatuse liige V N , keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 24.03.2010 kell 11.00 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.2. Võlgniku vande annab kohustatud isik 24.03.2010 kell 10.50. Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku juhatuse liiget. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 08.03.2010 kell 13.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 12.02.2010 võlgniku avaldus AS Haljala Ehitus pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt tuleneb avalduse esitamise vajadus ehitusturu järsust langemisest ettevõttel tekkinud käibevahendite puudujäägist, mistõttu äriühing ei suuda oma tegevusega enam tasuda võetud kohustusi. Võlgnik kinnitab siutngil, et ajutise halduri aruandes esitatud andmed võlgade ja varade kohta on õiged ning et äriühing on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Tervendamise võimalust ei näe. Ajutise halduri aruanne Seisuga 31.12.2007 oli võlgnikul vara kokku bilansilises väärtuses 12 290 830 krooni. See koosnes käibevarast summas 7 192 783 krooni, millest enamuse moodustasid varud 4 384 859 ja nõuded 2 281 481 krooni väärtuses. Põhivara oli 5 098 047 krooni bilansilises väärtuses. Enamus põhivara väärtusest moodustasid a) 26247/27861 kaasomandist; Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 1257631 kantud kinnistust, tootmis- ja ärimaa, Haljala vald, Haljala alevik, Rakvere mnt 1a, 13886 m2, koos selle oluliste osade ja päraldistega (hoonetega). b) Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 2921331, Haljala vald, Võle küla, Tootmiskompleksi. 5,29 ha Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 3 650 052 krooni. Lühiajalised (kuni 1 a) kohustused moodustasid 2 864 160 krooni, sealjuures bilansikontode lõikes olid suurimad viitvõlad (peamiselt töötajate ees) summas 1 150 918 krooni. Võlgnevus tarnijate ees oli 499 190 krooni, kohustused Maksu- ja Tolliameti ees 745 948 krooni. Pikaajalised kohustused moodustasid kokku 785 892 krooni. Müügitulu oli 37,4 miljonit, Majandusaasta lõppes kasumiga 378 514 krooni. Lühiajaliste kohustuste ning käibevara suhe oli 2,51, suhteliselt positiivsed olid ka muud likviidsust ja maksevõimet kirjeldavad suhtarvud ning ei näidanud maksejõuetuse tekkimise ohtu. Seisuga 31.12.2008 oli võlgnikul vara kokku bilansilises väärtuses 14 453 818 krooni. See koosnes käibevarast summas 7 720 859 krooni, millest enamuse moodustasid varud 6 073 447 ja nõuded 1 268 663 krooni väärtuses. Põhivara oli 6 732 959 krooni bilansilises väärtuses. Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 5 765 789 krooni. Lühiajalised (kuni 1 a) kohustused moodustasid 5 289 128 krooni, sealjuures bilansikontode lõikes olid suurimad viitvõlad summas 1 822 986 krooni. Võlgnevus tarnijate ees oli 2 149 989 krooni, kohustused Maksu- ja Tolliameti ees 725 056 krooni. Pikaajalised kohustused moodustasid kokku 476 661 krooni. Müügitulu oli 22,8 miljonit. Majandusaasta lõppes kasumiga 47 251 krooni. Võrreldes 2008 aasta oli müügitulu vähenenud 21%. Samas olid kasvanud tööjõukulud; muud tegevuskulud ei vähenenud samas suurusjärgus müügituluga. Kuigi finantsmajanduslikud suhtarvud ei näidanud endiselt erilist maksejõuetuse tekkimise ohtu, oli selge, et võlgniku vara bilansiline väärtus ei vastanud enam tegelikule. Oluliselt olid langenud kinnisvara hinnad, ilmselgelt oli ülehinnatud ka varud. Kui raamatupidamises kajastatud vara väärtus oleks viidud kooskõlla tegelikuga, ei oleks maksevõimet näitavad suhtarvud olnud positiivsed. 2009 aasta jooksul vähenes võlgniku vara bilansiline väärtus ligi poole, 7 milj krooni võrra. Eelkõige vähenes tooraine ja materjali, lõpetamata ja valmistoodangu ning muude varude

väärtus (u 5 milj krooni.) See on seletatav sellega, et 2009 aastal lõppes töö võlgniku pooleliolevatel ehitusobjektidel ning need anti üle tellijatele. Seisuga 22.02.2010.a. oli võlgnikul vara kokku bilansilises väärtuses 7 627 398 krooni. See koosnes käibevarast summas 1 319 579 krooni, millest enamuse moodustasid varud 967 769 ja nõuded 351 131 krooni väärtuses. Põhivara oli 6 307 819 krooni bilansilises väärtuses. Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 6 380 566 krooni, sealjuures bilansikontode lõikes olid suurimad võlad töövõtjatele summas 1 535 948 krooni, võlgnevus tarnijate ees oli 1 052 438 krooni, kohustused Maksu- ja Tolliameti ees 1 898 168 krooni. Pikaajalised kohustused puudusid. Majandusaasta lõppes kahjumiga 7 441 196 krooni. Võlgniku majandustegevus lõppes suures osas 2009 aasta lõpuks. Käesoleval hetkel töötab vaid ehitus- ja kodutarbeid müüv kauplus. Vara bilansiline väärtus ei vasta tegelikule (seda küsimust on kajastatud allpool). Võlgnik muutus maksejõuetuks 2009 aasta teises pooles. Võlgnik on esitanud talle kuuluva vara väärtuse suhtes hinnangu (lisa 3 Varad). Ajutise halduri arvates on võlgniku hinnang ülioptimistlik ning ei kajasta vara käesoleva hetke turuväärtust. Ajutine haldur on enda arvamuses lähtunud eelkõige kohtutäiturite ning pankrotihaldurite poolt käesoleval hetkel müüdud ning müüdavate samaliigiliste varade hindadest. Allpool on toodud vara väärtus ajutise halduri hinnangul ning sulgudes võlgniku hinnangul.

võlgnevus tarnijate ees oli 1 052 438 krooni, kohustused Maksu- ja Tolliameti ees 1 898 168 krooni. Justiitsministeeriumi andmetel on kulgemas järgmised täitemenetlused: 163/2010/229, (täitur Kersti Vilbo, sissenõudja Maksu-ja Tolliamet) 163/2010/228 (täitur Kersti Vilbo, sissenõudja Maksu-ja Tolliamet) , 163/2010/227 (täitur Kersti Vilbo, sissenõudja Maksu-ja Tolliamet), 158/2010/290 (täitur Raigo Pärs, sissenõudja Rudus AS)158/2010/279 (täitur Raigo Pärs, sissenõudja S S ), 158/2010/278 (täitur Raigo Pärs, sissenõudja S J ), 158/2010/277 (täitur Raigo Pärs, sissenõudja H V ), 158/2010/274 (täitur Raigo Pärs, sissenõudja A M ) PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta a) ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid b) ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui c) võlgniku vara ei kata tema kohustusi d) ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku suhtes on algatatud 8 täitemenetlust ligikaudu 2 miljoni krooni sissenõudmiseks. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid nende kohustuste koheseks rahuldamiseks ilma kogu oma vara realiseerimata. Täitemenetluste jätkumise korral oleksid kahjustatud teiste võlausaldajate huvid, kes ei ole oma nõudeid täitmiseks esitanud. Teadaolevalt on Võlgnikul kokku kohustusi summas vähemalt 6 380 566 krooni ning vara väärtuses mitte rohkem kui 4 000 000 krooni. Võlgniku vara ei kata seega tema kohustusi. Võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutise iseloomuga (ehk teisisõnu võlgniku maksejõuetus on püsiv) järgmistel tema majanduslikust olukorrast tulenevatel põhjustel: -võlgade struktuurist: kõik kohustused kuuluvad täitmisele ühe aasta jooksul, sealjuures on üle 90% kohustuste täitmise tähtaeg juba saabunud -majandustegevus on suures osas lõppenud, puuduvad võimalused selle taaskäivitamiseks (puuduvad tellimused, ehitusturu mahud on üleüldiselt vähenenud ning võlgnik ei ole piisavalt konkurentsivõimeline osalemaks tänasel ehitusturul) -ei ole võimalik ega ka majanduslikult mõistlik kaasata täiendavat kapitali, sõlmida kohustuste refinantseerimiseks kokkuleppeid vms Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitanud. Sellisel puhul eeldatakse, et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Esialgsel hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjusteks müügimahu oluline vähenemine 2009 aastal, võimatus kohaneda muutunud turusituatsiooniga ning vähendada oluliselt ka kulusid . Käesoleval hetkeks ei ole ilmnenud tagasivõidetavaid tehinguid, kuriteo tunnustega tegusid või raskeid juhtimisvigu. Eeltoodu tuleb välja selgitada pankrotimenetluse jätkumisel. Pankrotiseaduse § 22 lg 2 p 1 alusel ajutine haldur selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud.

Arvestades eeltoodud andmeid võlgniku vara ja võlgade kohta on selge, et vara piisab pankrotimenetluse läbiviimiseks. Tuginedes eeltoodule ning juhindudes PankrS §-st 31, palub ajutine haldur kuulutada välja Aktsiaselts Haljala Ehitus (registrikood 10227288) pankrot; määrata esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Erik Savi; hüvitada ajutise halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 2 760 krooni ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 16 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, pankrotivara arvelt. Vastav arvestus on lisatud käesolevale aruandele. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd sisuline majandustegevus on lõppenud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Menetluse raugemiseks alust ei ole, sest pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks on vahendid olemas. Esitatud arvandmete alusel ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on saanud oma seisukoha avalduse suhtes väljendada- võlgnik tunnistab alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Erik Savi. Koos ajutise halduri aruandega on esitatud taotlus tasu ja kulude kinnitamiseks, mis kuulub rahuldamisele. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes Kohtumäärus jõustus 24. märtsil 2010.a Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes

M.Leimann I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.